Eesti vanasõnad

Allikas: Vikitsitaadid
Jump to navigation Jump to search

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.

A[muuda]

  • Aasta ei tunne aastat (EVS)
  • Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks (EVS)
  • Aastad pole vennaksed (EVS)
  • Aeg aitab arstida (EVS)
  • Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale (EVS)
  • Aeg annab abi (head nõu; arutust) (EVS)
  • Aeg annab head nõu
  • Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju (EVS)
  • Aeg koolitab (EVS)
  • Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid (EVS)
  • Aeg küpsetab asju (EVS)
  • Aeg lõpetab leinapäevad (EVS)
  • Aeg maksab raha (EVS)
  • Aeg on õnne asutaja (EVS)
  • Aeg parandab haavad, aga jätab armid (EVS)
  • Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks (EVS)
  • Aeg võidab viimaks vaenu (EVS)
  • Aeg õpetab albi targemaks (EVS)
  • Aega ei saa (või) rahaga osta (EVS)
  • Aega kurel koolda, kuni soo sulab (EVS)
  • Aega läheb (kulub), asja saab (EVS)
  • Aegamööda asi parem (EVS)
  • Aegamööda asjad käivad (EVS)
  • Aegamööda saab härg jänesele järele
  • Aituma eest hea küll (EVS)
  • Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise (EVS)
  • Aja tühi asjale, karga ise kannule (EVS)
  • Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab (EVS)
  • Aja viidad, asja saad (EVS)
  • Andja hea mees, tagasinõudja paha mees (EVS)
  • Andja käsi ei alane (EVS)
  • Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi) (EVS)
  • Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud (EVS)
  • Anna aega, aeg annab head nõu! (EVS)
  • Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab! (EVS)
  • Anna antu, murra mujalt toodu! (EVS)
  • Anna ihule, mida ihu igatseb! (EVS)
  • Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks (EVS)
  • Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki (EVS)
  • Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa) (EVS)
  • Armas laps, kibe vits (EVS)
  • Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga (EVS)
  • Aus nimi kallim kui kuld (EVS)

E[muuda]

  • Ega aega ole aiateibast võtta (EVS)
  • Ega amet leiba küsi
  • Ega ema vits lapsele liiga tee (EVS)
  • Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane (EVS)
  • Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
  • Ega küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
  • Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale (EVS)
  • Ega kõik lumi lange lagedale (EVS)
  • Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene (EVS)
  • Ega maa vilja sigata, vaid taevas (EVS)
  • Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha (EVS)
  • Ega oma silm peta (EVS)
  • Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene (EVS)
  • Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku) (EVS)
  • Ega suu kulu (EVS)
  • Ega suu sarvest ole (EVS)
  • Ega talv taevasse jää (EVS)
  • Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
  • Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
  • Ega venelane mõõgaga selja taga seisa (EVS)
  • Ega vihm (lumi) taeva jää (EVS)
  • Ei hullu külvata ga künta, hull sigineb enesest (EVS)
  • Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits (EVS)
  • Ei kahte head või saada (EVS)
  • Ei kusagil noka nõu aita (EVS)
  • Ei lõppe tegija töö ja magaja uni
  • Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames (EVS)
  • Ei märjale maale ole vett vaja (EVS)
  • Ei naine naljalt teist lähe kiitma (EVS)
  • Ei ole veel Tartus käinud (EVS)
  • Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud (EVS)
  • Ei saa puust poega ega laastust last (EVS)
  • Ei talv anna, vaid talv tahab (EVS)
  • Ei viga ämmal, minial mitu viga (EVS)
  • Ei virgal puudu tööd ega laisal aega (EVS)
  • Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb (EVS)
  • Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab (EVS)
  • Ei ükski sünni targaks (EVS)
  • Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
  • Ema edevus, tütre takistus (EVS)
  • Ema ees, tütar kannul (EVS)
  • Ema hellitab, isa karistab (EVS)
  • Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega (EVS)
  • Ema mees ei ole ikka lapse isa (EVS)
  • Ema piim kosutab, võõras piim kahandab (EVS)
  • Ema pilli tantsib pere (EVS)
  • Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe (EVS)
  • Ema sureb, isa põgeneb (EVS)
  • Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni (EVS)
  • Ema tuntud, isa tundmata (EVS)
  • Ema väga vana, tütar liiga noor (EVS)
  • Enam andel jätku kui ahnel kõhtu (EVS)
  • Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
  • Enam tehakse nõuga kui jõuga
  • Enam vana kasukas kui uus kuub (EVS)
  • Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
  • Endine ei aita, kui praegune ei kõlba (EVS)
  • Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda (EVS)
  • Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
  • Enne jaagupit palu vihma, pärast tuleb isegi (EVS)
  • Enne jaani palu vihma, pärast jaani talu vihma! (EVS)
  • Enne mõtle, siis ütle
  • Enne saab külla küljest kui nälja otsast (EVS)
  • Enne tarvis isu, siis lusikat (EVS)
  • Enne veski, pärast veskilised (EVS)
  • Enneaegsed lapsed ei jää elama (EVS)
  • Ennem lähed ise, kui et laiska käsid (EVS)
  • Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom
  • Esimene tütar eide tõttu, teine teise õe tõttu, kolmas mitte kuidagi (EVS)
  • Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb (EVS)

H[muuda]

  • Habe kasvab kärmemini kui aru (EVS)
  • Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu (EVS)
  • Habe vanataadi ilu (EVS)
  • Haledus ajab silmad paisuma (EVS)
  • Hall pea kisub haua poole (EVS)
  • Halli pead austa, kulupead kummarda! (EVS)
  • Hanssu meheks ei arvata ega kiiska kalaks peeta (EVS)
  • Harva vaeslaps saab punaseks ja siiski seda ei sallita (EVS)
  • Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki (EVS)
  • Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega) (EVS)
  • Hea ei tule ühelt poolt, kui teine ei tee head (EVS)
  • Hea ilm ei riku kuube ega kasukat (EVS)
  • Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski (EVS)
  • Hea kerjata, kui kott käes (EVS)
  • Hea kiidab kaunist paremat (EVS)
  • Hea laps hända vaja, - muidu läheb metsa hundiks (EVS)
  • Hea laps kasvab vitsata (EVS)
  • Hea laps, kes hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
  • Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski (EVS)
  • Hea lugu laseb ennast kaks korda laulda (EVS)
  • Hea naine paneb 10 penikoormat pingi alla, paha võtab (EVS)
  • Hea naine vaese varandus (EVS)
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
  • Hea oleks, kui oleks; parem kui ei olekski (EVS)
  • Hea on kes (kui) hästi tantsib, parem veel, kes paigal seisab (EVS)
  • Hea on uneski hea (EVS)
  • Hea parema kannupoiss (EVS)
  • Hea teha, aga paha vastata (EVS)
  • Hea tehtud aegamööda, pea tehtud pilla-palla (EVS)
  • Head inimest tuntakse hälli, kurja veel kotigi sisse (EVS)
  • Head last nähakse ukse taha, paha ei põlve ettegi (EVS)
  • Head mäletatakse heaga, kurja kurjaga (EVS)
  • Head sõbrad häda-ajal nagu suled tuule käes (EVS)
  • Heal ajal saadud, pahal ajal peetud (EVS)
  • Heal ei ole iga, kurjal ei ole surma (EVS)
  • Heal lapsel mõnda (mitu) nime (palju nimesid) (EVS)
  • Heast ei saa kellelegi, halba saab igaühele (EVS)
  • Heategu leitakse eest (EVS)
  • Heateo palk - kuri malk (EVS)
  • Heida sõbraks, aga mitte korraga! (EVS)
  • Heldel ei ole helmeid, sitkel on siidi (EVS)
  • Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi (EVS)
  • Hilja on saksa rutt (EVS)
  • Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla (EVS)
  • Hirmul on suured silmad
  • Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
  • Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
  • Hoia suu kinni, - siis süda jahtub (EVS)
  • Hommik on õhtust targem
  • Hommikul kiida aset, õhtul ilma! (EVS)
  • Hommikune töö kuld, õhtune muld (EVS)
  • Hulgusel kodu kõikjal
  • Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd (EVS)
  • Hullu karjase kannikas süüakse ikka ära (EVS)
  • Hullu last ei paluta pulma (EVS)
  • Hundid söönud, lambad terved
  • Häbenemine ei teota tütarlast (EVS)
  • Häid sõpru hädä-ajal läheb sada loe peale (EVS)

I[muuda]

  • Iga algus on raske (ränk) (EVS)
  • Iga jalg teeb isejälgi (EVS)
  • Iga king vajutab (pigistab) oma jalga (EVS)
  • Iga lind haub oma muna, kägu võtab teise oma (EVS)
  • Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja (EVS)
  • Iga päev ei ole pühapäev (EVS)
  • Igal inimesel omad head ja vead (EVS)
  • Igal maal oma viis (EVS)
  • Igal oinal oma mihklipäev
  • Igal pool hea, kodus kõige parem
  • Igamees teab, kust ta king pigistab (EVS)
  • Igas talus oma taar (EVS)
  • Igasse kotti ei heideta ega igale palujale anta (EVS)
  • Igaühel kasvavad küüned enese (omale) poole (EVS)
  • Igaühel oma armas (EVS)
  • Igaüks enese poole (EVS)
  • Igaüks oma seltsiga (EVS)
  • Igaüks omaga, vaene sant kotiga (EVS)
  • Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
  • Igaüks takka tark, ette ei tea keegi (EVS)
  • Igaüks teab ise, mis ta teeb ja mis ta sööb (EVS)
  • Ika kant lõikab
  • Ilm õpetab hilja (EVS)
  • Ilm õpetab inimese, raske koorm hobuse (EVS)
  • Ilm teeb, ilm sööb (EVS)
  • Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta (EVS)
  • Ilma suud ei jõua ükski sulgeda (EVS)
  • Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi
  • Inimene ei kasva karistuseta (EVS)
  • Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt (EVS)
  • Inimene läheb aasta vanemaks, kaks targemaks (EVS)
  • Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale (EVS)
  • Inimene läheb vanemaks, tõbi nooremaks (EVS)
  • Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe (EVS)
  • Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas
  • Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma (EVS)
  • Inimene on ukse teinud, aga uks ei ole inimest saanud (EVS)
  • Inimene saab töö eest, lind laulu eest (EVS)
  • Inimene õpib niikaua kui elab (EVS)
  • Inimene püüab ikka suuremat suutäit kui suhu mahub (EVS)
  • Inimese nägu ununeb, teod ei unune (EVS)
  • Isa (ema) süda laste küljes (EVS)
  • Isa kogub, poeg pillutab (EVS)
  • Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine (EVS)
  • Isa olgu sikk ehk sokk, kui aga ise olen mees (EVS)
  • Isa, pea kübar peas, kuni elad laste seas! (EVS)
  • Isa saab küll naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
  • Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa (EVS)
  • Isa sõna enam kui ema vits (EVS)
  • Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu
  • Ise ees, ise rees, ise ree pära peal (EVS)
  • Ise mees, ise mehike (EVS)
  • Ise tarkus, ise kavalus (EVS)
  • Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste

J[muuda]

  • Jaagup külvab heina liiva, Laurits raudnaelu (EVS)
  • Jaagupipäeval lüüakse raudnael rohu sisse (EVS)
  • Jaagupipäevani salve, pärast jaagupit salvest väljaa (EVS)
  • Jaan joob piima, Jaagub lakub kakku, - Laurits - hoppis lokka (EVS)
  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
  • Jagajale jäävad näpud
  • Jagajale jäävad sõrmed paljaks (EVS)
  • Jalg seina, hambad varna (EVS)
  • Julge hundi rind on rasvane
  • Jumal loonud lollikese, loob lollikesele ka mollikese (EVS)
  • Jänes šampust ei joo
  • Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel (EVS)
  • Järv küla iluks, tüdruk maja iluks (EVS)
  • Jõua aegamööda! (EVS)
  • Jõuluõhtu jõudes õhtu (jõuab tuttu kätte) (EVS)

