Andrei Tarkovski

Andrei Tarkovski portree 2007. aasta Venemaa postmargil.

Andrei Tarkovski (4. aprill 1932, Zavražje, Vene NFSV – 29. detsember 1986, Pariis) oli vene filmilavastaja, näitleja ja stsenarist.

Intervjuud

• See, mis mind kõige enam huvitab, on maapinnale lähedal. Olen võlutud kasvamise nähtusest, sellest, mis tõuseb maast, puud, rohi, ja see kõik sirutab end taeva poole," rääkis ta , lisades, et taevas ei ole tema jaoks tähenduslik iseeneses. "Minu jaoks on taevas tühi." (lk 25)
• Kui ma näen hobust, tundub mulle, et elu ise seisab minu ees. (lk 25)
  • Andrei Tarkovski 1969. aastal antud intervjuus; avaldatud: Brunette, Peter (eds.) "Andrei Tarkovsky Interviews" Jackson: University Press of Mississippi, 2006. Cit. via:

Tema kohta

• Mida Tarkovski käsitles, ei asunud reaalsuses ega fantaasiamaailmas, vaid kordumatus maagilises hetkes, mis proovib siiski tabada tõde, mingit absoluuti.
• See on üllatav, et mõjudes tugevalt eneseteadlikuna, peab Tarkovski ise oma tegevust spontaanseks, ta on enda silmis vabalt seoseid loov kunstnik. Ka mitmeid oma kunstilisi valikuid nimetab ta alateadlikeks, näiteks küsimus sellest, miks ta nii tihti oma kaadrites taevalaotuse ära lõikab, on Tarkovski sõnul iseeneslik kokkulangevus kunstniku filosoofilise poolega.
• Niisiis, tarkovskilikus metafüüsilises filosoofias ei ilmu religioosne mõõde taeva kaudu, vaid see asub hoopis meie jalge all ja silmade kõrgusel.
• Tarkovski ei kartnud ka seda, kui pilt seisab, lisades väljalõikeid võluvana mõjuvatest objektidest. Seesugused lähivõtted mõjuvad justkui armastusavaldustena.
• Tarkovski väljendas 1960ndatel antud intervjuus, et ta ei oleks saanud oma filmikeelt arendada mujal kui Nõukogude Liidus, kindlasti ei oleks seda saanud teha Itaalias, aga ka laiemalt läänes, kus film peab teenima tulu.
  • Anna Luther, "Tarkovski jaoks oli hobune kõige elava kehastus", ERR, 04.04.2022