Lehekülje Eesti vanasõnad lähteteksti vaatamine

[[Eesti]]st pärit [[eesti keel|eestikeelsed]] või murdekeelsed [[vanasõna]]d.

==A==
* [[Aasta]] ei tunne aastat. ([[#EVS|EVS]])
* Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost. (EVS)
* Aasta teeb mehe [[vana]]ks, kaks lapse kavalaks. (EVS)
* Aastad pole vennaksedu. (EVS)
* [[Abi]] aiast, [[vari]] võrgust. (EVS)
* [[Aeg]] aitab arstida. (EVS)
* Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale. (EVS)
* Aeg annab abi (head nõu; arutust). (EVS)
* Aeg annab [[hea]]d nõu.
* Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju. (EVS)
* Aeg [[koolitus|koolitab]]. (EVS)
* Aeg kuivatab märja [[maapind|maa]] ja pillutab [[pisar]]aid. (EVS)
* Aeg küpsetab asju. (EVS)
* Aeg lõpetab [[lein]]apäevad. (EVS)
* Aeg maksab [[raha]]. (EVS)
* Aeg on [[õnn]]e asutaja. (EVS)
* Aeg parandab [[haav]]ad, aga jätab [[armid]]. (EVS)
* Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks. (EVS)
* Aeg võidab viimaks vaenu. (EVS)
* Aeg õpetab albi targemaks. (EVS)
* Aega ei saa (või) [[raha]]ga osta. (EVS)
* Aega kurel koolda, kuni soo sulab. (EVS)
* Aega läheb (kulub), asja saab. (EVS)
* Aegamööda asi parem. (EVS)
* Aegamööda asjad käivad. (EVS)
* Aegamööda saab [[härg]] jänesele järele
* Agan leiva jätk, [[humal]] õle jätk. (EVS)
* Agan leivajätku, humal õllejatku. (EVS)
* Aganik on [[kevad]]ine leivakast. (EVS)
* Aganik peab kehva aitama. (EVS)
* [[Ahi]] ahne, [[pada]] nõid. (EVS)
* Ahi ei hakka su eest astuma, [[ise]] pead astuma. (EVS)
* Ahju peal ei saa kindraliks. (EVS)
* Ahju taga laisa ase. (EVS)
* Ahjuroop [[naer]]ab seni tuld, kuni ise on põlenud. (EVS)
* Ahne [[kõht]] ei saa iialgi täis. (EVS)
* [[Ahnus]] ajab auku. (EVS)
* Aituma, anna veel! (EVS)
* Aituma eest [[hea]] küll. (EVS)
* Aitumal andjale, kassi kandjale. (EVS)
* Aja muid, astu ise, [[käsi]] teisi, käi ise. (EVS)
* Aja tühi asjale, karga ise kannule. (EVS)
* Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab. (EVS)
* Aja viidad, asja saad. (EVS)
* [[Amet]] ei küsi [[leib]]a. (EVS)
* Amet ei teota meest, kui [[mees]] ametit ei teota. (EVS)
* Amet kõik, mis leiba annab. (EVS)
* Ametil kuldpõhi all. (EVS)
* Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees. (EVS)
* Ametmees ajuti [[rikas]], kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas. (EVS)
* Ametmees armas mees, kalamees kallis mees. (EVS)
* Ametmees leiab leiba igal pool. (EVS)
* Andja hea mees, tagasinõudja [[paha]] mees. (EVS)
* Andja [[käsi]] ei alane. (EVS)
* Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi). (EVS)
* Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud. (EVS)
* Anna aega, [[aeg]] annab head nõu! (EVS)
* Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab! (EVS)
* Anna antu, murra mujalt toodu! (EVS)
* Anna [[au]] ülemale ja alamale! (EVS)
* Anna ihule, mida ihu igatseb! (EVS)
* Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka! (EVS)
* Anna ohjad [[hull]]u kätte, hobu läheb hoopis hulluks. (EVS)
* Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. (EVS)
* Anna põllule, [[põld]] annab sinule! (EVS)
* Annab [[Jumal]] lapsi, annab ka lastele [[leib]]a (osa). (EVS)
* Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi. (EVS)
* [[Arg]] [[koer]] hoiab nahka. (EVS)
* Arg koer nahka ei müü. (EVS)
* Arg koer, terve nahk. (EVS)
* Arm mõjub enam kui [[hirm]]. (EVS)
* Armas laps, kibe vits. (EVS)
* [[Armastus]] ei päri [[aasta]]id taga. (EVS)
* Armastus on pime. (EVS)
* Armastus sünnib armust. (EVS)
* Armastusel on [[kakskümmend]] paari [[silm]]i [[pea]]s. (EVS)
* Armu juurde ei aeta [[hirm]]uga. (EVS)
* Armul ei ole põhja. (EVS)
* Asjata ei saa asja ajada. (EVS)
* [[Au]] ei anta asjata ega [[tarkus]]t tasuta. (EVS)
* Au enam kui [[hea]] põli. (EVS)
* Au maksab [[raha]]. (EVS)
* Au sellele, kes au väärt (teeninud). (EVS)
* Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga. (EVS)
* Aus [[mees]] nähes, kelm kuuldes. (EVS)
* Aus [[nimi]] kallim kui kuld. (EVS)
* Aus [[silm]]a ees, kelm selja taga. (EVS)
* Aus võtmas, kelm tagasi andmas. (EVS)
* Ausat meest ei hammusta keegi. (EVS)
* Austa tööd, [[töö]] austab sind. (EVS)

==E==
* Ees [[ilu]] ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad. (EVS)
* Ees lukk, taga taba, võti minu taskus. (EVS)
* Ega [[abi]] kännust ja [[kivi]]st saa, vaid inimestest. (EVS)
* Ega [[aeg]]a ole aiateibast võtta. (EVS)
* Ega amet [[leib]]a küsi
* Ega [[ema]] vits lapsele liiga tee. (EVS)
* Ega [[haigus]] käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi. (EVS)
* Ega hiir viljasalve sure. (EVS)
* Ega [[häbi]] ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse. (EVS)
* Ega karjane [[mees]] ole ega luts leivakõrvane. (EVS)
* Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
* Ega küsija [[suu]] peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
* Ega [[kõht]] ole narrida. (EVS)
* Ega kõik [[lapsed]] saa [[Emajõgi|Emajõe]] kaldale. (EVS)
* Ega kõik [[lumi]] lange lagedale. (EVS)
* Ega lakkudes kõht täis saa. (EVS)
* Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab. (EVS)
* Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene. (EVS)
* Ega [[leib]] ole võsast võetud ega kase oksist katkutud. (EVS)
* Ega Liisa Liisut tunne. (EVS)
* Ega [[maapind|maa]] vilja sigata, vaid [[taevas]]. (EVS)
* Ega magajale kassile [[hiir]] suhu jookse. (EVS)
* Ega [[mari]] enne maha lange kui küpseks saanud. (EVS)
* Ega [[mees]]t pulma kutsuta, [[kukkur]] kutsutakse. (EVS)
* Ega mehe [[kübar]]at lükata, tüdruku pärg lükatakse maha. (EVS)
* Ega muidu taevasse saa, kui [[vaev]]a ei näe. (EVS)
* Ega määritud ratas karju. (EVS)
* Ega [[naer]] nahka riku ega [[tühi]] [[jutt]] tükki võta. (EVS)
* Ega [[oma]] [[silm]] peta. (EVS)
* Ega pajust palki saa. (EVS)
* Ega [[palju]] köha tee ega küllalt [[käsi]] riku. (EVS)
* Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene. (EVS)
* Ega [[pill]] peret toida, pill toidab kõrtsimaid. (EVS)
* Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse. (EVS)
* Ega [[puu]]st pulma tehta ega [[au]] aiateibast. (EVS)
* Ega [[raha]]l silmi ole, kui enesel ei ole. (EVS)
* Ega raha taskus karju. (EVS)
* Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure. (EVS)
* Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku). (EVS)
* Ega [[sõda]] soola, [[leib]]a too. (EVS)
* Ega surnud [[vares]] enam lenda. (EVS)
* Ega [[suu]] kulu. (EVS)
* Ega suu sarvest ole. (EVS)
* Ega söök mehe suhu jookse. (EVS)
* Ega [[talv]] taevasse jää. (EVS)
* Ega teist maksa enam [[usk]]uda kui silmaga näed. (EVS)
* Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb. (EVS)
* Ega [[töö]] jänes ole, et eest ära jookseb
* Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
* Ega unest rõõska saa. (EVS)
* Ega [[vale]] vaka alla jää. (EVS)
* Ega venelane mõõgaga selja taga seisa. (EVS)
* Ega [[vihm]] (lumi) taeva jää. (EVS)
* Ega [[viin]] mehe peale kipu, kui [[mees]] viina peale ei kipu. (EVS)
* Ega võõra [[silm]]a tule vett. (EVS)
* Ega [[õnn]] inimest otsi, [[inimene]] peab õnne otsima. (EVS)
* Ega üksi [[laul]]des või elada. (EVS)
* Ei asja ees ega teist taga. (EVS)
* Ei [[hull]]u külvata ga künta, hull sigineb enesest. (EVS)
* Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits. (EVS)
* Ei kaht asja või korraga teha. (EVS)
* Ei kahte [[hea]]d või saada. (EVS)
* Ei kirikupäev võlgu jää. (EVS)
* Ei kusagil noka [[nõu]] aita. (EVS)
* Ei lõppe tegija töö ja magaja [[uni]]
* Ei maial ole osa ega näljasel leent. (EVS)
* Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu [[süda]]mes. (EVS)
* Ei märjale [[maapind|maa]]le ole vett vaja. (EVS)
* Ei [[naine]] naljalt teist lähe kiitma. (EVS)
* Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb. (EVS)
* Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad. (EVS)
* Ei ole nii uteke kui näöst näitab. (EVS)
* Ei ole rutul rooga ega maial magu. (EVS)
* Ei ole seda väärt, mis sööb. (EVS)
* Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud. (EVS)
* Ei ole töid, ei ole [[leib]]a. (EVS)
* Ei ole veel [[Tartu]]s käinud. (EVS)
* Ei riie meest ehi, [[mees]] ehib riiet. (EVS)
* Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud. (EVS)
* Ei saa puust [[poeg]]a ega laastust last. (EVS)
* Ei [[talv]] anna, vaid talv tahab. (EVS)
* Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud. (EVS)
* Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis [[kõht]]. (EVS)
* Ei viga ämmal, [[minia]]l mitu viga. (EVS)
* Ei viletsus ([[õnnetus]]) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes. (EVS)
* Ei virgal puudu [[töö]]d ega laisal [[aeg]]a. (EVS)
* Ei või kaht [[surm]]a surra. (EVS)
* Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud. (EVS)
* Ei või teise haava enne mähkida, kui [[oma]] veel jookseb. (EVS)
* Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab. (EVS)
* Ei ükski [[amet]] ole nii halb, et meest ei toidaks, kui [[mees]] [[ise]] mees. (EVS)
* Ei ükski sünni targaks. (EVS)
* Eineta ei või elada. (EVS)
* Eks on oleks'i poolvenda, läks oakaunaga [[Soome]], sinna ta ka jäi. (EVS)
* Eks ükskord puutu näpud ikka põhja. (EVS)
* Ela [[ise]], lase teisi ka elada. (EVS)
* Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
* Elab [[õnn]]e ulu all ja magab Maarja kaenlas (= [[käsi]] käib hästi). (EVS)
* [[Elu]] [[hull]]em kui põrgus. (EVS)
* Elust [[surm]]a pisut sammu. (EVS)
* [[Ema]] arm igaks ajaks. (EVS)
* Ema edevus, tütre takistus. (EVS)
* Ema ees, [[tütar]] kannul. (EVS)
* Ema hellitab, [[isa]] karistab. (EVS)
* Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega. (EVS)
* Ema mees ei ole ikka lapse isa. (EVS)
* Ema piim kosutab, [[võõras]] piim kahandab. (EVS)
* Ema pilli tantsib pere. (EVS)
* Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. (EVS)
* Ema sureb, isa põgeneb. (EVS)
* Ema toimetab enne koitu, [[tütar]] magab keskhommikuni. (EVS)
* Ema tuntud, isa tundmata. (EVS)
* Ema väga vana, tütar liiga [[noor]]. (EVS)
* Enam andel jätku kui ahnel kõhtu. (EVS)
* Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
* Enam teeb suur suikuja kui kaua magaja. (EVS)
* Enam tehakse [[nõu]]ga kui jõuga
* Enam [[vaev]]a ähkijal kui väljapühkijal. (EVS)
* Enam [[vana]] kasukas kui uus kuub. (EVS)
* Enda [[silm]]as palki ei näe, teise silmas pindu küll
* [[Endine]] ei aita, kui praegune ei kõlba. (EVS)
* Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda. (EVS)
* Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
* Enne jaagupit palu [[vihm]]a, pärast tuleb isegi. (EVS)
* Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! (EVS)
* Enne mõtle, pärast ütle. (EVS)
* Enne saab külla küljest kui nälja otsast. (EVS)
* Enne [[surm]]a ei ole keegi tark. (EVS)
* Enne [[talv]]e küntud, pool rammutud. (EVS)
* Enne tarvis isu, siis lusikat. (EVS)
* Enne [[töö]] tehakse, pärast palk maksetakse. (EVS)
* Enne veski, pärast veskilised. (EVS)
* Enneaegsed [[lapsed]] ei jää elama. (EVS)
* Ennem lähed [[ise]], kui et laiska [[käsi]]d. (EVS)
* Ennem olgu valge [[leib]] ja must hein kui valge hein ja must leib. (EVS)
* Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
* Ennem saab külla otsast kui nälja otsast. (EVS)
* Esimene [[tütar]] eide tõttu, teine teise õe tõttu, [[kolm]]as mitte kuidagi. (EVS)
* Esimene vasikas läheb ikka aia taha. (EVS)
* Esimesel [[päev]]al [[võõras]] armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb. (EVS)
* Ette söödud leib on kibe. (EVS)
* Ettekartmine parem kui takkakahetsemine. (EVS)
* Ettevaatamine on kõige [[tarkus]]e [[ema]]. (EVS)

==H==
* [[Habe]] kasvab kärmemini kui aru. (EVS)
* Habe mehe [[au]], [[tütar]] mehe kõrgus, [[naine]] mehe [[nõu]]. (EVS)
* Habe vanataadi [[ilu]]. (EVS)
* Haige (vigane) laps [[ema]]le kõige armsam. (EVS)
* [[Haigus]] on [[surm]]a käsk. (EVS)
* Haigus söödab ja joodab, aga ei lihuta. (EVS)
* Haigus toidab [[ise]]. (EVS)
* Hakka [[pea]]st kinni, saad sabasse! (EVS)
* Hakkaja (osav) kisub kivistki [[leib]]a välja. (EVS)
* Halb kaup haiseb. (EVS)
* Haledus ajab [[silm]]ad paisuma. (EVS)
* Hall pea kisub haua poole. (EVS)
* Halli pead austa, kulupead kummarda! (EVS)
* Haned lähevad, hallad käivad; luiged lähevad, lund ([[lumi]]) tuleb. (EVS)
* Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta. (EVS)
* [[Harakas]] alati sea seljas, ei näe keegi; [[hunt]] korra karjas, kõik karjuvad. (EVS)
* Harakas ei sünni varesega paari. (EVS)
* Harva astub [[õnn]] [[talu]]sse, sagedamini kahi külasse. (EVS)
* Harva harak sea seljas, [[vana]] vares igapäev. (EVS)
* Harva kehva pajas seapea. (EVS)
* Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita. (EVS)
* [[Hea]] annab vähestki, [[paha]] ei anna paljustki. (EVS)
* Hea [[asi]] nõuab [[aeg]]a (iga asi tarvitab aega). (EVS)
* Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head. (EVS)
* Hea [[härg]] sööma, verisarv vedama. (EVS)
* Hea [[ilm]] ei riku kuube ega kasukat. (EVS)
* Hea [[inimene]] tuleb [[ise]]gi, paha ei tule paludeski. (EVS)
* Hea kerjata, kui kott käes. (EVS)
* Hea kiidab kaunist paremat. (EVS)
* Hea laps hända vaja, - muidu läheb [[mets]]a hundiks. (EVS)
* Hea laps kasvab vitsata. (EVS)
* Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. (EVS)
* Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski. (EVS)
* Hea lepikus lebada, parem põõsa all põõnutada (puhata). (EVS)
* Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda. (EVS)
* Hea [[naine]] paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab. (EVS)
* Hea naine vaese varandus. (EVS)
* Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
* Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski. (EVS)
* Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab. (EVS)
* Hea on uneski hea. (EVS)
* Hea parema kannupoiss. (EVS)
* Hea põli ajab hukka. (EVS)
* Hea räägib paremat taga. (EVS)
* Hea [[sõna]] ei tee kahju. (EVS)
* Hea sõna leiab hea paiga. (EVS)
* Hea sõna mahub igale poole. (EVS)
* Hea sõna parem kui 100 rubla. (EVS)
* Hea sõna sööb (võidab) võõra väe. (EVS)
* Hea teha, aga paha vastata. (EVS)
* Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla. (EVS)
* Hea [[õlu]] näitäb [[oma]] [[au]] välja. (EVS)
* Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse. (EVS)
* Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi. (EVS)
* Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga. (EVS)
* Head sõbrad häda-ajal nagu suled [[tuul]]e käes. (EVS)
* Head sõnad jahutavad rohkem kui külm [[vesi]]. (EVS)
* Head teod unuvad varsti. (EVS)
* Heal ajal saadud, pahal ajal peetud. (EVS)
* Heal ei ole iga, kurjal ei ole [[surm]]a. (EVS)
* Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid). (EVS)
* Heal [[töö]]l käib kasu kannul. (EVS)
* Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele. (EVS)
* Heategu leiab harvasti tänu. (EVS)
* Heategu leitakse eest. (EVS)
* Heateo palk - [[kuri]] malk. (EVS)
* Heida sõbraks, aga mitte korraga! (EVS)
* Heinamaa on põllu [[peremees]] ([[ema]]). (EVS)
* Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi. (EVS)
* Heldus lubab, kehvus keelab. (EVS)
* Herits kiidab ennast, õige [[mees]] teist. (EVS)
* Hilbud [[naer]]avad, nartsud nutavad. (EVS)
* [[Hilja]] [[kirik]]usse, [[vara]] veskile, saab ennemini tagasi. (EVS)
* Hilja on [[saks]]a rutt. (EVS)
* Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla. (EVS)
* [[Hilp]] ees lööb taluka taga surnuks. (EVS)
* Hilp ees, talukas taga, saapad jalas, varbad väljas. (EVS)
* [[Hirm]]ul on suured [[silm]]ad
* Hirmuta kasvab, auta elab. (EVS)
* Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
* [[Hobune]] ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
* Hobune küsib vähilt villu, vähil enesel ainult kaks karva. (EVS)
* Hoia kopikut [[õnn]]e ajal, kopik läheb rublale [[häda]] ajal! (EVS)
* Hoia [[suu]] kinni, [[süda]] jahtub ära! (EVS)
* Hoidjal osa, kaitsjal kasu. (EVS)
* [[Hommik]] on [[õhtu]]st targem
* Hommikul kiida aset, õhtul ilma! (EVS)
* Hommikune [[töö]] [[kuld]], õhtune muld. (EVS)
* Homseks hoia [[leib]]a, aga mitte tööd! (EVS)
* Hoobelda kergem kui teha. (EVS)
* Hoolas [[Ettevaatus|ettevaatamine]] pistab õnnetuse silmad [[pea]]st. (EVS)
* Hooletu mees hobuseta, laisk [[naine]] lammasteta. (EVS)
* [[Hooletus]] ees, [[õnnetus]] taga. (EVS)
* Hooletus ja õnnetus on seltsimehed. (EVS)
* Hooletus on laisa [[ema]]. (EVS)
* Hooletus orja ema, laisk ei pea [[leib]]a kinni, virgal kõht ja kott on täis. (EVS)
* Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu [[taevas]]t. (EVS)
* Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka. (EVS)
* Hoolsam kodu, [[au]]sam ahju peal. (EVS)
* Hukka läinud [[hea]]d humalad, [[kahju]] kalleist linnastest. (EVS)
* Hulga [[vahemaa|maa]] peal läheb [[tihane]] mõtuseks. (EVS)
* Hulgusel [[kodu]] kõikjal.
* Hulk kokki, lahja leem. (EVS)
* Hulk teeb hulga [[töö]]. (EVS)
* [[Hull]] kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd. (EVS)
* Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära. (EVS)
* Hullu last ei paluta pulma. (EVS)
* Hullul peal ([[joodik]]ul) on palju vaeva. (EVS)
* Hullul [[sõna]]d huulte peal, targal hammaste taga. (EVS)
* Hundid söönud, lambad terved.
* [[Hunt]] unustab, koer unustab, [[mees]] mäletab. (EVS)
* Häbenemine ei teota tütarlast. (EVS)
* [[Häbi]] [[Hiiumaa]]l [[äke|äkkeks]] tehtud (ütlus häbistajale). (EVS)
* Häbi läks härjaga randa, rannast mere jääle, kukkus sisse karsumdi. (EVS)
* Häbi nii suur kui häbenetakse. (EVS)
* Häbi rääkida, [[vaev]] vait olla. (EVS)
* [[Häda]] ajab härja kaevu, [[nälg]] hundi karja. (EVS)
* Häda ajab (õpetab) paluma, [[hea]] põli hooplema. (EVS)
* Häda ajal antakse [[härg]], kui häda möödas, ei härja händagi. (EVS)
* Häda ei anna häbeneda, tühi kõht ei kõrgistella. (EVS)
* Häda hull, ei mees. (EVS)
* Häda koolitab (õpetab) mehe targaks. (EVS)
* Häda kõige asja alustus. (EVS)
* Häda linnas, häda laanes, aga kõige suurem häda elada kavalate inimeste seas. (EVS)
* Häda murrab ka raua katki. (EVS)
* Häda puis, häda mais. (EVS)
* Häda rääkida, häda rääkimata jätta (vait olla). (EVS)
* Häda suurem kui käsk. (EVS)
* Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad. (EVS)
* Hädalisel pole [[händ]]a taga, tiidsal teed ees, pikalisel pead otsas. (EVS)
* Hädas leiab [[inimene]] [[viis]] nõu. (EVS)
* Häid sõpru hädä-ajal läheb [[sada]] loe peale. (EVS)
* Hõiska siis, kui mäele saad. (EVS)

==I==
* Iga [[aeg]] küsib [[oma]] [[töö]]d taga. (EVS)
* Iga algus on raske (ränk). (EVS)
* Iga [[jalg]] teeb isejälgi. (EVS)
* Iga [[jutt]]u ei või [[usk]]uda. (EVS)
* Iga [[king]] vajutab (pigistab) oma jalga. (EVS)
* Iga (kõik) katsetöö on raske. (EVS)
* Iga lind haub oma [[muna]], kägu võtab teise oma. (EVS)
* Iga [[maapind|maa]] (põld) ei kanna igasugust vilja. (EVS)
* Iga [[mari]] pole maasikas. (EVS)
* Iga [[pill]]i järele ei saa tantsida. (EVS)
* Iga [[päev]] ei ole pühapäev. (EVS)
* Iga päev toob isetööd. (EVS)
* Iga sammu vaata ette, enne kui astud. (EVS)
* Iga töö ajab oma aega taga. (EVS)
* Iga [[vili]] saab omal ajal küpseks. (EVS)
* Igakord ei ole viga joogis, vaid vahel (mõnikord) ka vasikas. (EVS)
* Igal asjal kaks otsa. (EVS)
* Igal [[häda]]l oma arst, igal tõvel oma tohter. (EVS)
* Igal inimesel omad [[hea]]d ja vead. (EVS)
* Igal maal oma viis. (EVS)
* Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu. (EVS)
* Igal oinal oma mihklipäev.
* Igal pool [[hea]], kodus kõige parem.
* Igal talul oma taar, igal perel oma viis. (EVS)
* Igamees kiidab ennast, [[rebane]] oma saba. (EVS)
* Igamees kiidab oma kapsaid. (EVS)
* Igamees kiidab oma, vaene kotti. (EVS)
* Igamees teab, kust ta king pigistab. (EVS)
* Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta. (EVS)
* Igavam ootus kui [[lootus]]. (EVS)
* Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole. (EVS)
* Igaühel (mehel) [[ise]] mõtted. (EVS)
* Igaühel oma armas. (EVS)
* Igaüks enese poole. (EVS)
* Igaüks oma seltsiga. (EVS)
* Igaüks oma [[õnn]]e sepp. (EVS)
* Igaüks omaga, vaene [[sant]] kotiga. (EVS)
* Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha [[vana]]ks saada
* Igaüks takka tark, ette ei tea keegi. (EVS)
* Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb. (EVS)
* Ika kant lõikab
* Ikka [[abi]] saab, kui arstitakse. (EVS)
* [[Ilm]] õpetab hilja. (EVS)
* Ilm õpetab inimese, raske koorm hobuse. (EVS)
* Ilm teeb, ilm sööb. (EVS)
* Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta. (EVS)
* Ilma [[jutt]] kui merelaine. (EVS)
* Ilma [[suu]]d ei jõua ükski sulgeda. (EVS)
* [[Ilu]] ei panda patta ega kaunidust katlasse. (EVS)
* Ilu maksab sada rubla, tegu ei tengagi. (EVS)
* Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru. (EVS)
* Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid. (EVS)
* Ilus hobune, ilusad [[valjad]]. (EVS)
* Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi.
* Ilus nägu, [[paha]] tegu. (EVS)
* Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, [[paha]] pesta peenikesta. (EVS)
* Ilus õun, uss sees. (EVS)
* [[Inimene]] ei kasva [[karistus]]eta. (EVS)
* Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt. (EVS)
* Inimene läheb [[aasta]] vanemaks, kaks targemaks. (EVS)
* Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. (EVS)
* Inimene läheb vanemaks, [[tõbi]] nooremaks. (EVS)
* Inimene mõtleb, [[Jumal]] juhib (aitab, teab). (EVS)
* Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. (EVS)
* Inimene on kolm korda rumal: esmalt [[lapsepõlv]]es, siis paari minnes ja lõpuks [[vanadus|vanas eas]].
* Inimene on loodud tööd tegema, lind [[laul]]ma. (EVS)
* Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud. (EVS)
* Inimene peab enam mõtlema kui rääkima. (EVS)
* Inimene püüab [[raha]], raha [[hing]]e. (EVS)
* Inimene saab [[töö]] eest, lind laulu eest. (EVS)
* Inimene õpib niikaua kui elab. (EVS)
* Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub. (EVS)
* Inimese nägu ununeb, teod ei unune. (EVS)
* Inimese [[tahtmine]] on ta taevariik. (EVS)
* [[Isa]] ([[ema]]) [[süda]] laste küljes. (EVS)
* Isa [[hirm]] kõigeks eaks. (EVS)
* Isa kogub, [[poeg]] pillutab. (EVS)
* Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine. (EVS)
* Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees. (EVS)
* Isa, pea [[kübar]] peas, kuni elad laste seas! (EVS)
* Isa saab küll naise, aga [[lapsed]] ei saa ema. (EVS)
* Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa. (EVS)
* Isa [[sõna]] enam kui ema vits. (EVS)
* Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu.
* [[Ise]] ees, ise rees, ise ree pära peal. (EVS)
* Ise [[mees]], ise mehike. (EVS)
* Ise [[tarkus]], ise kavalus. (EVS)
* Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste

==J==
* Jaagup külvab heina liiva, Laurits raud[[nael]]u. (EVS)
* [[Jaagupipäev]]al lüüakse raudnael rohu sisse. (EVS)
* Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest väljaa. (EVS)
* Jaan joob [[piim]]a, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka. (EVS)
* Jaan viskab kuuma [[kivi]] merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
* Jagajale jäävad näpud
* Jagajale jäävad [[sõrmed]] paljaks. (EVS)
* Jalahoop surmahoop. (EVS)
* [[Jalg]] seina, [[hambad]] varna. (EVS)
* Joobnud tuntakse jalust. (EVS)
* Jooda meest, küll [[mees]] näitab [[oma]] taba. (EVS)
* [[Joodik]] sööb, joodik joob, joodikule Jumal annab ka. (EVS)
* Joodikud kukuvad pehmesti. (EVS)
* Joodikul joodiku [[õnn]]. (EVS)
* Julge hundi rind on rasvane
* Julge [[koer]] müüb vahel naha. (EVS)
* Julge [[pea]]d toidab, [[arg]] suretab. (EVS)
* Julgele hundile tuleb pea ots. (EVS)
* [[Julgus]] ei aita Jumala vastu. (EVS)
* Julgus ei varja sõjameest [[surm]]a eest. (EVS)
* Julgus on suurem kui vägi. (EVS)
* Julgus tõstab, julgus tapab. (EVS)
* [[Jumal]] loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese. (EVS)
* [[Jutt]] suurem kui asi. (EVS)
* Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. (EVS)
* [[Jänes]] šampust ei joo.
* Jänes teeb [[öö]]si rohkem jälgi kui lammas kogu suvel. (EVS)
* Järv küla iluks, tüdruk maja [[ilu]]ks. (EVS)
* Jõua aegamööda! (EVS)
* Jõudu mööda igaüks elab. (EVS)
* Jõuluõhtu jõudes [[õhtu]] (jõuab tuttu kätte). (EVS)

==K==
* Kaaren kaarna [[silm]]a välja ei noki. (EVS)
* Kaaren lepib kaarnaga. (EVS)
* Kaarnasulega kirjutatakse kohtukirjad. (EVS)
* Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead. (EVS)
* Kade kaob, karvad jäävad suitsema. (EVS)
* Kade langeb ikka iseenese mõõka. (EVS)
* Kadeda kari ei kasva ega õela õu õitse. (EVS)
* Kadeda kodu ei suitse, õela [[au]] ei õitse. (EVS)
* [[Kadedus]] kaabib iseennast ja ihnus imeb [[ise]] [[oma]] rammu. (EVS)
* Kadedus katkub oma kana. (EVS)
* Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad. (EVS)
* Kahel ikka kahe [[nõu]]. (EVS)
* Kahele surra liig, kolmele elada vähe. (EVS)
* [[Kahju]] ei tule kell kaelas. (EVS)
* Kahju ja [[õnnetus]] ei sõida kellaga. (EVS)
* Kahju õpetab mehe kavalaks. (EVS)
* Kahju päästab [[silm]]ad lahti. (EVS)
* Kahju teeb targaks. (EVS)
* [[Kaja]] oskab iga [[keel]]t. (EVS)
* [[Kaks]] kassi ei sünni ühte kotti. (EVS)
* Kaks kolmat ei jätä. (EVS)
* Kaks kõnelevad, kolmas olgu vait. (EVS)
* Kaks leekuningat ei mahu ühe katuse alla. (EVS)
* Kaks [[silm]]a ulatuvad kaugemale kui üks. (EVS)
* Kaks uhket ei või üheskoos käia. (EVS)
* Kala otsib, kus sügavam, [[inimene]], kus parem. (EVS)
* [[Kali]], ära kääri üle jõu (ääre)! (EVS)
* [[Kana]] otsid, [[muna]] kaotad. (EVS)
* Kandjal ei puudu [[maapind|maa]]d ega sõudjal vett. (EVS)
* Kannatajal ikka kaks otsa. (EVS)
* Kannatus võidab kõik. (EVS)
* Kapsad ei kasva kastmata. (EVS)
* Karda [[härg]]a eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt! (EVS)
* [[Kari]] kaitseb karja. (EVS)
* Karjatee peal ei kasva rohtu. (EVS)
* Karu kõige kangem, [[rebane]] kõige kavalam. (EVS)
* Karukasukas ei karda [[külm]]a. (EVS)
* Kas oled mind näinud sõitmas selle valge hobusega, kelle ma [[vale]] eest saanud?. (EVS)
* Kask ei kasva kuuse kännu peale. (EVS)
* [[Kass]] ja [[koer]] ei lepi iial kokku. (EVS)
* Kass paneb saba pandiks. (EVS)
* Kass sööb kaua hoituse, [[hiir]] sööb pikalt peetuse. (EVS)
* Kassi keeles 8 tõugu surmarohtu, koera keelel 9 tõugu ohtu. (EVS)
* Kassi pärast ei minda kalaranda ega saba loru pärast laadale. (EVS)
* Kassil saba koormaks
* Kaste jäljelt küntakse [[kuld]]a. (EVS)
* Kaste on [[vihm]]a karjapoisike. (EVS)
* Kasu leitakse kase okstest, vilja [[mets]]a vitstest. (EVS)
* Kasvab saak, kasvab himu. (EVS)
* Katsudes kasvab rammu, vaadates himu. (EVS)
* Katsumata ikka kaunis, maitsemata ikka magus. (EVS)
* [[Kaua]] kits [[kiitus]]ega elab. (EVS)
* Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi. (EVS)
* Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla. (EVS)
* Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad. (EVS)
* Kauaks [[sant]] kotiga [[viha]] peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb [[ise]] külasse, võtab üles. (EVS)
* Kaugelt kägu kuulus. (EVS)
* Kaup vanem kui meie. (EVS)
* Kauple kui juut, maksa kui [[saks]]! (EVS)
* Kavalale kannikas, narrile [[naer]]u. (EVS)
* [[Kavalus]] ja himu on vennad. (EVS)
* Keda ei tunneta toimis, seda ei [[silm]]ata siidis. (EVS)
* Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni. (EVS)
* Keegi ei keeda [[au]] pärast leent ega tee [[ilu]] pärast kalja. (EVS)
* Keelatud vili on magus
* Kehv [[suvi]], lahja [[sügis]]. (EVS)
* Kehvuse [[pada]] keedab kesi. (EVS)
* Kel [[amet]], sel [[leib]]a. (EVS)
* Kel anda, sel võtta. (EVS)
* Kel hool, sel koor. (EVS)
* Kel jalad põlvini poriga, sel [[suu]] kõrvuni väega. (EVS)
* Kel janu, sel jalad, kel [[nälg]], sel näpud. (EVS)
* Kel [[kavalus]]t, sel [[tarkus]]t. (EVS)
* Kel [[kohus]], sel [[õigus]]; kel õigus, sel [[võim]]us. (EVS)
* Kel kukkur, sel kohus; kel vägi, sel võimus. (EVS)
* Kel käed rüpes, sel nälg kõhus. (EVS)
* Kel käpud, sel upud. (EVS)
* Kel lauda ees, sel lauda taga. (EVS)
* Kel [[nälg]], sel jalad. (EVS)
* Kel pikk saba, laseb saba pikalt joosta. (EVS)
* Kel pole [[töö]]d, otsib tööd. (EVS)
* Kel püksid jalas, küll see naise saab. (EVS)
* Kel [[raha]], sel sõpru. (EVS)
* Kel suur tulek, sel suur minek. (EVS)
* Kel suurem [[suu]], sel suurem õigus. (EVS)
* Kel [[tarkus]] [[pea]]s, sel ohjad peos. (EVS)
* Kel [[õnn]], see elagu, kel [[tervis]], see tehku [[töö]]d. (EVS)
* Kelle [[jalg]] tatsub, selle [[suu]] matsub. (EVS)
* Kelle katuse all, selle [[võim]]use all. (EVS)
* Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab. (EVS)
* Kelle [[käsi]] liigub, selle suu maigub. (EVS)
* Kelle laps, selle [[nimi]]. (EVS)
* Kelle [[leib]]a ma söön, selle [[laul]]u ma laulan. (EVS)
* Kelle [[sõna]] kuuled, selle sulane oled. (EVS)
* Kelle tubakas, selle [[tuli]]. (EVS)
* Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad.
* Kellele [[Jumal]] [[amet]]i annab, sellele annab ta mõistust. (EVS)
* Kellest [[süda]] täis, sellest räägib suu. (EVS)
* [[Kelm]] kiidab ennast, õige [[mees]] teisi. (EVS)
* Kelm petab kelmi. (EVS)
* Kelm tüssab kõiki, olgu [[sõber]] või naaber. (EVS)
* Kerge lubada, aga mitte anda. (EVS)
* Kerge lubada, raske täita. (EVS)
* Kerge maha kukkuda, raske üles tõusta. (EVS)
* Kergeid [[jalg]]u kiidetakse, laisku jalgu laidetakse. (EVS)
* Kergem laita kui paremini teha. (EVS)
* Kes [[aeg]]a viidab, see aega saab. (EVS)
* Kes edasi ei lähe, läheb tagasi. (EVS)
* Kes ees, see mees. (EVS)
* Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada. (EVS)
* Kes ei saa süües kõhtu täis, ei see saa lakkudeski. (EVS)
* Kes ei sünni [[saun]]a, ei sünni mõisa. (EVS)
* Kes ei taha paluda, see saata merele. (EVS)
* Kes ei taha [[töö]]d teha, ei pea sööma. (EVS)
* Kes ei tee [[silm]]i lahti, peab kukru lahti tegema. (EVS)
* Kes ei täna piskust, ei täna paljust. (EVS)
* Kes ei tööta, see ei söö.
* Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab. (EVS)
* Kes enne nii tark kui pärast. (EVS)
* Kes enne [[veski]]le tuleb, enne järge saab. (EVS)
* Kes hauas, see hinnas. (EVS)
* Kes [[hea]]d otsib, parema leiab. (EVS)
* Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma. (EVS)
* Kes heast paremat otsib, see pahema leiab. (EVS)
* Kes [[hirm]]uta kasvab, see armuta elab. (EVS)
* Kes hoiab, ei õhka. (EVS)
* Kes hästi määrib, hästi sõidab. (EVS)
* Kes hästi tahab surra, peab hästi elama. (EVS)
* Kes iga [[päev]] tahab [[ilu]]s käia, ei saa harvagi kena käia. (EVS)
* Kes iga põõsa alt otsib, see viimaks ussi leiab. (EVS)
* Kes jõuab ilma [[pill]]i tantsida? (EVS)
* Kes [[kahju]] kardab, see [[õnn]]e ei leia (kasu ei leia). (EVS)
* Kes kannatab, see kaua elab. (EVS)
* Kes kardab, ei kahetse. (EVS)
* Kes karja ei kaitse, see [[leib]]a ei maitse. (EVS)
* Kes kassi ei toida, toidab hiiri
* Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
* Kes kaua ootab, kauni saab. (EVS)
* Kes kaugel käib, palju näeb. (EVS)
* Kes [[keel]]du ei kuule, peab kahetsema. (EVS)
* Kes kellaga [[lehm]]a otsib, see ronisaba saab. (EVS)
* Kes koerust teeb, see kolkida saab. (EVS)
* Kes [[surm|kooleb]], koju läheb; kes elab, ette [[puu]] teeb. (EVS)
* Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. (EVS)
* Kes korjab, see leiab. (EVS)
* Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld. (EVS)
* Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab. (EVS)
* Kes külje kõrvetanud, tunneb tule. (EVS)
* Kes küsib vaese valust ehk kerjaja tühjast kõhust. (EVS)
* Kes kõik pühad ärä peab, see kõik näljad ärä näeb. (EVS)
* Kes kõik sood solgib, kõik marjad maitseb. (EVS)
* Kes kõikide meele pärast tahab olla (tahtmist täita), ei jõua kellegi meele pärast olla (tahtmist täita). (EVS)
* Kes kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab. (EVS)
* Kes kõneleb, sel [[õigus]]. (EVS)
* Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub. (EVS)
* Kes kõverust külvab, viletsust lõikab. (EVS)
* Kes leemega ([[supp|supiga]]) [[suu]] põletanud, puhub ka vee peale. (EVS)
* Kes leplik heaga, see leplik pahaga. (EVS)
* Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe). (EVS)
* Kes magab, on vaene. (EVS)
* Kes [[mees]] siin, see mees seal, see mees igal pool. (EVS)
* Kes mees sööb, see mees lööb (teeb). (EVS)
* Kes mees ühest, see mees teisest. (EVS)
* Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab. (EVS)
* Kes [[noor]]elt nobe, see virk vananagi. (EVS)
* Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses [[nälg]]a. (EVS)
* Kes [[oma]] last armastab, see teda ka karistab
* Kes [[palju]] kõneleb, palju võltsib (valetab). (EVS)
* Kes palju [[laen]]ab, [[pea]] leinab. (EVS)
* Kes palju lobiseb, palju [[vale]]tab. (EVS)
* Kes palju näeb, palju õpib. (EVS)
* Kes palju otsib (valib), pahema saab. (EVS)
* Kes palju teeb, see palju saab. (EVS)
* Kes pandib, see sandib. (EVS)
* Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi. (EVS)
* Kes pole [[hoone]]t ehitanud, mõtleb [[sein]]ad [[maapind|maa]]st kasvavat. (EVS)
* Kes pärast [[naer]]ab, naerab kõige paremini! (EVS)
* Kes põhja joob, poja saab. (EVS)
* Kes põldu toidab, seda toidab [[põld]] jälle. (EVS)
* Kes saab santi sundida, kui [[sant]] ei taha (suuda) kõndida. (EVS)
* Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer [[ise]].
* Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane [[silm]]ad kinni. (EVS)
* Kes [[suu]]d ei oska pidada, peab kahju kandma. (EVS)
* Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt. (EVS)
* Kes [[talgud|talguid]] suudab [[vorst]]ega sööta. (EVS)
* Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu. (EVS)
* Kes teab, mitu [[tuul]]t jalgade all. (EVS)
* Kes tegi? [[Ise]] tegi. (EVS)
* Kes teisele auku kaevab, ise sisse langeb. (EVS)
* Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
* Kes tera ei korja, vakka ei saa. (EVS)
* Kes [[tuul]]t külvab, tormi lõikab. (EVS)
* Kes tütre tahab saada, peab [[ema]] meelitama. (EVS)
* Kes tööd taga ei aja, seda ajab [[töö]] taga. (EVS)
* Kes tööd teeb, [[leib]]a leiab. (EVS)
* Kes tööd teeb, mustaks saab. (EVS)
* Kes tööd teeb, on rikas ja nõid. (EVS)
* Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. (EVS)
* Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi. (EVS)
* Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma. (EVS)
* Kes [[vale]]tab, see varastab. (EVS)
* Kes [[vana]] ei paika (lapi), see uut ei saa. (EVS)
* Kes vanemate [[sõna]] ei taha kuulda, peab vasikanahka kuulma. (EVS)
* Kes vara üles tõuseb, leiab [[õnn]]e. (EVS)
* Kes varest valib, kui tedreparv ees. (EVS)
* Kes varga eest võib seista. (EVS)
* Kes viimasena naerab, naerab paremini.
* Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole. (EVS)
* Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna. (EVS)
* Kes [[õigus]]t laidab, teotab iseennast. (EVS)
* Kestab [[isa]] eaks, poja põlveks ja tütrele veel tükiks ajaks. (EVS)
* [[Kevad]] kutsub adrad põllule ja linnud laulule. (EVS)
* Kevadine muda enam kui sügisene sööm. (EVS)
* Kevadine [[päev]], [[sügis]]ene nädal. (EVS)
* Kevadine [[vesi]] tark, sügisene loll. (EVS)
* Kevadine [[vihm]] kosutab, sügisene kaotab. (EVS)
* Kevadine [[võõras]] läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas). (EVS)
* Kibe [[sõna]] kihutab [[viha]]le. (EVS)
* Kibemest tuli, sõnast [[tüli]]. (EVS)
* Kidsi annab kirstust, helde [[oma]]st [[suu]]st. (EVS)
* Kiida koerale lihasööki! (EVS)
* Kiida päeva, kui magama lähed! (EVS)
* Kiida [[õnn]]e, kui kitsikusest pääsed! (EVS)
* [[Kiitus]] on rumalate lõks. (EVS)
* Kiivit toob kindatäie, koovit koormatäie, kurg kuhja lagedalt. (EVS)
* [[Kindel]] kaup keelab tüli. (EVS)
* Kingitud hobuse suhu ei vaadata. (EVS)
* Kinkija on surnud, kinkija [[poeg]] elab ja selle [[nimi]] on: osta! (EVS)
* Kinnas kotti, pöial matti
* Kiri ei [[vale]]ta, kirjatekijad valetavad. (EVS)
* [[Kirik]] keset küla. (EVS)
* Kitsil kintsud külmetavad, ahnel [[suu]] ammuli. (EVS)
* [[Kivi]] ei jahvata ühe poolega. (EVS)
* Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest. (EVS)
* Kivi [[sammal]]dub, kui seisab; veerev kivi haljendab. (EVS)
* Kivisüld kergem [[mõõtmine|mõõta]] kui kokku kanda. (EVS)
* [[Kodu]]st varast ei saa valvata. (EVS)
* [[Koer]]a keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi
* Koerad aga - kolkida. (EVS)
* Kogujal pillaja kannul. (EVS)
* Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis [[toit]]. (EVS)
* Kohtuskäik kurnab [[raha]] kukrust ja kustutab tule paja alt. (EVS)
* Kohtuuksed on laiad sisse minna, aga kitsad välja tulla. (EVS)
* [[Kohus]] kestab, [[ülekohus]] kaob. (EVS)
* Kohus nõnda kui mõistetakse, [[õigus]] nõnda kui tehakse. (EVS)
* Kohus on kolm [[päev]]a vanem kui [[maailm]]. (EVS)
* Kolm korda [[kolimine|kolida]] on niisamma hää kui üks kord põleda.
* [[Konn]] krooksatab ka, kui jalaga peale astud. (EVS)
* Konn krooksub [[kevad]]el. (EVS)
* Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla. (EVS)
* Konn tahab härja suuruseks saada. (EVS)
* Konnad [[hea]]d küll, kui kalu ei ole. (EVS)
* [[Kook]] ei täida üksi kõhtu. (EVS)
* Kook tahab koort, sepik selget, kakk kaunist, puder parast. (EVS)
* Kopik hoiab rubla. (EVS)
* Kopiku eest asja, rubla eest kära. (EVS)
* Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes [[maapind|maa]]s istub. (EVS)
* Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal. (EVS)
* Korra kuri ikka kooleb, halb hauda läheb. (EVS)
* Kosuta [[põld]]u, siis annab [[leib]]a. (EVS)
* [[Kubjas]] on keskel (= [[kõht]]). (EVS)
* Kuhu [[Jumal]] [[kirik]]u ehitab, sinna kurat ehitab [[kõrts]]i kõrvale. (EVS)
* Kuhu kuub läheb, sinna lähevad nööbid ka. (EVS)
* Kuhu paks läheb, läheb vedel ka. (EVS)
* Kuhu [[tuul]] tuiskab, sinna hange ajab. (EVS)
* Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi. (EVS)
* Kui ametmees magab, [[amet]] varnas, kui põllumees magab, kasvab [[vili]] põllul. (EVS)
* Kui ei nühi vikatit, nühib [[vikat]] sind. (EVS)
* Kui enne [[maarjapäev]]a [[härg]] räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva [[kana]] nokka kasta. (EVS)
* Kui [[hea]] andja annab, [[kuri]] tõbinegi võtab vastu. (EVS)
* Kui [[häda]] kõige suurem, siis [[abi]] kõige lähem. (EVS)
* Kui [[isa]] sureb, siis [[ema]] kõduneb. (EVS)
* Kui juhmi [[käsi]] hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima). (EVS)
* Kui [[kaks]] kaubal, siis kolmas [[kõrv]]al. (EVS)
* Kui kaks kauplevad, vaadaku kolmas kaugelt. (EVS)
* Kui kaks [[muna]] pärast tülis, pistab kolmas ta suhu. (EVS)
* Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada. (EVS)
* Kui kassid kisklevad, peavad hiired [[pulm]]i. (EVS)
* Kui [[karusepäev]] kuiv, tuleb tahe [[sügis]]. (EVS)
* Kui kont terve, küll kont [[liha]] kasvatab. (EVS)
* Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! (EVS)
* Kui kõht täis, ei maitse [[leib]]. (EVS)
* Kui kõik otsas, siis [[suu]]l ([[süda]]mel) [[rahu]]. (EVS)
* Kui küüt kurdab, on leib otsas. (EVS)
* Kui laastu on, siis [[pada]] ei [[külm]]eta. (EVS)
* Kui laps [[kaev]]u langenud, tehakse rakked ümber. (EVS)
* Kui last karistad, siis ära pärast kahetse. (EVS)
* Kui [[Mardipäev|Mart]] kopsib [[kasukas|kasukaga]], siis [[Kadripäev|Kadri]] ripsib riidega. (EVS)
* Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid. (EVS)
* Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata. (EVS)
* Kui palju patusel [[hea]]d vaja on. (EVS)
* Kui [[peremees]] kottu ärä, siis viis vaja. (EVS)
* Kui pooleks rikkaks saab, on kerge täiesti rikkaks saada. (EVS)
* Kui puudus käes, siis [[leib]] kõige parem roog. (EVS)
* Kui [[raha]] loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi! (EVS)
* Kui raha räägib, on ilm vait. (EVS)
* Kui rebane räägib [[usaldus]]est, vii [[kana]]d varjule. (EVS)
* Kui saab [[sant]], saab ka juht. (EVS)
* Kui saapa [[õigus]] kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi. (EVS)
* Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist. (EVS)
* Kui teed [[hea]] maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks. (EVS)
* Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile. (EVS)
* Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes [[ise]] oled! (EVS)
* Kui [[töö]] lõpeb, lõpeb [[leib]]. (EVS)
* Kui töö tehtud, magus puhata ([[hea]] hingata). (EVS)
* Kui tööd teed, tee, et tänatakse! (EVS)
* Kui [[võõras]] nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui [[oma]], ei lõika rihmagi. (EVS)
* Kui üks kord läheb [[õnn]]eks, tahad üheksa korda veel. (EVS)
* Kui [[õnnetus]] hakkab tulema, tuleb ta uksest ja aknast. (EVS)
* Kuidas [[ema]], nõnda tütred. (EVS)
* Kuidas [[isa]] ees, nõnda [[poeg]] taga. (EVS)
* Kuidas [[jõud]], nõnda koorem; kuidas saak, nõnda [[maksud]]. (EVS)
* Kuidas [[kana]], nõnda [[muna]]. (EVS)
* Kuidas karjane, nõnda [[kari]]; kuidas valgus, nõnda [[vari]]. (EVS)
* Kuidas kaup, nõnda hind. (EVS)
* Kuidas [[küla]] koerale, nõnda [[koer]] külale.
* Kuidas küla minule, nõnda mina külale. (EVS)
* Kuidas küli, nõnda [[vili]]. (EVS)
* Kuidas külvad, nõnda lõikad
* Kuidas känd, nõnda käbi. (EVS)
* Kuidas känd, nõnda võsu. (EVS)
* Kuidas [[käsi]] teeb, nõnda kael kannab. (EVS)
* Kuidas looma toidad, nõnda ta veab. (EVS)
* Kuidas lükkad, nõnda läheb; kuidas tõmbad, nõnda tuleb. (EVS)
* Kuidas [[riik|maa]], nõnda marjad (mood). (EVS)
* Kuidas maa, nõnda [[usk]]. (EVS)
* Kuidas [[mees]], nõnda palk. (EVS)
* Kuidas [[mets]]a hõigatakse, nõnda mets vastu kostab. (EVS)
* Kuidas [[mänd]], nõnda kasu. (EVS)
* Kuidas mõtted, nõnda teod. (EVS)
* Kuidas [[nimi]], nõnda vili. (EVS)
* Kuidas pakk, nõnda talb. (EVS)
* Kuidas [[pea]], nõnda [[kübar]]. (EVS)
* Kuidas [[peremees]], nõnda sulane. (EVS)
* Kuidas põldu harid, nõnda [[põld]] sulle tasub. (EVS)
* Kuidas pütt, nõnda kaan. (EVS)
* Kuidas [[rahvas]], nõnda riie. (EVS)
* Kuidas saadud, nõnda söödud. (EVS)
* Kuidas [[saun]] saadud, nõnda saun mingu. (EVS)
* Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. (EVS)
* Kuidas söödad, nõnda lüpsad. (EVS)
* Kuidas [[tamm]], nõnda [[tõru]]. (EVS)
* Kuidas tibu, nõnda [[tervis]]. (EVS)
* Kuidas tulnud, nõnda läinud. (EVS)
* Kuidas [[töö]], nõnda palk. (EVS)
* Kuidas vakk, nõnda kaas. (EVS)
* Kuidas [[vanemad]] ees, nõnda [[lapsed]] järel. (EVS)
* Kuiv [[aasta]] ahtra lehma eest; [[nälg]] jätab üsna ilma. (EVS)
* Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema. (EVS)
* Kukk talupoja kell, [[päike]] peremehe kubjas, lõuna [[saks]]a ärkamise [[aeg]]. (EVS)
* Kukk tegema, [[härg]] sööma. (EVS)
* Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna. (EVS)
* Kurbus sööb [[süda]]nt nagu [[rooste]] rauda. (EVS)
* Kured lähvad, kurjad [[ilmad]]. Haned lähvad, hallad [[maapind|maa]]s. Luiged lähvad, [[lumi]] taga.
* Kurg toob kevadel uued saapad. (EVS)
* [[Kuri]] ei karda [[Jumal]]at ega inimesi. (EVS)
* Kuri [[keel]] teravam kui nuga. (EVS)
* Kuri kuu kummuli, [[hea]] kuu seliti, soe kuu serviti, [[külm]] kuu küliti. (EVS)
* Kuri kõne ([[jutt]]) rikub head kombed. (EVS)
* Kuri [[mees]] vananeb paremaks, kuri [[naine]] pahemaks. (EVS)
* Kuri nutab [[kadedus]]e pärast, hea rõõmu pärast. (EVS)
* Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata. (EVS)
* Kuri võtab kulbist, [[paha]] pajast. (EVS)
* Kuriteo hääl käib [[maapind|maa]]d ja mered läbi, [[heategu]] jääb vaese [[saun]]a. (EVS)
* Kurja hea vastu on [[maailm]]a viis. (EVS)
* Kurja [[keel]]e eest ei pääse kuhugi. (EVS)
* Kurjad naised - hurjutada. (EVS)
* Kurk kulutab enam kui käed teenivad. (EVS)
* Kus argipäev hästi, sel harva halvasti. (EVS)
* Kus ei ole aset, ei ole asja. (EVS)
* Kus ei ole [[hirm]]u, ei ole armu. (EVS)
* Kus ei ole kaebajat, ei ole kohut. (EVS)
* Kus haige, seal [[käsi]]; kus arm, seal [[silm]]. (EVS)
* Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
* Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
* Kus [[häda]] otsib, leiab häda. (EVS)
* Kus kaks ninapidi koos, seal kolmas [[suu]]s (hammaste vahel). (EVS)
* Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi. (EVS)
* Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb. (EVS)
* Kus [[kiitus]]t, seal laitust. (EVS)
* Kus [[konn]] saadud, seal konn söödud. (EVS)
* Kus koorm langeb, sinna ründed jäävad. (EVS)
* Kus kõneleb, see külvab, kes kuuleb, see lõikab. (EVS)
* Kus kõnelejaid, seal kuulajaid. (EVS)
* Kus [[lammas]]t niidetakse, sinna langeb villu maha. (EVS)
* Kus mägi, seal mõis, kus küngas, seal [[kõrts]], talud soos ja rabas. (EVS)
* Kus [[naine]] narakas, seal lastel kaltsud kaelas. (EVS)
* Kus odraiva, sinna ei mahu rukkiiva. (EVS)
* Kus [[palju]] koos, sinna kogub veel juurde. (EVS)
* Kus palju päid, palju mõtteid. (EVS)
* Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole. (EVS)
* Kus punane [[härg]] maganud, tunnukse aset üheksa [[aasta]]t. (EVS)
* Kus [[puu]]d raiutakse, seal laastud lendavad. (EVS)
* Kus raiska, seal kaarnaid, kus varandust, seal vargaid. (EVS)
* Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde. (EVS)
* Kus [[saun]], seal eestlased
* Kus [[silm]], seal [[külm]], kus sõlm, seal soe. (EVS)
* Kus suitsu, seal sooja. (EVS)
* Kus [[surm]], seal muld. (EVS)
* Kus [[tegija]]id, seal nägijaid. (EVS)
* Kus tuld, seal suitsu. (EVS)
* Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. (EVS)
* Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde. (EVS)
* Kus vähe tuld, seal palju suitsu. (EVS)
* Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakse õlgi. (EVS)
* Kus [[õhtu]], seal öömaja. (EVS)
* Kust [[tuul]], sealt meel. (EVS)
* Kust võatakse, sealt väheneb. (EVS)
* Kutsumata võõrad, teadmata roog. (EVS)
* [[Kuu]] kehib kuiva, [[päev]] sapib sadu. (EVS)
* Kuulab, et [[suu]] ila tilgub. (EVS)
* Kuule palju, räägi (kõnele) pisut! (EVS)
* Kuulmas tõsi, nägemas [[vale]]. (EVS)
* Kuulsam laps [[kodu]]s (kolde ees), ausam ahju peal. (EVS)
* Kuulus kuninga tõbi ja vaese mehe taar. (EVS)
* [[Kuus]] viga, [[seitse|seitsmes]] [[surm]]. (EVS)
* [[Küla]] kõhutäiega ei saa üle haguse aia. (EVS)
* Küla söömad küllili, [[oma]] söömad otsekohe. (EVS)
* Külaleib magusam kui oma. (EVS)
* Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
* Külasöömad künniksele, oma söömad otsekohe. (EVS)
* Küll [[asi]] võib veel teiseks (teisiti) minna. (EVS)
* Küll [[häda]] õpetab sandi lugema (laulma). (EVS)
* Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. (EVS)
* Küll [[leib]] saab sööja, sai sõtkuja. (EVS)
* Küll [[mees]] [[oma]] mehe tunneb. (EVS)
* Küll [[nälg]] õpetab sandi paluma. (EVS)
* Küll pikk [[aeg]] vaagub kord hauale. (EVS)
* Küll pikk päev jõuab õhtule. (EVS)
* Küll valge ära sööb, mis must kokku paneb. (EVS)
* Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk. (EVS)
* Küllap [[elu]] õpetab. (EVS)
* Küllus ajab uhkeks. (EVS)
* [[Külm]] ajab käed põue. (EVS)
* Külm ajab mehe reelt maha, istub [[ise]] peale. (EVS)
* Külm kisub kindad karmanist välja. (EVS)
* Külm paneb lindude aidaukse lukku. (EVS)
* Külm teeb jalad alla. (EVS)
* Külm teeb vete üle sillad. (EVS)
* Külva [[hea]]d, siis kasvab head. (EVS)
* Küsija [[suu]] pihta ei lööda
* [[Kümme]] [[kokk]]a kõrvetavad pudru põhja. (EVS)
* Küsija suu peale ei lüüa. (EVS)
* Kütt läheb [[mets]]a, pane (pange) [[pada]] kummuli, kalamees läheb kalale, pane (pange) pada tulele. (EVS)
* Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja [[ema]]. (EVS)
* Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära. (EVS)
* Küüru teise seljas näeb igamees. (EVS)
* [[Käbi]] ei kuku kännust kaugele. (EVS)
* Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi. (EVS)
* Käed teevad [[töö]]d, [[pea]] toidab. (EVS)
* [[Käsi]] peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet. (EVS)
* Käsi puusas, [[täi]] taskus. (EVS)
* Käsk vanem kui käsutäitja. (EVS)
* Kätel otsid, jalal leiad. (EVS)
* Kätel pühad, kõhul [[paast]]. (EVS)
* [[Kätki]] toassa tüliksi, vibu [[silm]]a pistajaksi. (EVS)
* [[Kõht]] isand, sina ta sulane. (EVS)
* Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas. (EVS)
* Kõht teab paremini kui kell [[oma]] [[aeg]]a. (EVS)
* Kõht täis, meel [[hea]]; mis vaja, see varna otsas. (EVS)
* Kõht [[vaev]]ab kehva enam kui [[rikas]]t. (EVS)
* Kõige ilusamad maasikad nopitakse kõige varem. (EVS)
* Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. (EVS)
* Kõik ajab oma aega taga. (EVS)
* Kõik ei mahu marjamaale, muist peab jääma [[karjamaa]]le! (EVS)
* Kõik ei ole [[mesi]], mis magus (tilgub). (EVS)
* Kõik ei ole saamapäevad, muist on ikka söömapäevad. (EVS)
* Kõik herned ei kee korraga pehmeks. (EVS)
* Kõik [[inimesed]] ei ole ühe veega ristitud. (EVS)
* Kõik kased ei kasva ühepikkuseks. (EVS)
* Kõik kosilased on rikkad. (EVS)
* Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad viiakse, tõbist (tõvealust) ei vii keegi. (EVS)
* Kõik omal ajal. (EVS)
* Kõik [[pilv]]ed ei anna vett. (EVS)
* Kõik [[saks]]ad rikkad, kõik talupojad vaesed. (EVS)
* Kõik [[sügis]]ed ei ole salvetäidjad. (EVS)
* Kõik talupojad targad, kõik [[saks]]ad suurelised. (EVS)
* Kõik [[varandus]] ei aita [[surm]]a vastu. (EVS)
* Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla. (EVS)
* Kõikumata [[õnn]]el ei ole köit tarvis. (EVS)
* Kõnele muudega vähe, enesega palju. (EVS)
* [[Kõrs|Kõrtest]] kubu korjatakse. (EVS)
* [[Kõrts]] ei ole põrguhaud ega kirik taevariik. (EVS)
* Kõrts kuradi kabel. (EVS)
* Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele. (EVS)
* Kõrtsipink on tõrvane. (EVS)
* Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki. (EVS)
* Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja. (EVS)
* Kõva [[jutt]] jääb kõrva, salajutt läeb [[saun]]a. (EVS)
* Kõva [[peer]] on pere [[naer]], salasitt toob sekeldusi.
* Kõver [[käsi]] teeb uksed lahti. (EVS)

