Amatöörlus

Proosa

September on — aedniku seisukohalt võttes — omalaadi tänuväärne ja tähelepandav kuu; mitte ainult sellepärast, et septembris õitsevad kuldvitsad, sügisastrid ja india krüsanteemid, mitte ainult tänu teile, rasked ja vaimustavad jorjenid; teadke, nõrgausulised, et september on kõigi nende lemmikkuu, mis õitsevad kaks korda: september on teistkordse õitsemise kuu, viinamarjade valmmise kuu. See kõik on septembrikuu salapärane eelis, täis sügavat mõtet, kuid peaasi — see on kuu, millal maa avab uuesti oma süle, nii et me võime jälle istutada! Siis peab panema maha selle, mis tuleb enne kevadet maha panna; see annab meile, asjaarmastajatele, võimaluse jälle joosta ühe spetsialisti juurest teise juurde, uurida, mida nad kasvatavad, ja valida ehteid uue kevade jaoks, ja lisaks sellele juhuse seisatada aasta tõtlikus ajavoolus just nende oma ala meistrite juures ning avaldada neile oma imetlust.
- Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 85

[Peter Wimsey:] "Tead, kuritegu nõuab vilumust. Isegi minusugune suhteline lollpea võib asjaarmastajast Moriartyt püüdes peadpööritavalt edukalt nuhki mängida. Kui sa kavatsed valevuntsid ette kleepida ja mõnele miljonärile lagipähe kopsata, siis ära seda parem tee. See sinu vastik komme sigaretid viimase millimeetrini ära suitsetada reedaks sind igal pool. Mul pruugib ainult suurendusklaasi ja kobisirkliga kohale tulla, ja öelda: "Kurjategija on minu vana hea sõber George Fentiman. Võtke ta kinni!" Võib-olla sa ei usu mind, aga politsei ees pugemise ja leheveergudele jõudmise nimel olen ma valmis ohverdama oma kõige lähedasemad ja armsamad inimesed."
- Dorothy L. Sayers, "Korralagedus Bellona klubis", tlk Krista Kaer, 2013, lk 6-7

Ma mäletan, et sattusin kunagi ühte episoodi neist (paljudest) restorani-tõsielusarjadest. Võistlejatel paluti valmistada seenerisoto ning pragati nad siis korralikult läbi — iga viimane kui üks — selle eest, et road erinesid üksteisest. Ma mõistan, et restoraniköögis on sellisel lähenemisel mingi mõte: seal on järjekindlus oluline. Aga minu jaoks väljendab asjaolu, et igaüks valmistab toitu veidi erinevalt ja et iga toit, mis meie köögist väljub, kannab oma märki, just täpselt koduköögi tõelist olemust. Kui me ei allu köögis professionaalsetele standarditele, siis ei näita see mitte meie piiratust, vaid vabanemist ja individuaalsust.
- Nigella Lawson, "Köök", tlk Sash Uusjärv, 2011, lk xvii