Lukumuukimine

Allikas: Vikitsitaadid


Proosa[muuda]

  • Varga ebaõnne tagatipuks on see, kui ta pärast laeka muukimist põgeneb, ja välisuks on "tõmmata", mitte "lükata".


  • Kui nad lõpuks eeskojas seisid ja olid valmis trepikotta minema ning kollitamist alustama, kuulsid nad välisukse juures iseäralikku krabinat. Algul arvas Väikevend, et isa ja ema on juba koju tulnud. Kuid siis silmas ta pikka terastraati, mis läbi kirjakasti tuppa ulatus. Ja samas tuli Väikevennale meelde üks asi, mida isa oli just neil päevil emale ajalehest valjusti ette lugenud. Ajalehes seisis, et just praegu on linnas liikvel palju korterivargaid. Vargad olid kavalad, algul helistasid nad telefoniga ja kuulasid, kas keegi on kodus. Juhul, kui neile keegi ei vastanud, tõttasid nad sinna korterisse, kuhu olid äsja helistanud, ja siis jäi neil ainult ukselukk lahti muukida, ning nad võisid sisse minna ja varastada kõik väärtusliku.


  • Tony teadis temast palju, kuid mitte kõike. Naine varjas oma lukuavamisoskust kiivalt. Iga kord, kui uksekell keset ööd helises, nagu oli viimatigi juhtunud, teadis naine, et hommikul lamab esikukapi riiulil uus kohver. See jääb sinna päevaks-paariks, kuni Tony kutsutakse linnast välja. Seejärel rahapakke sisaldav kohver kaob. (lk 86)
  • J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994