==L==
* Laastutuli ja [[laen]]uleib ei kesta kaua. (EVS)
* [[Laen]] kerge anda, raske tagasi saada. (EVS)
* Laena nii kaua teistele kui [[ise]] laenama lähed. (EVS)
* Laena [[suu]] külasse, söö ise läbi külje. (EVS)
* Laenaja leiab enam laitust kui tänu. (EVS)
* Laenaja [[sõber]], tagasinõudja vaenlane. (EVS)
* Lahti lõigatud [[leib]] (viilukas) ei kasva enam kukku. (EVS)
* Lahtine suu ei jää [[nälg]]a. (EVS)
* Laisa linna ei leita kusagil. (EVS)
* Laisa [[päev]] pikk
* Laisa tööpäev ikka homme. (EVS)
* Laida [[mees]]t, mitte mehe mütsi
* Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis. (EVS)
* Laisk koer, [[hea]] õnn. (EVS)
* Laisk läheb suvel (ahju) vilusse, [[talv]]el ahju paistele (peale). (EVS)
* Laisk ootab, kuni [[päev]] looja läheb. (EVS)
* Laisk sureb enne [[surm]]a laiskuse pärast. (EVS)
* Laisk susi ei saa [[lammas]]t. (EVS)
* Laisk teeb ikka laupäeva [[õhtu]]. (EVS)
* [[Laiskus]] ja hooletus on kehvuse vennad. (EVS)
* Laiskus käib pikkamisi eel, [[vaesus]] tuleb kärmelt järele. (EVS)
* Laiskus, lase mind lahti, [[peremees]] peksab sind ja mind. (EVS)
* Laiskus läheb naha vahele. (EVS)
* Laiskus on kuradi peapadi. (EVS)
* Laiskus on rumaluse [[ori]]. (EVS)
* Laitjaid küll, aga võta koorm [[oma]] selga, talu esiti ja laida siis. (EVS)
* Laps ikka enam kui laast. (EVS)
* Laps, kes kasvab üles [[hirm]]uta, sureb auta. (EVS)
* Laps narmus, siga karvus. (EVS)
* Laps noorem, [[jalg]] kärmem. (EVS)
* Lapse kümnes on kerge maksta. (EVS)
* Lapse [[suu]] seletab rohkem, kui mehe
* [[Lapsed]] ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 [[aasta]]le otsa ei saa. (EVS)
* Lapsel valutab sõrm, [[ema]]l [[süda]]. (EVS)
* Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku. (EVS)
* Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem. (EVS)
* Lase [[sant]] [[saun]]a, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale. (EVS)
* Laulik ei laula [[raha]]ta ega päästa keelt killingita. (EVS)
* [[Laul]]ust lauda ei kaeta, sõnust ei tehta söömaaega. (EVS)
* Lausutud [[sõna]] lagub. (EVS)
* Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse. (EVS)
* [[Lehm]] lüpsab [[suu]]st, [[kana]] muneb nokast. (EVS)
* [[Leib]] vaese sai. (EVS)
* Leib vanem kui meie. (EVS)
* Lesk on katuseta hoone. (EVS)
* Libe [[keel]] kaval petis. (EVS)
* Libe keel, kibe meel. (EVS)
* Libe keel teeb palju sõpru ja [[paha]] sõna murrab võõra väe. (EVS)
* [[Liha]] ei kasva kondita ega puu oksata. (EVS)
* Liha ei kõlba soolata ega laps vitsata. (EVS)
* Liha otsib, kondi leiab. (EVS)
* Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele. (EVS)
* Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast. (EVS)
* Lihane [[keel]] lõikab luise kaela maha. (EVS)
* Lihata võib elada, ei leivata. (EVS)
* Lihunik vahib rätsepa aknast välja. (EVS)
* Liig kõverdamine murrab puu. (EVS)
* Liikjulgus lükkab mere põhja, kelmus keldrisse. (EVS)
* Liikuv [[vesi]] läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks. (EVS)
* Linna saia sarved paistavad [[silm]]a. (EVS)
* Lobasuul [[koer]]a suu, jänese süda. (EVS)
* Loetud [[raha]] ei keela varga käppa. (EVS)
* Loll [[hommik]]ul, loll [[õhtu]]l. (EVS)
* Loodetuul on taeva [[luud]]. (EVS)
* [[Lootus]] [[hea]] [[mees]]. (EVS)
* Lootus sureb viimasena.
* Lubaja hea mees, pidaja veel parem. (EVS)
* Lusikaga antud, kulbiga võetud. (EVS)
* Lustipidu ajab mõne korra kurja idu. (EVS)
* [[Luu]] kasvatab [[liha]], aga liha ei kasvata luud. (EVS)
* Luu liha valijale, koor leiva algajale. (EVS)
* Lühike [[au]], suur [[häbi]]. (EVS)
* Lükka enne sea küna ümber, siis hakka vastu rääkima. (EVS)
* Läheb [[silm]]ist, läheb meelest. (EVS)
* Läheb [[tütar]] toasta, läheb [[töö]] toasta. (EVS)
* Lõigatud laps kardab nuga. (EVS)
* Lõikuse ajal on kannad kurdid. (EVS)
* [[Lõoke]] toob lõunasooja, [[pääsuke]] päevasooja, [[ööbik]] öösooja.
* Lõpeb üks töö, algab teine töö. (EVS)
* Lõpp iga asja kroon. (EVS)
* Lõpp (ots) hea, kõik hea. (EVS)
* Lõpul igaüks tark. (EVS)
* Löö rusikaga [[tuul]]t ehk aja tühja [[jutt]]u taga - ükskõik. (EVS)

==M==
* Ma tahan sind kiita tühjas [[kirik]]us ja kuivas [[kõrts]]is. (EVS)
* [[maapind|Maa]] katab kõik kõverused kinni. (EVS)
* Maa (mulla) põues magus magada. (EVS)
* Maad küntakse mitu korda, seemet [[külv]]atakse üks kord. (EVS)
* [[Maailm]] läheb vanemaks, [[inimesed]] targemaks. (EVS)
* [[Maarjapäev]] toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik. (EVS)
* Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
* Madal [[mets]] saab enne maasika kui kõrge. (EVS)
* Madisepäev annab kanale võtme kätte. (EVS)
* Madleena annab hädaleiba, Jaagub suure kaku. (EVS)
* Madu poetab naha, aga ei poeta [[paha]]. (EVS)
* Magab sõba, ei maga sõbaalune. (EVS)
* Magades ei leia keegi [[leib]]a. (EVS)
* Magaja jagu hoitakse alal (pannakse paigale), tõrkuja osa süüakse ära. (EVS)
* Magaja kassi suhu ei jookse (rotti) hiirt. (EVS)
* Magaja [[koer]] ei taba varast. (EVS)
* Magaja [[silm]]i ja koera hambaid ei või [[usk]]uda. (EVS)
* Magaja [[uni]] ja tegija [[töö]] ei lõpe. (EVS)
* Magajal koeral suur [[pea]], jooksjal koeral lai selg. (EVS)
* Magajal und, tegijal tööd. (EVS)
* Magu müüjal, magu ostjal. (EVS)
* Magus petab maia ära. (EVS)
* Magusam kui [[mesi]], tugevam kui lõvi
* Maias maitseb, kärsitu katsub. (EVS)
* Maius mao põletab. (EVS)
* [[Maja]] ilma meheta kui õu ilma [[koer]]ata. (EVS)
* Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita. (EVS)
* Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta). (EVS)
* Meega püütakse maiast. (EVS)
* [[Mees]] ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui [[naine]] põllega välja viib. (EVS)
* Mees [[joodik]], pool maja põlenud, naine joodik, kogu maja põlenud. (EVS)
* Mees, kes petab, narr, kes petta laseb. (EVS)
* Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib. (EVS)
* Mees [[kõrts]]is, hobune [[põrgu]]s. (EVS)
* Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu). (EVS)
* Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge. (EVS)
* Mees nägusam, kui piip [[suu]]s, naine nägusam, kui laps süles. (EVS)
* Mees pulmas, hobu põrgus. (EVS)
* Mees püüab hüljest, hüljes meest. (EVS)
* Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku. (EVS)
* Mees saab naise, aga [[lapsed]] ei saa [[ema]]. (EVS)
* Mees [[silm]]as, [[võlg]] meeles. (EVS)
* Mees tuntakse mütsist, naine tanust. (EVS)
* Meest mõõdetakse mõistusest. (EVS)
* Meest [[sõna]]st, [[härg]]a sarvest
* Mehe [[au]] [[kübar]] [[pea]]s, naise au ta põlvil. (EVS)
* Mehe [[ilu]] ja koti jämedus on üks. (EVS)
* Mehe kont maksab ikka [[raha]]. (EVS)
* Mehe [[poeg]] näeb mõnda. (EVS)
* Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas. (EVS)
* Mehel mehe [[süda]]. (EVS)
* Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama. (EVS)
* Merel silmad, metsal kõrvad. (EVS)
* Meretagune tuleb, ei tule [[maapind|maa]]-alune. (EVS)
* [[Meri]] tapab [[noor]]e mehe, kare katkestab noore härja. (EVS)
* [[Mesi]] karu lõksu meelitab. (EVS)
* Mesi peiul, [[viha]] naisemehe [[suu]]s. (EVS)
* Mesi suus, sapp südames. (EVS)
* Mesileib minnes, saiakakk saades. (EVS)
* [[Mets]] vaese mehe kasukas
* Metsal silmad, seinal kõrvad. (EVS)
* Metsas talupoja [[õigus]]. (EVS)
* Mida armsam laps, seda valusam vits. (EVS)
* Mida ei saa jõuga, seda saab [[nõu]]ga
* Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. (EVS)
* Mida enam päid, seda enam tahtmisi. (EVS)
* Mida enam saab, seda enam tahab. (EVS)
* Mida enam saad, seda enam läheb. (EVS)
* Mida enam [[tuul]]t, seda enam tuld. (EVS)
* Mida harvem näed (tuled), seda armsam oled. (EVS)
* Mida higisem nahk, seda magusam [[leib]]. (EVS)
* Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
* Mida kõrgemalt kukud, seda valusamalt vaagud. (EVS)
* Mida [[kõrts]]is kõneled, seda külas kuuled. (EVS)
* Mida madalam maja, seda magusam leib. (EVS)
* Mida [[noor]]elt külvad, seda vanalt lõikad. (EVS)
* Mida pikem juus, seda lühem mõistus. (EVS)
* Mida pisem keha, seda suurem [[süda]]. (EVS)
* Mida rohkem [[aeg]]a, seda parem [[töö]]. (EVS)
* Mida rutem rattad jooksevad, seda kergem koorm. (EVS)
* Mida [[suu]] ketrab, seda [[käsi]] ei korruta. (EVS)
* Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake). (EVS)
* Mida suurem kala, seda paksem leem. (EVS)
* Mida vaesem [[sant]], seda suurem kott. (EVS)
* Mida vaiksem [[tuul]], seda lähem torm. (EVS)
* Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad. (EVS)
* Mida varem, seda parem. (EVS)
* Mida vähem jõudu, seda enam kiusu. (EVS)
* Millal põrgu hingist täis saab ehk [[silm]] vaatamishimust. (EVS)
* Millal savine [[vesi]] selgeks saab. (EVS)
* Mina härra, sina härra, - kes siis kotikandja?. (EVS)
* Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma. (EVS)
* Mine kulli küüsist saaki kiskuma. (EVS)
* Mine otsi õnne, kui [[õnn]] sind ei otsi. (EVS)
* Mine suurt saama ja päratut pärima, kaotad väikesegi. (EVS)
* Mine [[tuul]]t kinni püüdma. (EVS)
* Mine [[vihm]]a käest ära, satud räästä alla. (EVS)
* Mine vägevaga vaidlema ehk suurega kohut käima. (EVS)
* Mis aitab istumine, kui ei aita astumine. (EVS)
* Mis ajast, see arust. (EVS)
* Mis elab, see liigub, mis liigub, see kulub. (EVS)
* Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
* Mis [[hirm]] toob, seda hirm sööb. (EVS)
* Mis [[inimene]] otsib, seda ta leiab; mis ta näha tahab, seda ta näeb. (EVS)
* Mis [[isa]] korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga. (EVS)
* Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta. (EVS)
* Mis Juku õppinud, seda Juhan teab. (EVS)
* Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab [[nõu]] läbi (nõuga). (EVS)
* Mis kala keegi otsib, selle ta saab. (EVS)
* Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
* Mis kaunis, see kallis. (EVS)
* Mis keegi teab, see ei söö leiba. (EVS)
* Mis kindel kinda sees, see seisab meeste ees. (EVS)
* Mis kirves otsib, seda kirves leiab. (EVS)
* Mis kits kitsele annab, kui [[ise]]gi närib haavakoori. (EVS)
* Mis kopikuks loodud, on kopik. (EVS)
* Mis kurel viga, kui herned nina all. (EVS)
* Mis käest kaob, seda hakatakse kahetsema. (EVS)
* Mis lusikaga võetud, tuleb kulbiga tasuda. (EVS)
* Mis meelelt, see [[keel]]elt
* Mis mõisa viiakse, satub kui [[tuul]]de. (EVS)
* Mis möödas, see meelest. (EVS)
* Mis [[noor]]es põlves kokku pandud, see [[vana]]s eas leida. (EVS)
* Mis noormees teeb, seda vanamees rikub. (EVS)
* Mis [[noorus]] kogub, seda vanus leiab. (EVS)
* Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule! (EVS)
* Mis [[oma]] [[käsi]] käänab, seda oma kael kannab. (EVS)
* Mis sa paljast [[lammas]]t niidad, niida sealt, kus villu on. (EVS)
* Mis sa teed, teed [[ise]]enesele! (EVS)
* Mis sa teisele teed, seda tehakse sulle. (EVS)
* Mis saab, ikka kurgust alla. (EVS)
* Mis [[sant]] see, kel pole kotti. (EVS)
* Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. (EVS)
* Mis sinult ei küsita, sellest pea [[suu]] kinni! (EVS)
* Mis suhu pistetakse, ega see varjus ole. (EVS)
* Mis [[süda]] vihkab, seda [[silm]] ei ihka. (EVS)
* Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel. (EVS)
* Mis tabab taud tühjast [[talu]]st või [[surm]] saunanurgast. (EVS)
* Mis täis [[kõht]] sellest teab, mis tühjal kõhul tarvis. (EVS)
* Mis täna tehtud, see homme hooleta. (EVS)
* Mis [[vanemad]] teevad, seda [[lapsed]] näevad. (EVS)
* Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta. (EVS)
* Mis viga tuld teha, kui tunglad ees. (EVS)
* Mis [[viha]]ga tehakse, läheb viltu. (EVS)
* Mis võtja võtab, kui andja ei anna. (EVS)
* Mis ühele [[hea]], see teisele paras. (EVS)
* Mitmed [[pea]]d, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed [[töö]]d. (EVS)
* Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane. (EVS)
* Mul kaks head kosilast, kirikukirves ja raudlabidas. (EVS)
* Mul [[rutt]] ees, sul taga. (EVS)
* Mulla põues ei ole inimesel enam [[vaev]]a. (EVS)
* [[Muna]] ei maksa munaga vahetada, ehk: ega kaupmees muna muna vastu vaheta. (EVS)
* Munad veerevad pesas üksteise vastu, miks siis mitte [[inimesed]]?. (EVS)
* Mune enne, kaaguta siis! (EVS)
* [[Mure]] ei aita üle mulgu ega kurvastus üle künka. (EVS)
* Mure ei lase magada, hooli suuri aeleda; mure kütab külje all, hooli põues põletab. (EVS)
* Mure kõnnib, muhk peas, vilets kõnnib, [[vesi]] silmis. (EVS)
* Mure murrab mehe, valu vaeselapse. (EVS)
* Mure saadab mulla poole, arvamine haua poole. (EVS)
* Mure teeb mustaks, häda halliks. (EVS)
* Murra vitsa, kui vits veel nõrk! (EVS)
* Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad. (EVS)
* Musul mulla magu. (EVS)
* Müts mehe [[au]]. (EVS)
* Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas. (EVS)
* Mägi ei saa mäega kokku, [[inimene]] saab ikka inimesega. (EVS)
* Märjal [[maapind|maa]]l pole [[vihm]]a vaja. (EVS)
* Mõisas lase [[käsi]] käia. (EVS)
* Mõistlik [[mees]] ei pane enne [[õhtu]]t mütsi peast ära. (EVS)
* Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga. (EVS)
* Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki. (EVS)
* Mõistsid alata, mõista lõpetada. (EVS)
* Mõistus mehe [[pea]]s, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos). (EVS)
* Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata. (EVS)
* Mölder elab vee ja [[tuul]]ega
* Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
* Möldri matt ja [[kõrts]]i võlg on maksta. (EVS)
* Mõnda juhtub [[tegija]]l, magajal ei midagi. (EVS)

