August Kitzberg

Allikas: Vikitsitaadid
August Kitzberg abikaasaga (?)

August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond – 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik.

Draama[muuda]

"Punga Mart ja Uba Kaarel"[muuda]

Komöödia aastast 1894.

  • MART. Mis? Kooli? Hobusevargaks õppima? Pane poiss minu juurde, tädi, küll ma neile näitan, keda nad siin veel kooli nõuavad. Mis kooli tal vaja? Kus koolis mina olen käinud? Mitte kuskil. Ja kas ma ei ole rikas, suur ja vägev? — Kas ma oma poegi koolitasin? Mitte maiku! Paar talvet lasin külakoolis jõlkuda — muidu moodi pärast. Kes mind targaks tegi, nagu ma olen? Ilm tegi targaks. — Mina lasen oma pojad ka ilmakoolis käia, kõik tükid läbi teha — küll ilm nad targaks teeb. Ilm teeb kõik targaks! — Pane oma poeg ka ilmakooli, tädi, pane ta minu juurde, küll sa näed, mis mees tast välja tuleb!

Tema kohta[muuda]

  • [August Kitzbergi "Libahundi" peategelane] Tiina on eesti kirjanduse üks poeetilisemaid karaktereid. Ta on erakordne naine: kirglik, uhke, tundeline; põlgab orjameelsust, tuimust ning ihkab õnne ja armastust ning pole seda nõus millegi vastu vahetama. Mari on tasase ja kadeda loomuga, ta on otsekui loodud tööinimeseks, orjaks, kes ei oska näha elu rõõmsamat poolt. Kuid ka tema on oma õnne eest võideldes kõigeks valmis. Margus on tolle aja inimene — passiivne, allaheitlik, ebakindel ja sisemiselt lõhestatud. Näidendis on tegemist ellusuhtumiste konfliktiga. Tiina hindab üle kõige vabadust — õigust elada oma seaduste järgi ja vabalt armastada. Eestlaste põline elutarkus, mis kõlab näidendis Tammaru vanaema suu kaudu, nõuab aga allaheitlikkust, isiklikust õnnest loobumist ellujäämise nimel.
  • Teose traagilisus seisneb selles, et vastamisi pole seatud head ja halvad tegelased, vaid kumbki ellusuhtumine on iseenesest õigustatud. Selle konflikti kaudu toob Kitzberg esile eestlaste kui sajandeid võõrvõimu all elanud rahva suure dilemma.
  • Tiina traagiline surm Marguse käe läbi kujutab võitu ülekohtu üle ja on ülistuseks kustumatule armastusele, mida ei suutnud hävitada külaelu moraal ega sundabielu. Alles surm läbi armastuse viib peategelased vabanemisele. Kirjanik näitab, et siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne saavutada, sest ümbritsev tegelikkus püüab teisitimõtlejat madaldada, igati endasarnaseks muuta. Ometi on õigus elule ja armastusele ka neil, kes erinevad teistest.
  • Kitzbergi näidendite paremikul on tunnetuslik väärtus ka tänapäeva inimese jaoks. Ta oli humanist, kes vastandas end kõigele sellele, mis alandas inimväärikust. Kitzbergi loomingumeetod oli realistlik, ta toetus rahva elu heale tundmisele, eriti karakterite kujundamisel.
    • Anne Nahkur, "Lühike eesti kirjanduslugu: õpik vene õppekeelega gümnaasiumile." Tallinn: Koolibri, 2007, lk 45

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel