Ahja jõgi
Proosa
[muuda]- Maikuu alguspäevil hakkab siin õitsema toomingas. Ta moodustab kaugelt vaadates Ahja kaldail justkui valge müüri. On väga imeline, hullutav ja erutav tunne kõndida toomingamüüri all. Püüan igal aastal sel ajal siin olla. Käin mitu korda päevas valge müüri uimastavas lõhnapilves, meelitan siia oma armsaid ligimesi. Kaks nädalat toomingate õitseaega olen täielikult nende kütkes. Kui valge müür kaob, lõpeb minu jaoks ka kevad, algab pikk-pikk järgmise kevade ootus. Saan aru, et hurmaval toomingal on minu peale mingi eriline võim. Valge müür hääbub, õite tuhanded kroonlehed langevad Ahja allikkülma vette, ja alles siis saan hingerahu tagasi. (lk 105-106)
- Hans Trass, "Üksi ja ühes. Mnemograafia", Tartu: Ilmamaa, 2002