==N==
* [[Naer]] tuleb naerust. (EVS)
* Naerult tehtud, tõelt peetud. (EVS)
* Naerust tõuseb [[nutt]]. (EVS)
* Nagu [[ema]], nõnda ka [[tütar]]
* Nagu hane selga [[vesi]]
* [[Naine]] mehe abi, [[mees]] naise tugi
* Naine mehe nõu, kübar mehe au. (EVS)
* Naine on maja lukk. (EVS)
* Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! (EVS)
* Naise ja naise vahet saab sülega mõõta. (EVS)
* Naise näpp ja mära mokk ei seisa iialgi. (EVS)
* Naise [[pea]] ja kanapea on ühesugused. (EVS)
* Naise võtad, reed, rattad varsti taga. (EVS)
* Naise võtad, tüli tuleb majasse. (EVS)
* Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega. (EVS)
* Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal. (EVS)
* Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata. (EVS)
* Naistel pikad juuksed, kerge meel. (EVS)
* Naisterahva [[töö]] ei lõpe eladeski otsa. (EVS)
* Naisterahva töö ja [[vana]] hobuse sööt ei paista [[silm]]a. (EVS)
* Naisterahval on pikemad patsid kui aru. (EVS)
* Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus. (EVS)
* Narri [[mees]]t, aga ära narri mehe mütsi! (EVS)
* Narri naist, aga ära narri naise tanu! (EVS)
* Narri [[põld]]u üks kord, põld narrib üheksa korda vastu. (EVS)
* Natuke [[hea]], palju veel parem. (EVS)
* Natuke valetada, natuke varastada, siis saab ilmas edasi (küll siis [[käsi]] hästi käib). (EVS)
* Neiud noored - noppida. (EVS)
* Neli [[silm]]a näevad rohkem kui kaks. (EVS)
* Nii ligidalt sugulane kui viies [[vesi]] taari peal. (EVS)
* Nii mitu meest, nii mitu meelt. (EVS)
* Niine võtad, rihma maksad. (EVS)
* Niipalju on veel rootsi [[õigus]]t, et maha kukkudes [[oma]] loaga võib üles tõusta. (EVS)
* [[Nimi]] ei riku meest, kui mees [[ise]] nime ei riku. (EVS)
* Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang. (EVS)
* Nina mehe nägu. (EVS)
* Nina otsa näed, ea otsa ei näe. (EVS)
* Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa [[kaua]] värsked. (EVS)
* [[Noor]] [[inimene]] on vanast seitse korda taga. (EVS)
* Noor [[jalg]] jooksma, [[vana]] püha pidama. (EVS)
* Noor nahk venib, vana rebeneb. (EVS)
* Noor [[veri]], noor tahtmine. (EVS)
* Noorel nugise, vanal varese (öökulli) [[silm]]ad. (EVS)
* Noores eas kerge [[elu]], vanas eas kerjamine. (EVS)
* Noorikuna pill ja [[ilu]]s, naisena [[nälg]] ja pisarad. (EVS)
* Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma. (EVS)
* Nuiaga lüüakse haavu, [[sõna]]ga lüüakse luu katki. (EVS)
* Nuta taga vooditäit, ära nuta kätkitäit! (EVS)
* Nutab mullist [[naer]]u. (EVS)
* Nutused [[vihm]]a [[lapsed]], ei nuta kuiva lapsed. (EVS)
* [[Nüüd]] elavad kõik suure võimusega maa peal. (EVS)
* Nüüd on kits kotis ja sarved väljas. (EVS)
* Nüüd on konn künka otsas. (EVS)
* Nüüd on kõik [[kana]]d õrrel. (EVS)
* Nüüd on kõik targad [[töö]]l. (EVS)
* Nüüd on [[vesi]] ahjus ja [[tuli]] ojas. (EVS)
* Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata! (EVS)
* [[Nälg]] ajab hundi külasse. (EVS)
* Nälg ei jätä nuga tuppa. (EVS)
* Nälg keedab magusa leeme. (EVS)
* Nälg kõhus, [[uhkus]] südames. (EVS)
* Nälg [[naer]]ab [[noor]]e naise, tühi kõht tüdruku. (EVS)
* Nälg [[näitamine|näitab]], oht õpetab. (EVS)
* Nälg on kõige parem kokk. (EVS)
* Nälg paneb karu käppa imema. (EVS)
* Nälg roa soolab. (EVS)
* Näljane [[koer]] (täi, kirp) hammustab valusasti. (EVS)
* Näljane sööb [[jänes]]tki. (EVS)
* Näljase näpud ei saa rasva tilkuma. (EVS)
* Näputäis tõtt parem kui sületäis [[vale]]t. (EVS)
* Nõid leiab nõu, kui [[poeg]] [[võllas|võlla]] viiakse; ehk: küll nõid jne.. (EVS)
* Nõid [[naer]]ab nõida. (EVS)
* Nõnda kui mina metsale, nõnda [[mets]] minule. (EVS)
* Nõnda [[vanker]] jookseb, kuidas takka lükatakse. (EVS)
* [[Nõu]] aitab [[mees]]t, nõõ hoost. (EVS)
* Nõuga tehakse paremini [[töö]]d kui suure väega. (EVS)

==O==
* Odav kala, lahja leem. (EVS)
* Ole ise [[mees]], pea ka teist mekukkheks! (EVS)
* Ole nobe [[noor]]ena, siis saad [[vana]]na vaadata! (EVS)
* Oleks ei maksa midagi, oleks uppus Jamburi jõkke ära. (EVS)
* Oleks ei ole [[hea]] mees. (EVS)
* Oleks [[põrsas|põrsal]] küüned, ta läheks puu otsa (ahju peale). (EVS)
* Oleks surijaid, küll oleks pärijaid. (EVS)
* Olgu aed nii suur kui on, mulk ikka üks. (EVS)
* Olgu ikka üks pudrukeetja, [[teised]] pudrusööjad. (EVS)
* Olgu [[isa]] [[hunt]] või karu, kui aga ise mees. (EVS)
* Olgu kas [[kaks]] suitsu [[suu]]s, poiss jääb ikka poisiks. (EVS)
* Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi. (EVS)
* Olgu mees ühe jalaga ja ühe [[silm]]aga, naise saab ta ikka. (EVS)
* Olgu mis on, üks ta ikka on. (EVS)
* Olgu ohuks, kui ei ole rohuks. (EVS)
* Olgu peig sunt ehk [[sant]], kui aga mees. (EVS)
* Olgu pime või vigane, kui aga isane. (EVS)
* Olgu [[päev]] pikem kui pikk, läheb ta ometigi [[õhtu]]le. (EVS)
* [[Oma]] [[au]], oma hais. (EVS)
* Oma ei jäta, [[võõras]]t ei võta. (EVS)
* Oma eit eidekene, võõras eit raisk. (EVS)
* Oma [[ema]] vits ja võõrasema võileib on üks. (EVS)
* Oma kari, oma kaer. (EVS)
* Oma kiit ikka kõige rutemini käes. (EVS)
* Oma [[kiitus]] haiseb, võõra kiitus heliseb. (EVS)
* Oma [[kodu]] [[koer]]adki tunnevad. (EVS)
* Oma kolle [[kuld]]a väärt. (EVS)
* Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene. (EVS)
* Oma [[leib]] kõige magusam. (EVS)
* Oma leib toidab, oma ramm toedab. (EVS)
* Oma maa maasikas, võõras maa mustikas.
* Oma pesa kuldne pesa. (EVS)
* Oma põld, oma põrsas. (EVS)
* Oma [[silm]] on kuningas. (EVS)
* Oma [[suu]] on ikka lähem kui teise suu. (EVS)
* Oma [[süü]]d ei tunne keegi. (EVS)
* Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra [[võileib]]. (EVS)
* Oma tarvidus on kõige parem kubjas. (EVS)
* Oma teenitud leib on magus. (EVS)
* Oma teenitud leival on saia magu. (EVS)
* Oma tehtud [[töö]] on meistri töö. (EVS)
* Oma tuba, oma luba. (EVS)
* Omad jalad viivad, omad jalad toovad. (EVS)
* Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
* Omad vitsad kibedad vitsad. (EVS)
* Omad vitsad peksavad kõige valusamini. (EVS)
* Omaga saab [[inimene]] enesele vaenlasi. (EVS)
* Omal maal õitseb [[õnn]], [[kodu]] kasvab kasu parem. (EVS)
* On kolm lolli: [[kalamees]], [[jahimees]] ja kodu[[väimees]], sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
* On sul [[häda]], kaeba enesele. (EVS)
* Ootaja [[õng]]e tuleb kala. (EVS)
* Ootajal [[ohjad]] kaelas. (EVS)
* Ootajal pikad [[silm]]ad. (EVS)
* Ootamata [[võõras]], varumata [[vara]]. (EVS)
* [[Oras]] ei ole veel salves. (EVS)
* Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest. (EVS)
* [[Ori]] magab õrre peal, [[vaeslaps]] varna peal. (EVS)
* Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda. (EVS)
* Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja. (EVS)
* Orjavitsal on ka õis. (EVS)
* Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad [[mure]]
* Ostad, mis pärast ei ole tarvis, müüd pärast, mis tarvis. (EVS)
* Ostad [[õhtu]]l, vaatad [[hommik]]ul, ei maksa kaht vähkigi. (EVS)
* Ots [[hea]], kõik hea. (EVS)
* Otsi ohtu, katsu rohtu. (EVS)

==P==
* [[Paber]]ivalge on kannatlik ja [[ilu]]sad [[sõna]]d ei söö [[leib]]a. (EVS)
* [[Pada]] ei ole nii must kui sõimatakse. (EVS)
* Pada laidab katelt, ühed mustad mõlemad. (EVS)
* Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
* [[Paha]] ei paranda paha. (EVS)
* Paha [[keel]] tõstab tüli. (EVS)
* Paha [[mees]], parem [[õnn]]. (EVS)
* Paha [[siga]], mitu viga: küll kärss kärnas, küll [[maapind|maa]] [[külm]]and
* Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, [[maapind|maa]] külmand ja ohakad torgivad
* Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt. (EVS)
* Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab. (EVS)
* Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele [[liha]] (vorsti). (EVS)
* [[Palju]] kisa, vähe villu. (EVS)
* Palju kokki keedavad pudru põhja. (EVS)
* Palju külalisi kustutavad leemepaja alt tule ära. (EVS)
* Palju lapsi, laiad [[silm]]ad. (EVS)
* Palju patusele vaja, tõrretäiest saab küll. (EVS)
* Palju päid ei sünni ühe mütsi alla. (EVS)
* Palujale (küsijale) saab paljugi, õigele ei saa [[oma]] osagi. (EVS)
* Pane kits kärneriks, küll siis palju kapsaid saad! (EVS)
* Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! (EVS)
* Papi külimitt, koti sopp ja põrguhaud ei saa iial täis. (EVS)
* Paranda, kui paras [[aeg]]! (EVS)
* Paras [[surm]]ale järele saata. (EVS)
* Parast põuda pilved, pärast [[ilu]] istlemine. (EVS)
* Parem 9 sõrmega süüa [[ise]] [[leib]]a kui 10 sõrmega kroonukuube kanda. (EVS)
* Parem [[aasta]] oodata kui kaks kahetseda. (EVS)
* Parem [[aeg]]sasti ette vaadata kui pärast kahetseda. (EVS)
* Parem [[au]]ga hauda minna (surra), kui [[häbi]]ga elada. (EVS)
* Parem avalik vaenlane kui sala [[sõber]]. (EVS)
* Parem elav väeti laps kui surnud kuningas. (EVS)
* Parem [[ema]] armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas. (EVS)
* Parem ette vaadata kui pärast oiata (õhata). (EVS)
* Parem haava hoida kui oiata. (EVS)
* Parem [[hea]] sulane kui halb [[peremees]]. (EVS)
* Parem hea [[sõber]] kui halb peremees. (EVS)
* Parem head vähe kui halba palju. (EVS)
* Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid. (EVS)
* Parem [[hommik]]ul tehtud, kui [[õhtu]]l mõeldud. (EVS)
* Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada. (EVS)
* Parem ikka sinna [[tuli]] teha, kus on tulease. (EVS)
* Parem [[ise]] teha kui teist käskida. (EVS)
* Parem kaks kord küsida kui üks kord eksiteed käia. (EVS)
* Parem karta kui kahetseda. (EVS)
* Parem kolm süsti õlas kui kaks toru ninas. (Häädemeeste)
* Parem kooruke huule käes kui kakuke [[tuul]]e käes. (EVS)
* Parem kuri [[kodu]] kui hea [[küla]]. (EVS)
* Parem kurja kannatada kui kurja teha. (EVS)
* Parem kurjas kodus, kui lahkes toas.
* Parem kämblalaius [[kodu]] kui vakamaa võõral maal. (EVS)
* Parem [[kümme]] kord enam õpetada kui üks kord vähe. (EVS)
* Parem lahja laudas kui lihav [[mets]]as. (EVS)
* Parem lahja [[rahu]] kui rasvane riid. (EVS)
* Parem [[lammas]] rahuga kui nuumhärg tüliga. (EVS)
* Parem leivakoorukest kodu närida kui võõrsil saia süüa. (EVS)
* Parem ligidalt tagasi kui kaugelt kahetseda. (EVS)
* Parem müüa kui osta. (EVS)
* Parem [[naer]]da kui [[nutt]]a. (EVS)
* Parem natukesega kui üsna ilma. (EVS)
* Parem nõukaupa kui jõukaupa. (EVS)
* Parem oja suud sulgeda kui jõe suud. (EVS)
* Parem [[oma]] [[ema]] vits (põlenud kooruke), kui [[võõras]]ema võileib. (EVS)
* Parem oma riide soe kui teise mehe [[töö]] soe. (EVS)
* Parem omad aganad kui võõra selge [[leib]]. (EVS)
* Parem omaga läbi saada kui võõralt [[laen]]ata. (EVS)
* Parem paar pastlaid kui üks saabas. (EVS)
* Parem paar viiske kui paljajalu. (EVS)
* Parem paigatud riie kui ilus ihu. (EVS)
* Parem paluke [[leib]]a kui [[paha]] [[sõna]]. (EVS)
* Parem peenike kotti pista kui jämeda järele joosta. (EVS)
* Parem pikk ja peenike [[nälg]] kui jäme ja lühike nälg. (EVS)
* Parem pingi all [[rahu]]ga kui pingi peal rahuta. (EVS)
* Parem [[pisike]] [[peremees]] kui suur sulane. (EVS)
* Parem pisut [[õigus]]ega kui palju ülekohtuga. (EVS)
* Parem pool [[muna]] kui tühi koor
* Parem [[päev]]a kuumus kui [[vihm]]a vilu. (EVS)
* Parem sooja surra kui külma koolda. (EVS)
* Parem [[suu]] sisse kõnelda kui taga selja sorida. (EVS)
* Parem suuga paluda kui käega võtta. (EVS)
* Parem suutäis [[sool]]ast kui kõhutäis magedat. (EVS)
* Parem [[sõna]] hammaste taga kui keele peal. (EVS)
* Parem söömata magama minna kui [[mure]]ga üles tõusta. (EVS)
* Parem targa [[kiitus]] kui lolli laitus. (EVS)
* Parem tark vaenlane kui loll [[sõber]]. (EVS)
* Parem [[tihane]] kotis kui [[mets]]is oksal. (EVS)
* Parem [[töö]]d teha [[mure]]ta kui jõude olla murega. (EVS)
* Parem [[vaene]] ja tark kui [[rikas]] ja loll
* Parem vaikida kui vaielda. (EVS)
* Parem [[vana]] habeme all kui [[noor]]e piitsa all. (EVS)
* Parem vana king kui paljas [[jalg]]. (EVS)
* Parem vana varjul kui noore [[ilu]]l. (EVS)
* Parem [[varblane]] peos kui kümme katusel. (EVS)
* Parem veisel vitsaraag [[kevad]]el närida kui heinasületäis [[sügis]]el. (EVS)
* Parem viis viljaga kui kuus näljaga. (EVS)
* Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane. (EVS)
* Parem üks, kaks hüppamas kui viis, kuus vingumas. (EVS)
* Parem üks [[sant]] toita kui üheksa. (EVS)
* Parem üks suur kui kaks väikest. (EVS)
* Parem üks vana sõber kui kaks uut. (EVS)
* Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.
* [[Patt]] lõikab [[õigus]]e kaela maha, [[viin]] murrab õiguse pea otsast. (EVS)
* Patt on [[hing]]e [[peremees]]. (EVS)
* Patt papile, [[ülekohus]] köstrile, mis üle jääb, kirikumehele (kellamehele). (EVS)
* Pea [[aeg]]a kalliks, aeg [[hea]] [[mees]] (kärme) mööda minema. (EVS)
* Pea nagu [[Pärnu]] linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, [[silm]] nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune (öeldakse ilusast näost lugu pidajale). (EVS)
* Pea pahane unustab, jalad vaesed vastaku. (EVS)
* Pea pool [[suu]]d kinni! (EVS)
* Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb! (EVS)
* [[Pea]]ga ei pääse keegi läbi seina. (EVS)
* Peast vaadatakse peigu, jalast neidu. (EVS)
* Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda. (EVS)
* [[Peremees]] ees, sulane järel. (EVS)
* Peremees hulgub, [[ori]] magab väsimust. (EVS)
* Peremees, kes põhku müüb, sandikoti kaela viib. (EVS)
* Peremees sööb [[piim]]a, leiba, sulane sööb soola, leiba. (EVS)
* Peremees tüves, sulane ladvas. (EVS)
* Peremehe [[hea]] sõna kutsub külalisi sisse. (EVS)
* Peremehe jäljed väetavad põldu. (EVS)
* Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved. (EVS)
* Peremehe [[silm]] teeb loomad rammusaks. (EVS)
* Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt. (EVS)
* Perenaise [[au]] enam kui vaese mehe viis [[lehm]]a. (EVS)
* Pese kasukat, aga ära tee märjaks! (EVS)
* Pesule suvel suuri uhtumisi, [[talv]]el targu väänamista. (EVS)
* Petis peksab iseennast. (EVS)
* Pettusel on lõhkine kuub. (EVS)
* [[Piip]] ligem kui [[naine]]. (EVS)
* Piipu valva nagu varast [[öö]]si, muidu riisub su puupaljaks. (EVS)
* Pikast ilust tõuseb pill. (EVS)
* Pikem [[jalg]] astub pikemad sammud. (EVS)
* Pikk vikat niidab laia kaare. (EVS)
* Pikka [[puu]]d ei lasta [[taevas]]se kasvada. (EVS)
* [[Pill]] ei toida pereda, kannel ei kata kedagi. (EVS)
* Pill pika [[ilu]] järele, lall laia rõõmu peale. (EVS)
* Pill pinu taga, torm toa taga, sõrmiline sõnnikul. (EVS)
* Pill tuleb pika ilu peale. (EVS)
* Pillajast saab [[ori]], kokkuhoidjast kuningas. (EVS)
* Pilliga viidi, pisarail toodi. (EVS)
* Pillimehed lähevad [[põrgu]], tantsijad takka järele. (EVS)
* Pime [[kana]] leiab ka tera. (EVS)
* Pime õues - piits peos; koit õues - kott seljas; valge õues - vagu taga. (EVS)
* Pimeda [[silm]]ad sõrmede otsas. (EVS)
* [[Pisike]] kivi viskab enne koorma ümber kui suur. (EVS)
* Pisike pind sõrmes, suur valu. (EVS)
* Pisike säde teeb suure tule. (EVS)
* Pisikene [[pada]] keedab parema leeme. (EVS)
* Pisikesed [[lapsed]], pisikesed [[mure]]d, suured lapsed, suured mured. (EVS)
* Pisikesed pajad keevad [[rutt]]u üle. (EVS)
* Piskust [[töö]]st saab enam kui suurest seisust. (EVS)
* Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada! (EVS)
* Pisut lapsi, [[palju]] [[leib]]a. (EVS)
* Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta. (EVS)
* Pojast põlv muutub. (EVS)
* Port ei usu puhast ega varas vaga. (EVS)
* Pudelid on - purjutada. (EVS)
* Puhas [[suu]], puhas [[käsi]] käib kõige [[maailm]]a läbi. (EVS)
* [[Puu]] ei kasva oksata ega [[liha]] kondita. (EVS)
* Puud ja [[peer]]ud mehe [[mure]], [[leib]] ja riie naise mure. (EVS)
* Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. (EVS)
* [[Pühapäev]] püha, [[esmaspäev]] edev, [[teisipäev]] tõsine, [[kesknädal]] kehv, [[neljapäev]] näljane, [[reede]] rikas, [[laupäev]] ladus. (EVS)
* Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu. (EVS)
* Püüad pätsi, kaotad kannika, püüad püüd, kaotad kana. (EVS)
* [[Päev]] lükkab ööle, laisad lähevad [[töö]]le. (EVS)
* Päeva lõhud, [[aasta]] parandad. (EVS)
* Päeviti ela, aasta mõtle ette. (EVS)
* Päiline vaatab päeva peale, [[süda]] kütab külimitu peale. (EVS)
* Pärast põuda pilved, pärast [[ilu]] istlemine. (EVS)
* Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi. (EVS)
* Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab. (EVS)
* Pööra [[sõna]] suus enne kolm korda ümber kui välja ütled. (EVS)
* [[Põld]] põline toitja. (EVS)
* Põld põllumehe piimalehm. (EVS)
* Põlenud laps kardab tuld. (EVS)
* Põllu nurk kannab [[leib]]a, maja nurk võtab leiba. (EVS)
* Põllu nägu näitab põllumehe tegu. (EVS)
* Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, [[amet]] seisab. (EVS)
* Põrm ei lahku [[maapind|maa]]st. (EVS)
* Põua jäljed paranevad, [[vihm]]a jäljed ei parane. (EVS)
* Põua [[lapsed]] naeravad, vihma lapsed nutavad. (EVS)

