Gilbert Keith Chesterton

Allikas: Vikitsitaadid

Gilbert Keith Chesterton (29. mai 1874 – 14. juuni 1936) oli 20. sajandi alguse mõjukas inglise kirjanik. Tema mitmekülgne ja mahukas looming hõlmas ajakirjandust, luulet, biograafiaid (Charles Dickens, Bernard Shaw), apologeetikat, fantastikat ja detektiivilugusid. Chestertoni eesti tõlgete bibliograafiat vaata Vikipeediast.

Tsitaadid[muuda]

"Õigest usust"[muuda]

Tsitaadid väljaandest G. K. Chesterton, "Õigest usust". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg, 2011.

  • Läbinisti ilmalikud inimesed ei mõista eales isegi maailma, kus nad elavad; nemad toetuvad tervenisti mõnele küünilisele maksiimile, mis on tõest kaugel.
    • "Maniakk", lk 13
  • Poeet soovib peaga taevani küündida. Loogik aga üritab toppida taevast oma pähe. Ja tema pea läheb lõhki.
    • "Maniakk", lk 18
  • Hulluga vaieldes jääte tõenäoliselt jänni, sest tema vaim töötab tihti kiiremini, kuna seda ei pidurda argumentidesse süvenemine. Teda ei koorma huumorimeel, ligimesearmastus ega kogemuse armutu veenvus. Ta on teist loogilisem, sest tema tundeilm on vaesem. Tõepoolest, hullumeelsuse tuntud määratlus on selles mõttes eksitav. Hull ei ole mõistust kaotanud. Hull on kaotanud kõik peale mõistuse.
    • "Maniakk", lk 20
  • Mingis mõttes on muidugi kõik mõistlikud ideed piiratud. Nad ei saa olla endast suuremad. Kristlase mõttemaailm on piiratud, just nagu ateistilgi. Ta ei saa mõelda, et kristlus on võlts ja olla jätkuvalt kristlane, ning ateist ei saa ateismi võltsiks pidada ja ateistiks jääda.
    • "Maniakk", lk 26
  • Ka materialisti põhimõtted on süüdi selles, et olgu need õiged või valed, nad hävitavad ajapikku tema inimlikkuse; ma ei mõtle ainult headust, ma mõtlen lootust, vaprust, luulemeelt, algatusvõimet - kõike, mis teeb inimesest inimese. Näiteks kui materialism teeb kellestki täieliku fatalisti (nagu enamasti juhtub), siis on mõttetu teeselda, et ta selle inimese mingil moel vabamaks teeb. Naeruväärne on vabastajaid mängida, kui te mõttevabadust ainult tahtevabaduse hävitamiseks kasutate. Deterministid ei tule vabastama, vaid aheldama. Nad nimetavad oma seadust õigustatult põhjuslikkuse „ahelaks".
    • "Maniakk", lk 27
  • Nüüdismaailm ei ole kuri, nüüdismaailm on mõneti liigagi hea. See on tulvil pööraseid ja mõttetult raisatud voorusi. Kui usu põhialused segi paisatakse (nagu reformatsioon kristluse segi paiskas), siis ei lasta valla mitte üksnes pahed. Pahed lasti tõepoolest valla, nad rändavad ringi ja teevad kahju. Aga valla lasti ka voorused, ning nood rändavad veel pöörasemalt ringi ja teevad veel hirmsamat kahju. Nüüdismaailm on täis hulluks läinud vanu kristlikke voorusi. Voorused läksid hulluks sellepärast, et nad löödi üksteisest lahku ja hulguvad ringi omapead.
    • "Mõtte enesetapp", lk 35
  • Ma ei suutnud kunagi liituda minu noorusajal ellu astunud sugupõlve üldise protestikäraga monogaamia vastu, sest ükski seksialane piirang ei paistnud mulle nii kummaline ja ootamatu, kui seks ise. Kui kellelgi lubatakse, nagu Endymionil, armatseda Kuuga, ja ta kurdab, miks Jupiter hoiab oma kuusid haaremis, näis see mulle vulgaarse anti-kliimaksina. Ühe naise juurde jäämine on väike hind nii suure elamuse eest, nagu ühe naise nägemine. Nuriseda, et ma tohtisin ainult üks kord abielluda, oli nagu nuriseda, et ma olen ainult üks kord sündinud.
    • "Muinasjutumaa eetika", lk 72-73
  • Tänapäeva vaidlustes kohtame tobedat vastandamist: väidetakse, et mingeid arusaamu võib õigeks pidada ühel ajastul, kuid ei või õigeks pidada teisel. Meile öeldakse, et mõned dogmad olid usutavad kaheteistkümnendal sajandil, kuid ei ole usutavad kahekümnendal. Samahästi võiks öelda, et teatud filosoofiat võib uskuda esmaspäeviti, kuid ei või uskuda teisipäeviti.
    • "Maailma lipp", lk 96-97
  • XIX sajandil ei lakanud inimesed Kristuse ülestõusmisse uskumast mitte sellepärast, et liberaalne kristlus lubas neil selles kahelda, vaid sellepärast, et ülirange materialism ei lubanud neil seda uskuda.
    • "Õige usu romantika", lk 168-169
  • Et inimene ja loom on sarnased, on mingis mõttes aabitsatõde; aga et nad, olles nõnda sarnased, ikkagi nii uskumatult erinevad, peaks šokeerima ja mõtlema panema. Et ahvil on käed, huvitab filosoofi hoopis vähem kui see, et ahv kätega peaaegu midagi teha ei oska - ei ta mängi kossi ega viiulit, ei tee marmorist raidkujusid ega tükelda liha.
    • "Dogmade võim ja seikleja", lk 190-191
  • Me räägime metsloomadest, aga ainus metsloom on inimene. Just inimene murrab reegleid. Kõik teised loomad on taltsad ning austavad oma hõimu või liigi elukorraldust.
    • "Dogmade võim ja seikleja", lk 191
  • Katoliiklikud doktriin ja distsipliin võivad küll olla müürid, kuid nad on mänguväljaku müürid. Kujutlegem lapsi mägise ookeanisaare kaljunukil haljendaval aasal mängimas. Niikaua kui kalju serva piiras müür, võisid nad pöörases mänguhoos kartmatult mürada, nagu kõige kärarikkamas lastetoas. Aga kui müür maha lõhuti, tekkis ilmselge oht kukkuda kuristikku. Lapsed ei kukkunud sinna; aga kui sõbrad nende juurde naasid, olid nad hirmunult keset aasa kobaras koos ega laulnud enam.
    • "Dogmade võim ja seikleja", lk 192
  • Mingil moel on tuldud veidrale mõttele, et imede eitajad uurivad neid erapooletult ja ausalt, imedesse uskujad aga aktsepteerivad neid ainult mingi dogma mõjul. Lugu on hoopis teisiti. Imedesse uskujad aktsepteerivad neid (õigustatult või ekslikult), sest nendel on imede sünni kohta tõendeid. Imedesse mitteuskujad eitavad imesid (õigustatult või ekslikult), sest seda nõuab nende dogma.
    • "Dogmade võim ja seikleja", lk 199
  • Kui ma ütlen: "Keskaegsed dokumendid tõendavad teatud imesid niisama kindlalt, nagu nad tõendavad, et on toimunud teatud lahingud," saan vastuseks: "Aga keskaegsed inimesed olid ebausklikud"; kui ma tahan teada, milles nende ebausk avaldus, vastatakse mulle: nad uskusid imesid. Kui ma ütlen: "Üks talupoeg nägi vaimu", vastatakse mulle: "Aga talupojad on nii kergeusklikud." Kui ma küsin: "Milles nende kergeusklikkus avaldub?", on ainus vastus - et nad näevad vaime. Islandit ei saavat olemas olla, sest ainult rumalad meremehed on seda näinud, ja meremehed olevat rumalad, sest ütlevad, et nad on Islandi näinud.
    • "Dogmade võim ja seikleja", lk 200
  • Kirik vajab igasuguseid inimesi, ta ei sunni mulle peale abielukeeldu. Aga fakti, et mina abielukeeldu heaks ei kiida, aktsepteerin ma samuti kui fakti, et mul pole kõrva muusika jaoks. Kõige parem inimlik kogemus jääb mulle kättesaamatuks, just nagu ma Bachi nautida ei suuda. Abielukeeld on üks lill minu isa aias, mille nime mulle pole öeldud, ja ma ei tea, kas see on kaunis või kole. Aga kunagi võidakse see mulle öelda.
    • "Dogmade võim ja seikleja", lk 207-208
  • Skeptik elab tegelikult pea alaspidi - tema jalad tantsisklevad õhus mõttelagedas ekstaasis, tema aju aga on sügaval põrgus. Nüüdisinimese silmis on taevas tegelikult maa all. Seletus on lihtne: ta seisab pea peal, ning see on väga ebakindel asend. Jalule tõustes taipab ta seda.
    • "Dogmade võim ja seikleja", lk 212

"Illustrated London News" (1924)[muuda]

  • Kogu kaasaegne maailm on jagunenud konservatiivideks ja progressiivideks. Progressiivide ettevõtmiseks on minna vigade tegemisel edasi. Konservatiivide ettevõtmiseks on hoida meid tagasi vigu parandamast. Isegi kui konkreetne revolutsionäär ise taandab end oma revolutsioonist, siis traditsionalist kaitseb seda juba osana oma traditsioonist. Seega on meil kaks suurepärast tüüpi — edumeelne isik, kes kannustab meid hävingusse, ja tagasivaatev isik, kes imetleb varemeid. Ta imetleb neid iseäranis kuupaistel, et mitte ütelda kesvapaistel. Progressiivi iga järjekordne läbikukkumine elik altvedamine saab selsamal silmapilgul hiilgava kuldaja legendiks snoobi jaoks. Meie konstitutsioon kutsub seda jõudude tasakaaluks või vastastikuseks kontrolliks.
  • The whole modern world has divided itself into Conservatives and Progressives. The business of Progressives is to go on making mistakes. The business of Conservatives is to prevent mistakes from being corrected. Even when the revolutionist might himself repent of his revolution, the traditionalist is already defending it as part of his tradition. Thus we have two great types — the advanced person who rushes us into ruin, and the retrospective person who admires the ruins. He admires them especially by moonlight, not to say moonshine. Each new blunder of the progressive or prig becomes instantly a legend of immemorial antiquity for the snob. This is called the balance, or mutual check, in our Constitution.

Välislingid[muuda]