Lechwe veehoidlate alal valitseb pulmameeleolu. Igatahes on sellest haaratud sokk, kes väsimatu innuga jälitab emaslooma. Ta ei aja teda taga, vaid käib lihtsalt järel. Nagu on kombeks mitmetel antiloobiliikidel, annab ta oma ihast märku, müksides emaslooma esijalaga. Too ei tee sellest välja. Ta ei pane kosilast tähelegi. Või on see ligipääsmatus väljakutseks? Niipea kui emasloom seisma jääb, nuusutab sokk ta saba ümbrust ja püüab talle selga hüpata. Emasloom ei lase seda sündida ning hakkab jälle ringi vantsima, armuvalus sokk järel. (lk 14)
Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973
