Rondoo

Proosa

• "Muuseas," jätkas Aramis ja näpistas oma kõrva, et seda punetama panna, nagu ta oma käsigi raputas, et neid valgeks muuta, "tegin ma selle kohta rondoo, mida ma möödunud aastal härra Voiture’ile näitasin. See kuulus mees kiitis seda väga."

"Rondoo!" ütles põlglikult jesuiit.

"Rondoo!" lausus masinlikult küree.

"Lugege ette, lugege ette!" hüüdis d’Artagnan. "See toob natuke vaheldust."

"Seda küll mitte, sest see on usuline," vastas Aramis, "see on teoloogia värssides."

"Kurat!" ütles d’Artagnan.

"Kuulake," lausus Aramis tagasihoidliku ilmega, mis ei olnud siiski päris vaba teatavast silmakirjalikkusest:

Teie, kes leinate, kastes silmavette
aegu, mis möödas, ja päevi, mis tulemas veel, —
kõik teie ahastus lõpeb ja rahu saab meel,
kui oma pisarad toote Jumala ette,
teie, kes leinate.

D’Artagnan ja küree olid vaimustatud. Jesuiit jäi oma arvamuse juurde.

"Hoiduge segamast ilmalikku maitset teoloogilise stiiliga. Mis ütleb selle kohta Püha Augustinus? Severus sit clericorum sermo."

"Jah, jutlus olgu selge," ütles küree.

• Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 258

Luule

Käib mõte kahisedes pilliroos
või vaatleb tähetornist taevalaadi,
saab tõbiseile määratud diagnoos,
homunkulusi loodud ning ballaadi

ka uuritud... ehk riimisid rondoos...
Las lennata idee! Ja siis, hoplaadi!,
tal meta- ette võetudki morfoos —
kas iial tema sabast kinni saadi?

• Arne Merilai, "Ood ülikoolile. V", rmt: "Tolmutort", 2001