Vladimir Beekman

Allikas: Vikitsitaadid

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn – 3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija, Eesti NSV teeneline kirjanik (1975) ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler (2002). Ta tõlkis eesti keelde rohkesti Astrid Lindgreni ja Annie M. G. Schmidti loomingut.

Proosa[muuda]

  • [Siina:] Uus linn ei pea olema vanast parem ega halvem, tegelikult on see ükskõik, ta on lihtsalt teine ning võib sellisena täpselt samamoodi jääda kustumatult mällu kellelegi teisele, kellele ta on algusest peale koduks. [---] Millisel määral peab linn olema purustatud, pihuks tambitud, et ta kaotaks jäädavalt oma hinguse ja hinge ega suudaks enam kunagi ellu ärgata? [---] See ei armistu enne, kui meie asemele astuvad uued sugupõlved, kes kasvavad üles varemeväljadelt tõusnud uutes linnades.
    • "Narva kosk". Tallinn, 1986, lk 171.

Arvamused[muuda]

  • Vääramatu üksmeel viib ainult juhtoina jälgedesse, sel viimasel aga ei tarvitse üldsegi olla üle oina aru. Nii Esimese kui Teise maailmasõja analüütikud on ühel nõul selles, et kõige suuremate vigade ja kaotuste põhjus nendes sõdades oli üks: kindralid valmistuvad alati eelmiseks sõjaks. Iseenesest on see ka arusaadav, sest sõjakoolides ja akadeemiates õpetatakse neid nimelt eelmiste sõdade kogemustel ja näidetel. Läbimurdeid saavutavad seevastu mittetraditsiooniliselt mõtlevad väejuhid.
    • Vladimir Beekman: "Isepäisuse kiituseks." Sõnumileht: SL, nr. 195, 26. august 1997 lk.6

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel