Eesti Rahvusringhääling
Proosa
[muuda]- Eesti ajakirjandussüsteemi rajasõltuvuse selgitamisel on teise tegurina vaja arvesse võtta rahvusringhäälingu ajalooliselt kujunenud tugevat positsiooni kultuuriinstitutsioonina. ERRi eelkäijad Riigi Ringhääling, hiljem Eesti Televisioon ja Eesti Raadio on saanud peaaegu kogu eelmise sajandi oma tekke algusest peale ringhäälingu alal ainuvalitseda. See institutsioon on määranud ringhäälingu ajakirjanduse näo ja teo ning üldised ootused ajakirjandusele. ERRi ei saa niisama lihtsalt ära kaotada, nii nagu on raske seda mõistlikul viisil ümber korraldada või uuel viisil toimima panna. See ei tähenda, et ei peaks üritama. ERRi tasakaalupunkt erameediaga muutub ajas, aga mitmekesise aruteluruumi hoidmiseks on mõlemat vaja. Avalik-õigusliku ja erameedia suhe tuleb olude muutumise tõttu uuesti läbi arutada.
- Ragne Kõuts-Klemm, "Ajakirjanduse rajasõltuvusest", Sirp, 10.02.2023
- Kui ma näen midagi ERR-i kohta, hakkab süda kohe teistmoodi lööma. Üheks põhjuseks on see, et siin majas nägin ma missioonitundes töötamist. Mida halvem oli aeg, seda rohkem nägin inimesi, kes siin enam-vähem ööbisid, öösiti saateid monteerisid. Inimesed tulevad sellepärast siia tööle, et nad tahavad mingit saadet teha, tühja sellest rahast. Seda erakanalites ikka tihti ei kohta, seal tehakse pigem sellepärast, et see on töö, millega teenitakse leib lauale. ETV-s on valdkondi, kus tööd tehakse sõnumi pärast.
- Ilmar Raag, ETV hoiab elu Eestis ERR, 19. juuli 2025 (intervjuu)