==R==
* Rahaahnus on kõige kurja juur. (EVS)
* [[Raha]] ajab (paneb) rattad käimä. (EVS)
* Raha [[hea]] sulane, aga [[paha]] [[peremees]]. (EVS)
* Raha jookseb raha juurde. (EVS)
* Raha murrab rauda. (EVS)
* Raha olgu loetud, [[hobune]] seotud. (EVS)
* Raha on [[hing]]e varas. (EVS)
* Raha teenib meest, aga [[mees]] ei või raha teenida. (EVS)
* Raha teenida ei ole raske, raske aga raha  hoida. (EVS)
* Raha tuli tulema ja [[vesi]] minema. (EVS)
* Rahal ei ole [[silm]]i [[pea]]s. (EVS)
* Rahata ei saa [[Rakvere]]sse ega [[viha]]ta [[saun]]a. (EVS)
* [[Rahu]] kasvatab (kosutab), tüli (vaen) kaotab. (EVS)
* Rahu teeb rasvaseks, lahkumine lahjaks. (EVS)
* Rahu võidab [[raha]]. (EVS)
* Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida. (EVS)
* Raske on rebasel regi vedada (järele võtta). (EVS)
* Raske õppustel, kerge [[lahing]]us.
* [[Raud]] tugev, aga ajahammas veel tugevam. (EVS)
* Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
* Rebase [[kavalus]]e võidab karu. (EVS)
* Rebasel on enam kui üks urgas. (EVS)
* Ree ja ratta [[surm]] on ikka tee pääl
* [[Riia]] olgu soola tuua, [[Tallinn]]a raha taguda. (EVS)
* [[Riided]] teevad mehe meheks. (EVS)
* Riie ei riku meest. (EVS)
* [[Rikas]] elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. (EVS)
* Rikas maksab rahaga, vaene nahaga. (EVS)
* Rikas mingu raba peale, kõik tuuakse raba pealegi kätte. (EVS)
* Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal. (EVS)
* Rikas see, kes vähega läbi saab. (EVS)
* Rikas sööb, millal tahab, vaene sööb, kui süüa on. (EVS)
* Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan [[vana]] varese, sealt saan sada vorstikest. (EVS)
* Rikka [[haigus]] ja vaese [[õlu]] on kuulsad. (EVS)
* Rikka [[surm]] ja vaese pulmad on kuulsad. (EVS)
* Rikka tõbi ja kehva [[õlu]] kuulukse kaugele. (EVS)
* Rikkad ei räägi kunagi [[raha]]st, nemad mõtlevad rahast kui [[paha]]st
* Rikkal [[au]] ja [[vara]] kallis, vaesel toit ja [[uni]] magus. (EVS)
* Rikkal on enem sõpru kui kehval. (EVS)
* Rikkal raha, vaesel [[lapsed]]. (EVS)
* Rikkal suur [[pea]], vaesel suured jalad. (EVS)
* Rikkast perest osta [[hobune]], vaesest vallast võta [[naine]]! (EVS)
* Rohunina tärkab, künnimees ärkab. (EVS)
* [[Ronk]] ja ronk on kokku [[kaks]] ronka. (EVS)
* Roobi suits ja tuki ving on [[saks]]a [[surm]]. (EVS)
* Rooste sööb rauda, kurvastus [[süda]]meid. (EVS)
* Roppus ja [[uhkus]] kasvavad ühe juure peal. (EVS)
* Rublane [[nimi]], kopikane [[amet]]. (EVS)
* Rukis maja [[peremees]]. (EVS)
* Rukki pea kõrge, aga [[ise]] kerge. (EVS)
* [[Rumal]] [[käsi]]b rusikaga, tark sunnib [[sõna]]ga. (EVS)
* Rumal näeb palju vaeva. (EVS)
* Rumal peab targema [[ori]] olema. (EVS)
* Rumal saab [[kirik]]us peksa, tark ei [[kõrts]]iski. (EVS)
* Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama. (EVS)
* Rumal varas, kes [[oma]] jälgi ei oska kustutada. (EVS)
* Rumala aknad on alati tuhmid. (EVS)
* Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib. (EVS)
* Rumalale [[pea]]b ruumi andma. (EVS)
* Rumalasti küsida kergem kui targasti vastata. (EVS)
* Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel. (EVS)
* [[Rutt]] rattal, rutt kodaral, vaene [[naine]] vankril. (EVS)
* Rutta, aga pikkamööda. (EVS)
* Rutta, et õigel ajal valmis saad! (EVS)
* Ruttu tehtud rumal töö! (EVS)
* Rätsepal ei ole kuube ega kingsepal saabast. (EVS)
* Räägi hundist, [[hunt]] aia taga. (EVS)
* Räägi [[mees]]t, aga ära nimeta mehe nime! (EVS)
* Räägi, mis tõsi ja söö, mis küps! (EVS)
* Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
* Räägud karjuvad, [[vihm]] ligidal (tulemas). (EVS)
* [[Rääkimine]] hõbe vaikimine kuld
* Rääkimine kopik, vaitolemine kaks. (EVS)

==S==
* Saab konn künka otsa ja [[talupoeg]] saksaks, ei saa kumbki enesest enam suru. (EVS)
* Saaja ikka saab, saagu suhu või [[silm]]a. (EVS)
* Saapa [[õigus]] suurem kui pastla õigus. (EVS)
* Saia ei saja [[taevas]]t maha. (EVS)
* Saia süüakse isuta, [[õlu]]t juuakse januta. (EVS)
* Sajusel [[ilm]]al sõidab saks, udusel hulgub [[hunt]]. (EVS)
* [[Saks]] saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake [[ise]]! (EVS)
* Saks sõidab [[saan]]iga, talupoeg [[regi|reega]], mina kehva [[kelk|kelguga]]: takka tulen, ette lähen. (EVS)
* Saksa katel keeb salaja ([[kaua]]). (EVS)
* Saksa [[keel]] ja hõberaha käib kõige [[maailm]]a läbi. (EVS)
* Saksa [[uni]] on sandi söömaaeg. (EVS)
* Salaja tehakse, avalikult nähakse. (EVS)
* Salajutt läheb haisema. (EVS)
* [[Samet]] ja [[siid]] teevad leeme lahjaks. (EVS)
* Sandi vagu pikk, oder ahtakene. (EVS)
* Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse. (EVS)
* Sandile anna, aga ära santi [[almus|andidega]] tappa! (EVS)
* [[Sant]] otsib naist, [[naine]] enese [[kõrv]]as. (EVS)
* Sant tänab kuni [[suu]] märg. (EVS)
* Sea kaup ei sünni kotis, [[mõrsja]] kaup ei ukse taga. (EVS)
* Seda [[kuusk]]e kummarda, kelle all sa oled. (EVS)
* Seda [[lammas]]t pöetse, kel villa on. (EVS)
* Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades. (EVS)
* Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele. (EVS)
* See [[keel]] selge, ei [[sõna]] või enam sarvi ega hambaid saada. (EVS)
* See [[mees]] ei olegi mees, kes mehe sõna ei pea. (EVS)
* See on teatud, mis elatud. (EVS)
* Segases vees [[hea]] kalu püüda. (EVS)
* Seisev [[vesi]] läheb haisema. (EVS)
* Seitse ei oota üht. (EVS)
* Seitse venda elavad üheskoos [[rahu]]s, aga kahe vennanaise vahel kasvab [[sõda]]. (EVS)
* Seitsmest ahjust juba [[leib]]a söönud, kaheksas karask veel katsumata. (EVS)
* Sel jutul ei ole otsa ega aru. (EVS)
* Selge [[silm]] ei peta, aga tahmane tüssab. (EVS)
* Seltsis segasem, hulgas hubasem. (EVS)
* Seni [[poeg]] poeg, kui naise võtab. (EVS)
* Seni põlv põlvekene, kui pole [[suu]]l sulgejada ega [[keel]]el köitjada. (EVS)
* Seni võtab lühike marja [[maapind|maa]]st, kuni pikk kummardab. (EVS)
* Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud.
* Sepik sööb [[vana]] leiva ära. (EVS)
* [[Sepp]] sööb selget [[leib]]a, selgemat veel sepa [[naine]]. (EVS)
* Sikul sarved enese (selja) poole. (EVS)
* Sile kass, teravad [[küüned]].
* [[Silm]] ei saa täis nägemisest, [[kõrv]] kuulmisest. (EVS)
* Silm kuningas, [[käsi]] tegija. (EVS)
* Silm on hinge [[peegel]]. (EVS)
* Silm on [[ihu]] [[küünal]]. (EVS)
* Silmad jäid õue. (EVS)
* Silmad näevad enam kui silm. (EVS)
* Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda. (EVS)
* Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab. (EVS)
* Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest. (EVS)
* Sina härra, mina härra - kes meist teed annab? (EVS)
* Sina [[vana]]ks, mina [[noor]]eks, kuu kullakarvaline! (EVS)
* Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. (EVS)
* Sinna [[vesi]] valgub, kus koht kõige nõgusam. (EVS)
* Sirbi järele käib ader. (EVS)
* Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
* [[Sitikas|Sitika]] vilul lähevad laisad tööle. (EVS)
* Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad [[sõna]]d. (EVS)
* [[Sits]] kehva siid. (EVS)
* Soe tuba, magus [[jutt]]. (EVS)
* Soe [[vihm]] [[vend]], udu onupoeg. (EVS)
* Soojalt suhu, palavalt parda. (EVS)
* [[Sool]] ja sabata silk on vaeslapse võileib. (EVS)
* Sool kehva leeme (supi) [[maitse|maoks]]. (EVS)
* Sool, [[leib]] teeb paled punaseks. (EVS)
* Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid. (EVS)
* Sugulased [[oma]]d, kaup [[võõras]]. (EVS)
* Suits ei tõuse ilma tuleta. (EVS)
* Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat [[saks]]aks. (EVS)
* Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe. (EVS)
* [[Surm]] ei küsi [[aeg]]a taga. (EVS)
* Surm jala all iga [[päev]]. (EVS)
* Surm ligemal kui särk ihul. (EVS)
* Surm suus, kalm kaelas. (EVS)
* Surma eest ei või ükski ära joosta. (EVS)
* Surma ette ei saa keegi kätt panna. (EVS)
* Surma vastu pole rohtu. (EVS)
* Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua. (EVS)
* Surnu suu ei tunnista ja vangitorni müüridel ei ole kõrva. (EVS)
* [[Suu]] ees magus, selja taga mõru. (EVS)
* Suu ees sula [[sõber]], selja taga kõrilõikaja. (EVS)
* Suu on [[süda]]me tulk (mõõt). (EVS)
* Suu seatagu sekki mööda. (EVS)
* Suu suurem kui [[mees]] ([[naine]]) ise. (EVS)
* Suu teeb suure linna, [[käsi]] ei tee (kärbse) käo pesagi. (EVS)
* Suu viltu [[viin]]a poole, nina viinaklaasi poole, kuuehõlm [[kõrts]]i poole. (EVS)
* Suule kui [[hunt]], [[töö]]le kui [[sant]]. (EVS)
* Suur suurele, peen peenele (väike väikesele). (EVS)
* Suur tükk ajab suu lõhki. (EVS)
* Suur [[vara]], suur [[mure]]. (EVS)
* Suured söömad, suured joomad. (EVS)
* Suured söömad, suured saamad. (EVS)
* Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud. (EVS)
* Suust läheb tõbi sisse. (EVS)
* Suvel hauguvad suured [[koer]]ad, [[sügis]]el pole kutsikaidki kuulda. (EVS)
* Suvel [[silm]]ad, talvel [[hambad]]. (EVS)
* [[Suvi]] ja [[talv]] taplevad teineteisega. (EVS)
* Suvi kogub, talv sööb. (EVS)
* Suvi soeb, jaanipäev teeb jalad alla. (EVS)
* Suvine rand ei pea [[kaua]] jääd. (EVS)
* Suvine tund enam kui talvine [[päev]]. (EVS)
* Säde teeb suure tule, [[sõna]] suure tüli. (EVS)
* [[Süda]]mel ei ole akent sisse vaadata. (EVS)
* Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa. (EVS)
* [[Sügis]] söödab, [[kevad]] kurnab. (EVS)
* Sügisel maksetakse [[liha]] eest [[raha]], kevadel luude eest. (EVS)
* Sügisel näed [[oras]]t küll, aga [[vili]] ei ole veel salves. (EVS)
* Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki. (EVS)
* Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. (EVS)
* Sündinud asju ei või parata. (EVS)
* [[Süsi]] hakkab söest. (EVS)
* [[Süü]] ühte, [[patt]] pooleks. (EVS)
* Süüd katlal, süüd kaanel. (EVS)
* Süüd rokal, süüd vasikal. (EVS)
* Süües kasvab isu. (EVS)
* [[Sõber]] aitab sõpra, [[Jumal]] kõiki. (EVS)
* Sõber koorib sõbra (naabri) püksid. (EVS)
* Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid. (EVS)
* Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest. (EVS)
* Sõber sülitab sõbra [[tasku]]. (EVS)
* Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks. (EVS)
* Sõber [[vesi]] niisama kui vaenlase mesi. (EVS)
* Sõimajale jäävad sõnad, rahurikkujale [[rahutus|rahutu]] süda. (EVS)
* Sõpra tuntakse häda-ajal. (EVS)
* Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad. (EVS)
* [[Sõna]] magusam hammaste taga kui [[suu]]st väljas. (EVS)
* Sõna murrab [[mees]]te meele. (EVS)
* Sõna päästab, sõna sõlmib. (EVS)
* Sõna siit, teine säält, kolmas [[koer]]a hänna alt. (EVS)
* Sõna vägi suurem kui sõjavägi. (EVS)
* Sõnad ei tasu võlga. (EVS)
* Sõnal ei ole sõrga ega saba, ei saa enam kätte. (EVS)
* Sõnal olgu sõlm ja jutul jätk. (EVS)
* Sõnast meest, [[härg]]a sarvest. (EVS)
* Sõnnik põllumehe kuld. (EVS)
* [[Sõprus]] on väärt rohkem kui [[raha]]
* Sõrme otsast [[külv]]ad, sõrme otsast lõikad. (EVS)
* [[Sõrmed]] väsivad hõlpsamalt tehes kui [[suu]] süües. (EVS)
* Sõuab sahk sirbi jälgil paistab [[põld]] peiu palgel. (EVS)
* Söö, mis küps, räägi, mis tõsi. (EVS)
* Söö seni kive kuni kännud kasvavad. (EVS)
* Sööb [[koer]] paljugi, elab vähemaga ka. (EVS)
* Sööda kui sõpra, karda kui vaenlast. (EVS)
* Sööjä [[käsi]] pikk, lööja käsi lühike. (EVS)
* Sööjal täht [[suu]] peal, põdejal põse peal. (EVS)
* Söök läheb ikka söögi peale, löök ei lähe löögi peale. (EVS)
* Söök sünnib söögi peale, löök ei sünni löögi peale. (EVS)
* Sööma ajal käsi pikk. (EVS)
* Söömal ei ole kubjast. (EVS)
* Söömata lähed üle söödi, alasti ei saa üle aia. (EVS)
* Söömata magama, löömata üles. (EVS)
* Sööme kui saame. (EVS)
* Söömise juures ei ole kubjast vaja. (EVS)
* Söön sütt, salvan saue. (EVS)
* Söönu hingab, tõbine oigab. (EVS)
* Söönud peni kõva haukuma, joobnud [[mees]] kõva kõnelema. (EVS)
* Söötinud põld tahab teravat äket. (EVS)

