Foucault' pendel

"Foucault' pendel" on Itaalia kirjaniku ja semiootiku Umberto Eco romaan.

Tsitaadid teosest

Tsitaadid väljaandest: Umberto Eco, "Foucault’ pendel", tlk Mailis Põld, Tallinn: Varrak (originaal: "Il pendolo di Foucault", Milano: Bompiani, 1988).

• Umberto Eco "Foucault' pendel" ilmus aastal 1988, kui meid ümbritsev esemeline maailm oli paljuski teistsugune, lapsepõlvehirmude ja teostamatute püüdluste, tühjuseängi ja saladusejanu küüsis inimene aga küllap samasugune nagu praegugi. See lõputa jääv teos kõnnib ajaloo keerdkäikudes, kõneleb tunnetuse ja otsustusvõime(tuse) teedest, uinuva mõistuse eksirännakuist, ihade ja tungide nõiaväelisusest, ammutades ainest müstika ja legendide, uskumuste ja teoloogia, maagia, filosoofia, alkeemia, muistse ja moodsa teaduse varamust. Matemaatilist loogikat järgiva romaani näiliseks teljeks on ühest sajandist teise rändav üleilmse vandenõu plaan – puhta kujutluse vili, mille kolm kirjastamisega tegelevat mõttekaaslast rekonstrueerivad mängulustist otsekui tõeliselt olemas oleva –, nähtamatuks hoovaks aga sõnas kui sellises, keeles endas peituv purustav ja loov jõud.
  • Tsiteeritud väljaande tagakaanetekst

15

• Belbot kohtasin ühel päeval Naviglio kanalite ääres, üsna Garamondi lähistel. "Vaata aga vaata," märkis ta rõõmsalt, "mu lemmiktemplirüütel! Sain nüüdsama kingiks ühe äraütlemata vana destillaadi. Äkki astute ülalt minu poolt läbi? Mul on papptopse ja vaba pärastlõuna."

"See on tseugma," märkisin ma.

"Ei, hoopis burboon, mis villiti pudelisse vist enne Álamo langemist." (lk 144)

41

• [Garamond:] "Ah soo. Või teaduslik. See läheb tõesti meie suunitlusega kokku, ja-jah, aga äkki te valgustaksite seda asja pisut põhjalikumalt?"

Bramanti nõjatus mugavalt tugitooli ja lasi pilgul otsekui astraalse inspiratsiooni otsinguil ruumis ringi käia. "Miks ka mitte. Ideaalis peaks sarja lugeja olema roosiristluse jünger ja seega in magiam, in necromantiam, in astrologiam, in geomantiam, in pyromantiam, in hydromantiam, in chaomantiam, in medicinam adeptam, kui tsiteerida sedasama Azothi raamatut, mille üks salapärane tütarlaps andis Ristikandjale, nagu pajatab "Raptus philosophorum". Kuid adepti tunnetus hõlmab teisigi valdkondi: salajast, staatilist, dünaamilist ja kinemaatilist füüsikat sisaldav füsiognoosia, esoteeriline astroloogia või bioloogia, ja loodusvaimude uurimine, hermeetiline zooloogia ja bioloogiline astroloogia. Lisage kosmognoosia, mis uurib astroloogiat, kuid astronoomilisest, kosmoloogilisest, füsioloogilisest, ontoloogilisest aspektist, või antropognoosia, mis uurib homoloogilist anatoomiat, ennustusteadused, fluidumlik füsioloogia, psühhurgia, sotsiaalastroloogia ja hermetistlik ajalugu. Kuid sissejuhatavad teadmised nõuaksid nähtamatuse kosmograafiat, magnetismi, aurasid, unenägusid, fluidumeid, psühhomeetriat ja selgeltnägemist – üldjoontes viie hüperfüüsilise lisameele uurimist –, rääkimata horoskoopilisest astroloogiast, mis osutub juba teadmise mandumiseks, kui seda ei juhi vajalikud ettevaatusabinõud. Piisavat informeeritust nõutakse fluidumite käsitlemise, alkeemika, spagüürika, telepaatia, kurjade vaimude väljaajamise, tseremoniaalse ja evokatiivse maagia, teurgia aluste vallas." (lk 303)