Eesti vanasõnad

Allikas: Vikitsitaadid

E[muuda]

  • Ega amet leiba küsi
  • Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
  • Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
  • Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
  • Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
  • Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
  • Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
  • Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
  • Enne mõtle, siis ütle
  • Ei lõppe tegija töö ja magaja uni

H[muuda]

  • Hallpead austa, kulupead kummarda
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
  • Heal lapsel mitu nime
  • Hirmul on suured silmad
  • Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
  • Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
  • Hommik on õhtust targem
  • Hulgusel kodu kõikjal
  • Hundid söönud, lambad terved

I[muuda]

  • Igal oinal oma mihklipäev
  • Igal pool hea, kodus kõige parem
  • Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
  • Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi
  • Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas
  • Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu
  • Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste
  • Ika kant lõikab
  • Ivan küsib, Joosep vastab

J[muuda]

  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
  • Julge hundi rind on rasvane
  • Jänes šampust ei joo
  • Jagajale jäävad näpud

K[muuda]

  • Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
  • Kassil saba koormaks
  • Kes ei tööta, see ei söö
  • Kes kahju kardab, see kasu ei saa
  • Kes kassi ei toida, toidab hiiri
  • Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
  • Kes oma last armastab, see teda ka karistab
  • Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise
  • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata
  • Kinnas kotti, pöial matti
  • Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi
  • Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda
  • Kuidas ema, nõnda tütar
  • Kus kiitust, seal laitust
  • Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga.
  • Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
  • Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
  • Kus saun, seal eestlased
  • Kuidas küla koerale, nõnda koer külale
  • Kuidas külvad, nõnda lõikad
  • Kus suitsu seal tuld
  • Kes ees see mees
  • Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi
  • Küsija suu pihta ei lööda.
  • Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
  • Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad
  • Käbi ei kuku kännust kaugele
  • Keelatud vili on magus
  • Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem

L[muuda]

  • Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
  • Laida meest, mitte mehe mütsi
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast
  • Loodetuul on taevaluud
  • Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja
  • Lõpp hea, kõik hea
  • Lootus sureb viimasena
  • Laisa päev pikk

M[muuda]

  • Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
  • Magavale kassile hiir suhu ei jookse
  • Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi
  • Meest sõnast, härga sarvest
  • Mets vaese mehe kasukas
  • Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
  • Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
  • Mida külvad, seda lõikad
  • Mis meelelt, see keelelt
  • Mis täna tehtud, see homme hooleta
  • Mölder elab vee ja tuulega
  • Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
  • Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud
  • Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
  • Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga

N[muuda]

  • Nagu ema, nõnda ka tütar
  • Nagu hane selga vesi
  • Narri meest, aga mitte mehe mütsi
  • Naine mehe abi, mees naise tugi
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku
  • Narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda
  • Näputäis tõtt on parem kui sületäis valet

O[muuda]

  • Odav kala, lahja leem
  • Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks
  • On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
  • Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure
  • Oma maa maasikas, võõras maa mustikas
  • Oma silm on kuningas
  • Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
  • Oma tuba, oma luba

P[muuda]

  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand
  • Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad
  • Parem kurjas kodus, kui lahkes toas
  • Parem pool muna kui tühi koor
  • Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel
  • Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
  • Pill tuleb pika ilu peale
  • Parem vaene ja tark kui rikas ja loll.

R[muuda]

  • Ree ja ratta surm on ikka tee pääl
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine
  • Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
  • Rikkad ei räägi kunagi rahast, nemad mõtlevad rahast kui pahast
  • Rääkimine hõbe vaikimine kuld
  • Raske õppustel, kerge lahingus

S[muuda]

  • Seni lühike võtab marja maast kui pikk kummardab
  • Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud
  •  ? ab suu lõ ?
  • Sile kass, teravad küüned
  • Sõpra tuntakse hädas
  • Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi
  • Sõprus on väärt rohkem kui raha

T[muuda]

  • Terav kirves leiab kivi
  • Tõnisepäeval murtakse talve selg
  • Tänasida toimetusi ära viska homse varna
  • Tühi kott ei seisa püsti
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal
  • Töö kardab meistrit
  • Töö on lolli teha
  • Töö on auasi
  • Töö on rikkuse alus
  • Töö inimest toidab, laiskus teda rikub
  • Tasa sõuad, kaugele jõuad
  • Töö kiidab tegijat

U[muuda]

  • Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama
  • Uhkus ajab upakile, ahnus neljakäpakile

V[muuda]

  • Valel on lühikesed jalad
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi
  • Volbripäävast on hobuse kaeravooder metsas
  • Võlg on võõra oma
  • Vihma käest räästa alla
  • Vanasõnad on kuldsed sõnad
  • Vana tee, vana sõber
  • Vana hunt, kõva kont
  • Vana arm ei roosteta
  • Vana arm vana karm

Õ[muuda]

  • Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
  • Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda
  • Õnnetus ei hüüa tulles
  • Õpi palju, näe palju, ära palju pajata

Ä[muuda]

  • Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla
  • Ära hõiska enne õhtut

Ö[muuda]

  • Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu
  • Ööl on üheksa poega.

Ü[muuda]

  • Üheksa ametit, kümnes nälg
  • Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs
  • Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
  • Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata

Vaata ka[muuda]

Välislingid[muuda]