==T==
* Taar söök, taar jook, taar [[töö]] ka. (EVS)
* Taba keelab varast, taba varjab maja. (EVS)
* [[Taevas]] orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda. (EVS)
*Taha viskad, eest leiad. (EVS)
* Tahad [[hea]]d, ära tee kellelegi kurja! (EVS)
* Tahad sõbrast lahti saada, laena talle [[raha]]. (EVS)
* [[Tahtmine]] õige, [[saamine]] vaene (halb). (EVS)
* Takka järele [[Tallinn]]a [[mees]] tark. (EVS)
* [[Talupoeg]] on [[töö]]le tarka, härg on künnile kavala, toidab [[saks]]ad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad. (EVS)
* Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära. (EVS)
* Talupoja [[tütar]] talupoja naiseks. (EVS)
* Talupojast saab küll [[saks]]a, aga saksast ei saa talupoega. (EVS)
* [[Talv]] ajab ahju taga. (EVS)
* Talv ajab karu pesasse. (EVS)
* Talv ei tule ühega ega lähe kahega. (EVS)
* Talv kisub kindad taskust. (EVS)
* Talvel kahe mehe jõud. (EVS)
* Tantsib ikka täis kõht, ei hüppa uus särk. (EVS)
* Tantsib täna, küll homme puhub [[pill]]i (tantsi, tantsi täna jne.)! (EVS)
* Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. (EVS)
* Targem annab järele. (EVS)
* [[Tarkus]] läheb takkapoolt sisse. (EVS)
* Tarkus on enam kui rikkus. (EVS)
* Tarkus on [[hing]]e tervis. (EVS)
* Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem. (EVS)
* Tasa ja targu, madalasti ja märgu. (EVS)
* Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad. (EVS)
* Tasa sõuad, kaugele jõuad
* Tasane käib targu, madal märgu. (EVS)
* Tea palju, räägi vähe! (EVS)
* Tee enne, kiida pärast! (EVS)
* Tee [[hea]]d ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. (EVS)
* Tee head või kurja, leiad head või kurja eest. (EVS)
* Tee [[ise]], teeta teisi, käi ise ja käse muid! (EVS)
* Tee pulmi puust ja otsi [[au]] aiateibast! (EVS)
* Tee tööd higiga, sööd [[leib]]a himuga! (EVS)
* Tee tööd ja palu [[Jumal]]at! (EVS)
* Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta! (EVS)
* Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva! (EVS)
* Tee tööd [[töö]] ajal, aja [[jutt]]u jutu ajal! (EVS)
* Tee [[õigus]]t, siis pole karta kedagi! (EVS)
* Tee õigust, siis sind kiidab Jumal ja [[inimesed]]! (EVS)
* Teeb jõe sinna, kus veepiiskagi pole. (EVS)
* Teeb tühjast tüki ja kahest nahast kasuka. (EVS)
* Tegemine maksis tenga, kasimine kaks tenga. (EVS)
* Tegemine toob ikka tenga, aga [[magamine]] ei too malkagi. (EVS)
* [[Tegija]] käed leiavad tööd, magaja magu näeb [[nälg]]a. (EVS)
* Tegija saab ikka tehust (tehist), magaja ei marjukest. (EVS)
* Tegijal ikka süüd, magajal ei midagi. (EVS)
* Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi. (EVS)
* Tegijal tööd, magajal und. (EVS)
* Tehtud [[leib]] süüakse, kasunud laps leitakse. (EVS)
* Teine elab kivikangru otsas, teine ei ela viljasalveski. (EVS)
* Teine [[jalg]] hauas, teine haua äärel. (EVS)
* Teine [[koer]] tunneb teist. (EVS)
* Teine [[naine]] on ümmardaja. (EVS)
* Teine räägib kuhjast, teine kuhja alusest. (EVS)
* Teine söödab, teine sõidab. (EVS)
* Teine [[talu]], teine taar. (EVS)
* Teise [[haigus]] puu küljes. (EVS)
* Teise seljast on [[hea]] rihma lõigata. (EVS)
* Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra [[vaev]]ast. Ehk kes teise jne.. (EVS)
* Teise valu kivi küljes ([[häda]] puu küljes). (EVS)
* Teisel [[riik|maa]]l teine viis. (EVS)
* Teises peos [[naer]], teises [[nutt]]. (EVS)
* Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS)
* Teng pane paika häil [[päev]]il, tarvis hädäpäevil! (EVS)
* Terav [[kirves]] leiab [[kivi]].
* Terve [[jalg]] läheb [[töö]]le, haige ahju peale. (EVS)
* [[Tervis]]ega ei või kaubelda, ehk: ega jne. (EVS)
* [[Tihane|Tihase]] ramm on nokas. (EVS)
* [[Toit]] ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues. (EVS)
* Truu sulane, [[õnn]]elik [[peremees]]; truu ümmardaja, õnnelik perenaine. (EVS)
* Tuim tööle, kärme suule. (EVS)
* Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka sõbramehed! (EVS)
* Tuleb [[aeg]], tuleb nõu. (EVS)
* Tulel lai [[käsi]], veel sügavam vagu. (EVS)
* [[Tuli]] ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks. (EVS)
* Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat. (EVS)
* Tuli kõige [[peremees]]. (EVS)
* Tuli tõuseb, [[vesi]] vajub. (EVS)
* Tuli usin tulema, vesi väle veerema, [[raha]] kärme kuluma. (EVS)
* [[Tuul]] ja meel pööravad [[rutt]]u. (EVS)
* Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse [[noor]]e. (EVS)
* Tuul on teise inimise [[abi]]. (EVS)
* Tuul toidab [[joodik]]ut, vesi elatab. (EVS)
* Tuul toob tervista, pilved pikka igada. (EVS)
* Tuul toonud, [[vesi]] viinud. (EVS)
* Tuule tiivul tuleb [[häda]], sitika sammul lahkub. (EVS)
* Tuulest ei või elada. (EVS)
* Tühjad pead ikka püsti. (EVS)
* Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss). (EVS)
* Tüdrukuna tui, naisena nui. (EVS)
* [[Tühi]] kott ei seisa püsti. (EVS)
* Tühi [[kõht]] ajab [[töö]]d tegema. (EVS)
* Tühi kõht on [[hea]] (kõige parem) leivakõrvane. (EVS)
* Tühi kõht on kõige parem [[kokk]]. (EVS)
* Tühi kõht teeb leivale saia magu. (EVS)
* Tühi toob tüli majasse, [[nälg]] ajab [[lapsed]] vargile. (EVS)
* Tühja kõhuga on raske vilet puhuda. (EVS)
* Tühja [[pea]]d jõuad kanda, tühja kõhtu mitte. (EVS)
* Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli. (EVS)
* [[Tüli]] ei too tulu. (EVS)
* Tüli [[talu]] hävitab, vaen valla kaotab. (EVS)
* Tüli tuleb tühja pealt, jaht jahumati pealt. (EVS)
* [[Tülitseja]]l vesine leem. (EVS)
* [[Tütar]] põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune. (EVS)
* Tütar toob pidu peresse. (EVS)
* Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub. (EVS)
* Tütarlaps tööta kui teekäija vööta. (EVS)
* Täis kõht ei küsi süüa. (EVS)
* Täis kõht ei usu tühja kõhtu. (EVS)
* Täis mõõt, täis [[raha]]. (EVS)
* Täks täna, täks homme, kord ikka suur puu langeb. (EVS)
* Täna helmes, homme mullas. (EVS)
* Täna kuld, homme muld. (EVS)
* Täna kümme paari [[härg]]i, homme ei ühtki. (EVS)
* Täna mulle, homme sulle. (EVS)
* Täna vagu, homme vagu, nädala lõpul [[põld]] ju pooleni küntud. (EVS)
* Tänamata karu lükatakse auku tagasi. (EVS)
* Tänamata meel [[maailm]]a palk. (EVS)
* Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS)
* Tõbi toidab, aga ei kosuta. (EVS)
* Tõbi tuleb hoostega, läheb [[härg]]ega. (EVS)
* [[Tõde]] tõstab (tõuseb), [[vale]] vajutab (vajub). (EVS)
* Tõmba [[hing]]e, tee tööd! (EVS)
* Tõnisepäeval murtakse [[talv]]e selg
* Tõnisepäeval talv harja peal, [[leib]] pooleks, põhk pooleks. (EVS)
* Tõotamisel ei ole hända taga. (EVS)
* Tõotus ajab sandi ukse eest ära. (EVS)
* Tõotus (lubamine) ka [[hea]] [[mees]]. (EVS)
* Tõsi kui aamen [[kirik]]us. (EVS)
* Tõsi kui [[vesi]], vale kui vasikarokk. (EVS)
* Tõsi kuulaja, [[vale]] nägija. (EVS)
* Tõsi tõeks, vale valeks. (EVS)
* Tõsta [[ronk]] katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat. (EVS)
* Tõuseb [[kana]] pärast tüli, ole tark, võta [[muna]] ja jäta riid! (EVS)
* [[Töö]] ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal. (EVS)
* Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees. (EVS)
* Töö ei toida kedagi, kui [[õnn]]e ei ole. (EVS)
* Töö inimest toidab, [[laiskus]] teda rikub
* Töö juurest vaata naist, [[kirik]]u juurest hoost. (EVS)
* Töö kardab meistrit.
* Töö kiidab iseennast. (EVS)
* Töö kiidab tegijat, loom loojat. (EVS)
* Töö maksab kopika, amet kaks. (EVS)
* Töö on lolli teha.
* Töö on [[au]]asi.
* Töö on [[oma]] käega teha, palk ei ole oma käega võtta. (EVS)
* Töö on rikkuse alus.
* Töö kiidab tegijat.
* Töö tehtud, [[hea]] hingata. (EVS)
* Töö teisele, õpetus omale. (EVS)
* Töö tänaseks, jõud homseks ([[jutt]] homseks). (EVS)
* Töö töö ajal, [[jutt]] jutu ajal. (EVS)
* Töö õpetab tegijat. (EVS)
* Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones. (EVS)
* Tööd tühjas talus, hoolt hoonus [[elu]]s. (EVS)
* Tööl [[viha]] juur, aga magus vili. (EVS)
* Tööta ei saa ükski süüa. (EVS)
* Töötegijale teng, hoolekandjale kaks. (EVS)

==U==
* Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi. (EVS)
* [[Uhkus]] ajab upakile, [[ahnus]] kanagi käpakile. (EVS)
* Uhkus hukutab, kangus kaotab. (EVS)
* Uhkus istub huule peal. (EVS)
* Ull võit ollaq, a [[kaval|kavval]] piät olõma. <ref>[https://maaleht.delfi.ee/arvamus/kauksi-ulle-suitsusaun-ja-ujumine-jatavad-ravimitootjad-monest-tulust-ilma?id=90302107 Kauksi Ülle: suitsusaun ja ujumine jätavad ravimitootjad mõnest tulust ilma], juuli 2020</ref>
* Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta. (EVS)
* Ullil palju [[vaev]]a, targal palju mõtlemist. (EVS)
* Umbrohi visa kaduma. (EVS)
* Unekotist ei saa iial töötegijat. (EVS)
* Unest ei saa pätsi. (EVS)
* [[Uni]] ajab [[oma]] [[aeg]]a taga. (EVS)
* Uni ei anna uuta kuube, [[magamine]] maani särki. (EVS)
* Uni maitseb lapsel magusam kui [[vana]]l. (EVS)
* Uni nõuab ikka oma. (EVS)
* Uni otsib unista neidu, magajada Maiekesta. (EVS)
* Uni saadab hulkuma, magamine marssima, tukkumine teeda käima. (EVS)
* Unusta uni, mäleta mälu, pea noormees meeles! (EVS)
* Unustab hoidja, ei unusta püüdja. (EVS)
* Unustad [[suu]] lahti, pääsuke lendab sisse. (EVS)
* Unustatud asi langeb lausa vette. (EVS)
* [[Unustamine]] parem kui kättemaksmine. (EVS)
* Uppuja hakkab [[õlekõrs|õlekõrrest]] kinni. (EVS)
* Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi. (EVS)
* Usin läheb [[siga]]dega magama, tõuseb [[kana]]dega üles. (EVS)
* Usinus austus, [[laiskus]] häbistus. (EVS)
* Usinus toob [[leib]]a, laiskus [[nälg]]a. (EVS)
* [[Ussimaarjapäev]]ast pidi uss mätast hammustama.
* Usu [[mees]]te sõna, küll siis õndsaks saad! (EVS)
* Usu suu sõbrale, aga ära usu [[süda]]nt! (EVS)
* Uued ajad, uuet asjad. (EVS)
* Uued luuad pühivad hästi. (EVS)
* Uued rattad käivad raskesti. (EVS)
* [[Uus]] kuu, uued [[ilm]]ad. (EVS)
* Uus luud pühib (hästi) puhta toa. (EVS)
* Uus ratas jookseb raskelt. (EVS)
* Uus sukk, [[vana]] auk. (EVS)
* Uus sõel varna, vana seina äärde. (EVS)

