Huvitaval kombel on Lääne luuletraditsioonile iseloomulikud armastussonetid eestikeelses luules üpris marginaalsed, kesksemal kohal on loodussonetid, kus hiljukesi luulemina seisundid avanevad. Võibolla on selles midagi eestlastele iseloomulikku, tundeid ei öelda otse välja, vaid sageli väljendatakse hoopis looduse kaudu. Loodus oma lopsakuses ja stiihiais peegeldab luulemina intiimseid änge ja igatsusi.