==V==
* Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima! (EVS)
* [[Vaene]] ei ole see, kel vähe, vaid see, kes [[palju]] tartvitab. (EVS)
* Vaene elab [[Jumal]]aga, [[rikas]] [[oma]] varaga. (EVS)
* Vaene laseb [[silm]]ist suhu. (EVS)
* Vaene on rikka leiväkõrvaline (roog). (EVS)
* Vaene peab vaeva nägema, rikkale jookseb [[ise]] suhu. (EVS)
* Vaene see, kes rohkem raiskab kui kogub. (EVS)
* Vaene tihti virka lasta, rikas laiska lasta. (EVS)
* Vaene vaestega, vares varestega. (EVS)
* Vaenlaselt võid ka head õppida. (EVS)
* Vaesel ikka vaese aru. (EVS)
* Vaesel palju vaakujaid. (EVS)
* Vaesel pole [[toit]]u valida. (EVS)
* Vaest lükatakse auku, rikast tõstetakse kõrgesse ([[paradiis|taevas]]se). (EVS)
* [[Vaev]] on vanaks saada, vanana [[hea]] põli elada. (EVS)
* Vaev teeb vanaks ja [[mure]] mustaks. (EVS)
* Vaevaga teenitud kopikas on armas kopikas. (EVS)
* Vaevaga teenitud [[leib]] teeb paled punaseks. (EVS)
* Vaga [[veri]] ei värise. (EVS)
* Vagas vees enam mutikaid kui käredas. (EVS)
* Vagu lambaid mahub palju ühte lauta. (EVS)
* Vahetajale jäävad valjad. (EVS)
* Vaikne (vaga) [[vesi]], sügav põhi. (EVS)
* Vaitolemine kõige parem vastus. (EVS)
* [[Vale]] kuradi peapadi. (EVS)
* Vale on jutu jätkuks. (EVS)
* Valega valet õiendatakse, valet ikka suurendatakse. (EVS)
* Valekeel ajab [[maailm]]a põlema. (EVS)
* Valel lühikesed jalad (jäljed). (EVS)
* Valelik teeb rohkem keelega kui meelega. (EVS)
* Valetab, et kõrvad suitsevad ([[tuli]] taga). (EVS)
* Valetaja [[pea]] suitseb. (EVS)
* Valgus naerab pimeduse [[töö]]d. (EVS)
* Valu (on) valmis ülekohut mõistma. (EVS)
* Valmista [[talv]]el rattaid, - siis võid suvel sõita. (EVS)
* [[Vana]] arm ei hallita (roosteta). (EVS)
* Vana arm vana karm
* Vana hobune valjaste tõttu, vana [[inimene]] riiete tõttu ilus. (EVS)
* Vana hunt, kõva kont.
* Vana inimene ja heinakoorem on üks. (EVS)
* Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. (EVS)
* Vana karu ei õpi tantsima. (EVS)
* Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub. (EVS)
* Vana [[koer]] valet ei haugu. (EVS)
* Vana [[mees]] vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune. (EVS)
* Vana mees, varsa aru (mõtted). (EVS)
* Vana nähtud, uus nägemata. (EVS)
* Vana peab [[oma]] luudega enam kui [[noor]] oma lihaga. (EVS)
* Vana rebast raske püüda. (EVS)
* Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab. (EVS)
* Vana [[sõber]] nagu kuld, mis ei roosteta. (EVS)
* Vana tee, vana sõber. (EVS)
* Vana vits ei kõlba enam väädiks. (EVS)
* Vanad nõule, noored teole. (EVS)
* Vanad [[päev]]ad, vaeva päevad. (EVS)
* Vanal on sitkem [[hing]] kui kassil. (EVS)
* Vanal surm silma ees, noorel selja taga. (EVS)
* Vanal valus hammas. (EVS)
* Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam. (EVS)
* Vanal varese, noorel nugise [[silm]]ad. (EVS)
* Vanal [[õigus]] (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna. (EVS)
* Vananeb härg vasikata, miks ei [[naine]] lastega. (EVS)
* Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana. (EVS)
* [[Vanasõna]] - vanahõbe. (EVS)
* Vanasõna ei valeta, tühi piip ei põleta. (EVS)
* Vanasõnad on kuldsed [[sõna]]d
* Vanasõnal kuldsisu. (EVS)
* Vanasõnal valged jalad. (EVS)
* [[Vanatüdruk]] saab taeva, kuldkee kaela. (EVS)
* Vanema hool on enam kui noorema [[töö]]. (EVS)
* Vanemate [[süda]] laste küljes, laste süda kivi küljes. (EVS)
* Vanker sõimab [[talv]]e. (EVS)
* [[Vanne]] on varga tänu. (EVS)
* Vanne salvab [[oma]] sünnitajat. (EVS)
* Vanus ei teota kedagi, kui [[inimene]] vanust ei teota. (EVS)
* Vanus võidab, aiatagune tahab. (EVS)
* [[Vara]] naerdakse, [[hilja]] nutetakse. (EVS)
* Varane [[kaer]], raske kaer. (EVS)
* Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka). (EVS)
* Varane vasikas läheb metsa (paska). (EVS)
* Varas jätab varna seina, [[tuli]] ei jäta sedagi. (EVS)
* Varas kiidab seni õnne kui [[köis]] kaelas. (EVS)
* Varas otsib [[öö]] hõlmast varju. (EVS)
* Varas vannub vastu kuni [[võllas|võllani]]. (EVS)
* Varas varastab varga takka. (EVS)
* Varastatud karul ei kasva karvu. (EVS)
* Varastatud king neelab [[õigus]]ega saadud raudkanna ära. (EVS)
* Varastatud leival [[veri]] sees. (EVS)
* Varastatud [[vara]] sulab varem (ennem) kui [[lumi]]. (EVS)
* [[Varblased]] pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad. (EVS)
* [[Vares]] ei lähe valgeks, kui [[palju]] ka pesed. (EVS)
* Vares vaagub [[ise]] [[oma]] pesa üles. (EVS)
* Vares vaagub vahetaja värava [[suu]]s. (EVS)
* Vares vara sadu vaagub, [[õhtu]] hilja [[hea]]d [[ilm]]a. (EVS)
* Vares varese [[silm]]a ei noki. (EVS)
* Vares varesega, [[harakas]] harakaga. (EVS)
* Varga vargus kaob kui [[vesi]] sõelast. (EVS)
* Vargal varga [[õnn]]. (EVS)
* Vargal üks tee, tagaajajal üheksa teed. (EVS)
* [[Vargus]] tuleb omal ajal valgele. (EVS)
* Varjus jahedam elada. (EVS)
* Varna küljes teise valu, aia küljes teise [[haigus]]. (EVS)
* Varssa vaadatakse märast, [[tütar]]last tunnistatakse [[ema]]st. (EVS)
* Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada. (EVS)
* Veel ei ole oksa, lainel latva. (EVS)
* Veerevale kivile ei kasva sammalt. (EVS)
* Veli [[oma]] veli, teng [[võõras]] vahel. (EVS)
* Veli [[võlg]] võttes, vennikene makstes. (EVS)
* Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, [[isa]] arm erapooletu, [[ema]] arm igavene. (EVS)
* Venna [[viha]] lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen. (EVS)
* [[Veri]] hoiab vere poole. (EVS)
* Veri paksem kui vesi. (EVS)
* Veri vihkab verevaeva. (EVS)
* [[Vesi]] ikka vesi, veri veri. (EVS)
* Vesi jääb veeks, vili väeks. (EVS)
* Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti. (EVS)
* Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku. (EVS)
* Vesi vaese piima jätk. (EVS)
* [[Viha]] ei kõlba asjaajajaks. (EVS)
* Viha laastab linnad ja põletab puud. (EVS)
* Viha viib vilja [[maismaa|maa]]st, [[kadedus]] [[kalad]] merest. (EVS)
* Viha võtab vilja põllult, pahandus [[suu]]st palukese. (EVS)
* [[Vihm]]a käest räästa alla
* Vihma sajab laisale, hea [[ilm]] virgale. (EVS)
* Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks. (EVS)
* Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes. (EVS)
* [[Viin]] ei vii joodikuks, halb harjumine viib. (EVS)
* Viin metsavahi nõid. (EVS)
* Viin on kuradi käsiraha. (EVS)
* Viin tapab joojat. (EVS)
* Viin toob viletsuse majasse. (EVS)
* Viin võtab mehe meele. (EVS)
* Viina vits on valus. (EVS)
* Viinaklaasi upub enam inimesi kui merre. (EVS)
* Viinapudel põrgu pass. (EVS)
* Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal. (EVS)
* Vile (kärme) nutma, vile [[naer]]ma, veel viledam vihale saama. (EVS)
* Vile nutma, vile naerma, veel viledam [[viha]]le saama. (EVS)
* Viletsal visa [[hing]], õnnetu kaua elab. (EVS)
* Viletsat vitsal peksetakse, [[õnn]]is kasvab [[ise]] (õiget [[suu]]l õpetatakse). (EVS)
* [[Viletsus]] hüppab uksest, astub aknast ja poeb prao vahelt sisse, kui augu leiab. (EVS)
* Viletsus lahkub vingudes. (EVS)
* [[Vili]] väljal ei ole veel kotis. (EVS)
* [[Virk]] [[ema]], laisad [[lapsed]]. (EVS)
* Virk [[käsi]] leiab igal pool leiba. (EVS)
* Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab. (EVS)
* Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib. (EVS)
* [[Volbripäev|Volbripäävast]] on hobuse kaeravooder metsas.
* Voolas vesi ei lange ikka merre. (EVS)
* Voon läheb vähjalt villu otsima. (EVS)
* Voos [[vana]] vanetab, kaks lapse kasvatab. (EVS)
* Väike (pisike) ratas veereb ikka ees. (EVS)
* Väike varas võlla, suur tõlda. (EVS)
* [[Väimees]] puuakse võlla, kui [[ämm|naise-ema]] majas. (EVS)
* Väravas varsa kaupa, tänavas täku kaupa. (EVS)
* Väsib andja, ei väsi võtja. (EVS)
* Väsib ära äkiline, pikaline peab vastu. (EVS)
* Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise [[aeg]]). (EVS)
* Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama! (EVS)
* Võitud vanker ei karju (tänita). (EVS)
* Võla, mis enne jüripäeva tehtud, maksab lojus, mis pärast, [[põld]]. (EVS)
* [[Võlg]] teeb vaese orjaks. (EVS)
* Võlg võõra [[oma]]. (EVS)
* Võlul ei kasva vilja, kadedal ei kasukarja. (EVS)
* Võta matt ja saada [[sant]] ja maksa sandi laulu palk! (EVS)
* Võta [[noor]]es põlves nõela otsast, siis võtad vanast [[pea]]st väitsega. (EVS)
* Võta peopesast karvu või vähi seljast villu. (EVS)
* Võta päts [[piim]]a ja lass [[leib]]a, siis mine sinuga vaidlema. (EVS)
* Võta põrsas vastu, kui põrsast pakutakse. (EVS)
* Võta [[silm]] näppu, - küll siis seletad. (EVS)
* Võta [[vana]] inimese õpetust, aga ära söö vana inimese [[süda]]nt! (EVS)
* Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole. (EVS)
* Võtja käe peale lüüakse, aga mitte paluja [[suu]] peale. (EVS)
* Võõra [[kiitus]] heliseb, oma kiitus haiseb. (EVS)
* Võõra [[leib]] valus süüa. (EVS)
* Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla. (EVS)
* Võõrad teevad, võõrad viivad. (EVS)
* Võõrad veised ei seisa karjas. (EVS)
* Võõral laudil leib kõrges. (EVS)
* [[Võõras]] hobune, oma piits, võib hästi sõita. (EVS)
* Võõras on võlu peres. (EVS)
* Võõras [[raha]] kõrvetab tasku. (EVS)
* Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas. (EVS)
* Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka. (EVS)
* Võõrasema puuakse võlla, [[oma]] tõstetakse taeva. (EVS)
* Võõrast nahast kerge kingi lõigata. (EVS)
* Võõrast veist teised ikka pusklevad. (EVS)
* Võõrsil hea, [[kodu]] veel parem. (EVS)

==Õ==
* Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
* Õde sooja saunaleili, [[vend]] on vilu põhjatuuli. (EVS)
* Õela õnn ei õitse, kurja kari ei sigi. (EVS)
* [[Õhtu]] paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale. (EVS)
* Õhtu tuleb õnnega, [[hommik]] tuleb hoolega. (EVS)
* Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele. (EVS)
* Õhuke ostetud [[leib]], väikene väljast saadud. (EVS)
* Õige hõlma ei hakka ükski kinni ja vaga [[veri]] ei värise. (EVS)
* Õige [[sõber]] kaalub enam kui kuld. (EVS)
* [[Õigus]] elab kõige vanemaks. (EVS)
* Õigus maamehel, õigus meremehel, õigus igaühel. (EVS)
* Õigus nii kuidas mõistetakse. (EVS)
* Õigus otsas, kohus kotis. (EVS)
* Õigus peab ikka õiguseks jääma. (EVS)
* Õigus ülem kui kohus. (EVS)
* Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal. (EVS)
* Õiguse vastu ei saa ükski. (EVS)
* [[Õlu]] peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda.
* Õlu tehtud [[mees]]tel juua, kali naistel kallutada. (EVS)
* [[Õnn]] ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad). (EVS)
* Õnn ja õnnetus käivad paaris. (EVS)
* Õnn leidjal, kahju kaotajal. (EVS)
* Õnne mööda [[mees]] elab. (EVS)
* Õnne vimpu viibsipuussa, kahju vimpu kangaassa. (EVS)
* Õnnelik, kes [[oma]] katuse all magab ja oma laua taga istub. (EVS)
* Õnnelik (õnnis), kes [[rahu]]l ([[au]]s) võib surra. (EVS)
* Õnnes vaata ette, õnnetuses looda. (EVS)
* Õnneta ei saa elada, terviseta [[töö]]d teha. (EVS)
* Õnnetu, kes vendade [[ori]], vilets, kes õe palgaline. (EVS)
* [[Õnnetus]] ei hüüa tulles
* Õnnetus ei sõida kell kaelas ega viletsus vile [[suu]]s. (EVS)
* Õnnetus (eksitus) ei käi mööda kive ja kände, vaid mööda inimesi. (EVS)
* Õnnetus õpetab. (EVS)
* Õnnetuse eest ei saa ära joosta. (EVS)
* Õnnis, keda õpetatakse, vilets, keda vitsaga kasvatatakse. (EVS)
* Õpeta hundi [[poeg]]a murdma! (EVS)
* Õpeta seale muru tuhnimist! (EVS)
* Õpi iseennast tundma! (EVS)
* Õpi [[noor]]es eas, kui tahad [[vana]]s eas tark olla! (EVS)
* Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!

==Ä==
* Ära aja kõiki püksa korraga [[jalg]]a, muidu lähevad kõik katki! (EVS)
* Ära aja tühja [[tuul]]t rusikaga ilmaaegu taga! (EVS)
* Ära anna kannikat enne käest kui päts käes on! (EVS)
* Ära anna [[nõu]] teisele: tark ei taha ja [[rumal]] ei oska nõu järele teha! (EVS)
* Ära arva piigat palest, vaid viisist! (EVS)
* Ära enne hurjuta kui [[hunt]]i polegi! (EVS)
* Ära hakka lootsikut tegema, kui [[vesi]] [[perse]] külge puutub! (EVS)
** originaalis trükituna: {{halliga|Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p—e külge puutub!}}
* Ära hõiska enne, kui oled üle mäe saanud! (EVS)
* Ära hõiska purde peal, hõiska, kui oled üle oja! (EVS)
* Ära hüüa hunti, [[hunt]] tuleb kutsumata! (EVS)
* Ära kanna vett merre! (EVS)
* Ära katsu [[koer]]a karvust, vaid hambust! (EVS)
* Ära keeda mune, mis kana veel pole munenud! (EVS)
* Ära kiida enne hoost, kui oled katsunud! (EVS)
* Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut [[hea]]ks lapseks! (EVS)
* Ära kiida iseennast, lase teised kiita! (EVS)
* Ära kiida [[päev]]a enne, kui ta juba looja läinud! (EVS)
* Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad! (EVS)
* Ära kiida suve enne [[sügis]]t! (EVS)
* Ära kiida vilja enne jaani! (EVS)
* Ära kõnele teistele seda, mis kõik [[inimesed]] ei pea teadma! (EVS)
* Ära kõnele [[tuul]]e poole! (EVS)
* Ära laida [[leib]]a ega kiida kõhtu! (EVS)
* Ära lase juttu võita tööd, lase [[töö]] juttu võita! (EVS)
* Ära mehi loe, vaid kaalu! (EVS)
* Ära mine raagude eest, satud risuhunniku otsa! (EVS)
* Ära mine üle vee vett otsima! (EVS)
* Ära müü enne karu nahka kui karu käes! (EVS)
* Ära [[naer]]a, [[ise]] sööd ehk sülitatud kapsad ära! (EVS)
* Ära peksa härga, härg läheb pekstes [[hull]]emaks! (EVS)
* Ära poo [[vana]] [[koer]]a enne üles, kui [[noor]] hakkab haukuma! (EVS)
* Ära põlga esimest [[õnn]]e ära! (EVS)
* Ära sulgi enne nopi, kui lind käes! (EVS)
* Ära sülita enne vanasse kaevu kui uus valmis! (EVS)
* Ära sööda siis enam [[koer]]a, kui [[hunt]] õues (karjas)! (EVS)
* Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!
* Ära tantsi enne kui veel pulmas pole! (EVS)
* Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut [[maapind|maa]]ni! (EVS)
* Ära unusta [[turg|turule]] minnes [[silm]]i koju! (EVS)
* Ära usu hundi juttu, hundil on [[hull]]ud jutud, karul kõned kavalad! (EVS)
* Ära usu ilma, [[ilm]] ajab puru [[silm]]a! (EVS)
* Ära usu suure [[saks]]a [[suu]]d! (EVS)
* Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! (EVS)
* Ära võta võõra vara! (EVS)
* Ära õmble jämetad kotti [[siid]]iga! (EVS)
* Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha. (EVS)

==Ö==
* [[Öö]] ees, [[surm]] selja taga. (EVS)
* Öö ei ole kellegi [[sõber]]. (EVS)
* Öö on varga [[vari]]. (EVS)
* [[Ööbik]] [[laul]]ab öölaulu, [[kuldnokk]] laulab koidulaulu, [[lõoke]] laulab lõunalaulu.
* [[Öökull]] ja [[koi]] pelgavad päevavalgust. (EVS)
* Ööl on üheksa [[poeg]]a, [[päev]]al mõnda (mitu) mõtet. (EVS)

==Ü==
* Ühe hoobiga [[puu]] ei lange ega ühest palgist hoonet ehitata. (EVS)
* Ühe [[kahju]], teise kasu. (EVS)
* Ühe käega ei saa sõlme siduda. (EVS)
* Ühe [[muna]] sisse ei mahu kaks rebu. (EVS)
* Ühe naise lõimed, üheksa naise kude. (EVS)
* Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel [[õhtu]] (ei lähe päike looja). (EVS)
* Ühe [[õnnetus]], teise [[õnn]]. (EVS)
* Ühe [[surm]], teise [[leib]]. (EVS)
* Üheksa [[amet]]it, kümnes [[nälg]]. (EVS)
* Üheksa korda mõtelda, üks kord teha. (EVS)
* Üheksa mehe jõud ja ühe mehe [[nõu]] on üks. (EVS)
* Ühele varblasele [[palju]], kahele vähe. (EVS)
* Ühes vaadis ei või kahesugust [[õlu]]t olla. (EVS)
* Ühest [[kõrv]]ast sisse, teisest välja. (EVS)
* Üht peab tegema, teist mitte tegemata jätma. (EVS)
* Ühtegi [[hea]]d ei saa ilma vaevata. (EVS)
* Üks [[ema]] toidab 9 [[poeg]]a, aga 9 poega ei toida üht ema. (EVS)
* Üks [[hea]], teine kaunis, kolmas taga targem. (EVS)
* Üks [[häda]] sööb teise ära. (EVS)
* Üks hüüab üht taga, teine teist. (EVS)
* Üks [[käsi]] ei pese üksi. (EVS)
* Üks kärnane [[lammas]] ajab kogu karja kärna. (EVS)
* Üks lammas määgib, kõik talled lähevad. (EVS)
* Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata.
* Üks mädamuna rikub kõige pudru ära. (EVS)
* Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas. (EVS)
* Üks "on" parem kui kaks "küll saad". (EVS)
* Üks [[pada]] sõimab teist mustaks. (EVS)
* Üks [[patt]] otsib teist taga. (EVS)
* Üks patt tegijal, üheksa pattu pattajal. (EVS)
* Üks [[päev]] kaebab teist taga. (EVS)
* Üks pääsuke ei tee veel [[kevad]]et. (EVS)
* Üks räägib aita, teine aida auku, üks räägib [[koer]]a, teine koera hända. (EVS)
* Üks [[sõrm]] niisama armas kui teine. (EVS)
* Üks [[suu]] ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut. (EVS)
* Üks säh! parem kui kaks: küll saab. (EVS)
* Üks teeb kõikidele, kõik ühele. (EVS)
* Üks teeb, üheksa kuulevad. (EVS)
* Üks [[vana]]st väeti, teine [[noor]]est nõdruke. (EVS)
* Üks varas puuakse võlla, teine tõstetakse [[tõld]]a. (EVS)
* Üks ülem, üheksa alamat. (EVS)
* Ükski ei ela söömata ega joomata. (EVS)
* Ükski ei ole nii [[hea]] kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse. (EVS)
* Ükski [[meister]] pole meistriks sündinud. (EVS)
* Ükski [[rebane]] unes [[kana]] kinni ei võta. (EVS)
* Ükski tark pole taevast tulnud. (EVS)
* Ükski [[öö]] ei ole ilma täheta. (EVS)
* Ükskord hüvasti, kaks kord kaunisti, kolmas kord koguni ilma. (EVS)
* Ükskord ikka lõõg täis saab. (EVS)
* Ükskord petad [[koer]]a [[luu]]ga, teine kord ei peta [[liha]]gagi. (EVS)
* Ülekohtul pole ilmaski hinda. (EVS)
* Ülekohtuse kotil on auk põhjas. (EVS)
* [[Ülekohus]] ei seisa kotis. (EVS)
* Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs.
* Üürikeseks teisele, eluajaks enesele. (EVS)

==Vaata ka==
* [[Mulgi vanasõnad]]
* [[Võru vanasõnad]]
* [[Saare vanasõnad]]
* [[Hiiu vanasõnad]]
* [[Tartu vanasõnad]]

==Allikad==
*{{ankur|EVS}} EVS = "[[s:Eesti vanasõnad (Eisen)|Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen]]", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://haldjas.folklore.ee/rl/date/saksa/teil01.htm Eesti vanasõnu saksakeelsete vastetega]
*[http://haldjas.folklore.ee/~kriku/VSR/FRAMEST.HTM Vanasõnaraamatu e-versioon]

[[Kategooria:Eesti vanasõnad| ]]