K[muuda]

  • Kaasavara kaotab naise (tüdruku) vead (EVS)
  • Kahe käega ei saa enam tagasi, mis ühe käega välja viskad (EVS)
  • Kahel ikka kahe nõu (EVS)
  • Kaja oskab iga keelt (EVS)
  • Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett (EVS)
  • Kapsad ei kasva kastmata (EVS)
  • Kassil saba koormaks
  • Kaste jäljelt küntakse kulda (EVS)
  • Kaste on vihma karjapoisike (EVS)
  • Kasu leitakse kase okstest, vilja metsa vitstest (EVS)
  • Kasvab saak, kasvab himu (EVS)
  • Katsudes kasvab rammu, vaadates himu (EVS)
  • Kaua kits kiitusega elab (EVS)
  • Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi (EVS)
  • Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla (EVS)
  • Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad (EVS)
  • Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles (EVS)
  • Keda õpetus juhatab, seda nuhtlus ei sunni (EVS)
  • Keelatud vili on magus
  • Kehv suvi, lahja sügis (EVS)
  • Kel anda, sel võtta (EVS)
  • Kel jalad põlvini poriga, sel suu kõrvuni väega (EVS)
  • Kel kavalust, sel tarkust (EVS)
  • Kel püksid jalas, küll see naise saab (EVS)
  • Kel tarkus peas, sel ohjad peos (EVS)
  • Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab (EVS)
  • Kelle laps, selle nimi (EVS)
  • Kelle tubakas, selle tuli (EVS)
  • Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad
  • Kellest süda täis, sellest räägib suu (EVS)
  • Kes aega viidab, see aega saab (EVS)
  • Kes ees, see mees (EVS)
  • Kes ei taha paluda, see saata merele (EVS)
  • Kes ei tee silmi lahti, peab kukru lahti tegema (EVS)
  • Kes ei tööta, see ei söö
  • Kes enne nii tark kui pärast (EVS)
  • Kes enne veskile tuleb, enne järge saab (EVS)
  • Kes head otsib, parema leiab (EVS)
  • Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma (EVS)
  • Kes heast paremat otsib, see pahema leiab (EVS)
  • Kes kahju kardab, see kasu ei saa
  • Kes kassi ei toida, toidab hiiri
  • Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
  • Kes kaugel käib, palju näeb (EVS)
  • Kes koerust teeb, see kolkida saab (EVS)
  • Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld (EVS)
  • Kes kuulmata sandi pärast kaht jutlust peab (EVS)
  • Kes külje kõrvetanud, tunneb tule (EVS)
  • Kes kõik pühad ärä peab, see kõik näljad ärä näeb (EVS)
  • Kes leemega (supiga) suu põletanud, puhub ka vee peale (EVS)
  • Kes leplik heaga, see leplik pahaga (EVS)
  • Kes mees siin, see mees seal, see mees igal pool (EVS)
  • Kes mees sööb, see mees lööb (teeb) (EVS)
  • Kes mees ühest, see mees teisest (EVS)
  • Kes naisterahvast pahandab, see eluõnne kaotab (EVS)
  • Kes noorelt nobe, see virk vananagi (EVS)
  • Kes noores põlves ei külva, näeb vanuses nälga (EVS)
  • Kes oma last armastab, see teda ka karistab
  • Kes palju näeb, palju õpib (EVS)
  • Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida (EVS)
  • Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise
  • Kes suud ei oska pidada, peab kahju kandma (EVS)
  • Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt (EVS)
  • Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu (EVS)
  • Kes teab, mitu tuult jalgade all (EVS)
  • Kes tegi? Ise tegi (EVS)
  • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub
  • Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
  • Kes tuult külvab, tormi lõikab (EVS)
  • Kes tütre tahab saada, peab ema meelitama (EVS)
  • Kes vaeslast lööb, selle käed lähevad lämpi (EVS)
  • Kes vaeslast varrule kutsub ehk puujalga pulma (EVS)
  • Kes vana ei paika (lapi), see uut ei saa (EVS)
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini
  • Kes virga vilja sööb, kui laiska maa peal ei ole (EVS)
  • Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna (EVS)
  • Kevad kutsub adrad põllule ja linnud laulule (EVS)
  • Kevadine muda enam kui sügisene sööm (EVS)
  • Kevadine päev, sügisene nädal (EVS)
  • Kevadine vesi tark, sügisene loll (EVS)
  • Kevadine vihm kosutab, sügisene kaotab (EVS)
  • Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas) (EVS)
  • Kidsi annab kirstust, helde omast suust (EVS)
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata (EVS)
  • Kinkija on surnud, kinkija poeg elab ja selle nimi on: osta (EVS)
  • Kinnas kotti, pöial matti
  • Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi
  • Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda
  • Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes maas istub (EVS)
  • Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal (EVS)
  • Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab (EVS)
  • Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta (EVS)
  • Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu (EVS)
  • Kui juhmi käsi hästi käib, läheb juhm katusele jooksma (tantsima) (KRA)
  • Kui isa sureb, siis ema kõduneb (EVS)
  • Kui karusepäev kuiv, tuleb tahe sügis (EVS)
  • Kui laastu on, siis pada ei külmeta (EVS)
  • Kui laps kaevu langenud, tehakse rakked ümber (EVS)
  • Kui last karistad, siis ära pärast kahetse (EVS)
  • Kui Mart kopsib kasukaga, siis Kadri ripsib riidega (EVS)
  • Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid (EVS)
  • Kui palju patusel head vaja on (EVS)
  • Kui peremees kottu ärä, siis viis vaja (EVS)
  • Kui sandil midagi ei pea olema, kaotab ta kannika kotist (EVS)
  • Kui teed hea maha, pane parem ümber; hea värav põllu heaks (EVS)
  • Kui tuleb murd muile puile, tuleb katk ka kadakaile (EVS)
  • Kui tunned, kes teine on, pane tähele, kes ise oled! (EVS)
  • Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi (EVS)
  • Kuidas ema, nõnda tütred (EVS)
  • Kuidas isa ees, nõnda poeg taga (EVS)
  • Kuidas kana, nõnda muna (EVS)
  • Kuidas küla koerale, nõnda koer külale
  • Kuidas külvad, nõnda lõikad
  • Kuidas känd, nõnda käbi (EVS)
  • Kuidas känd, nõnda võsu (EVS)
  • Kuidas maa, nõnda marjad (mood) (EVS)
  • Kuidas maa, nõnda usk (EVS)
  • Kuidas mees, nõnda palk (EVS)
  • Kuidas mänd, nõnda kasu (EVS)
  • Kuidas nimi, nõnda vili (EVS)
  • Kuidas pea, nõnda kübar (EVS)
  • Kuidas peremees, nõnda sulane (EVS)
  • Kuidas tamm, nõnda tõru (EVS)
  • Kuidas tibu, nõnda tervis (EVS)
  • Kuidas töö, nõnda palk
  • Kuidas vanemad ees, nõnda lapsed järel (EVS)
  • Kuiv aasta ahtra lehma eest; nälg jätab üsna ilma (EVS)
  • Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg (EVS)
  • Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga
  • Kurg toob kevadel uued saapad (EVS)
  • Kuri ei karda Jumalat ega inimesi (EVS)
  • Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti (EVS)
  • Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks (EVS)
  • Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast (EVS)
  • Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata (EVS)
  • Kuri võtab kulbist, paha pajast (EVS)
  • Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna (EVS)
  • Kurja hea vastu on maailma viis (EVS)
  • Kus argipäev hästi, sel harva halvasti (EVS)
  • Kus keeletu pääseb, kui meeletu peale paneb (EVS)
  • Kus kiitust, seal laitust
  • Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
  • Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
  • Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem
  • Kus kasu ei kasva, seal ei maksa vaevagi (EVS)
  • Kus naine narakas, seal lastel kaltsud kaelas (EVS)
  • Kus saun, seal eestlased
  • Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat (EVS)
  • Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe (EVS)
  • Kus suitsu, seal sooja (EVS)
  • Kus tuld, seal suitsu (EVS)
  • Kus vähe tuld, seal palju suitsu (EVS)
  • Kus õhtu, seal öömaja (EVS)
  • Kust tuul, sealt meel (EVS)
  • Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu (EVS)
  • Kuulab, et suu ila tilgub (EVS)
  • Kuule palju, räägi (kõnele) pisut! (EVS)
  • Küll kaasik kasvatab ja paju painutab (EVS)
  • Küll mees oma mehe tunneb (EVS)
  • Küll pikk aeg vaagub kord hauale (EVS)
  • Küll pikk päev jõuab õhtule (EVS)
  • Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk (EVS)
  • Külm ajab käed põue (EVS)
  • Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale (EVS)
  • Külm kisub kindad karmanist välja (EVS)
  • Külm paneb lindude aidaukse lukku (EVS)
  • Külm teeb jalad alla (EVS)
  • Külm teeb vete üle sillad (EVS)
  • Külva head, siis kasvab head (EVS)
  • Küsija suu pihta ei lööda
  • Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
  • Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema (EVS)
  • Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära (EVS)
  • Küüru teise seljas näeb igamees (EVS)
  • Käbi ei kuku kännust kaugele (EVS)
  • Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi (EVS)
  • Käsi peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet (EVS)
  • Kätki toassa tüliksi, vibu silma pistajaksi (EVS)
  • Kõik ajab oma aega taga (EVS)
  • Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud (EVS)
  • Kõik omal ajal (EVS)
  • Kõik pilved ei anna vett (EVS)
  • Kõik sügised ei ole salvetäidjad (EVS)
  • Kõik talupojad targad, kõik saksad suurelised (EVS)
  • Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi

L[muuda]

  • Lahtine suu ei jää nälga (EVS)
  • Laisa linna ei leita kusagil (EVS)
  • Laisa päev pikk
  • Laisa tööpäev ikka homme (EVS)
  • Laida meest, mitte mehe mütsi
  • Laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis (EVS)
  • Laisk koer, hea õnn (EVS)
  • Laisk läheb suvel (ahju) vilusse, talvel ahju paistele (peale) (EVS)
  • Laisk ootab, kuni päev looja läheb (EVS)
  • Laisk sureb enne surma laiskuse pärast (EVS)
  • Laisk susi ei saa lammast (EVS)
  • Laisk teeb ikka laupäeva õhtu (EVS)
  • Laiskus ja hooletus on kehvuse vennad (EVS)
  • Laiskus käib pikkamisi eel, vaesus tuleb kärmelt järele (EVS)
  • Laiskus, lase mind lahti, peremees peksab sind ja mind (EVS)
  • Laiskus läheb naha vahele (EVS)
  • Laiskus on kuradi peapadi (EVS)
  • Laiskus on rumaluse ori (EVS)
  • Laps ikka enam kui laast (EVS)
  • Laps, kes kasvab üles hirmuta, sureb auta (EVS)
  • Laps narmus, siga karvus (EVS)
  • Laps noorem, jalg kärmem (EVS)
  • Lapse kümnes on kerge maksta (EVS)
  • Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
  • Lapsed ja narrid usuvad, et 20 rublale ja 20 aastale otsa ei saa (EVS)
  • Lapsel valutab sõrm, emal süda (EVS)
  • Lapsele lauldakse, mõrsja mõistku (EVS)
  • Lapsest kasvab hiljem jälle lapse vanem (EVS)
  • Lase sant sauna, sant tahab vihta, anna viht, tahab ka lavale (EVS)
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast (EVS)
  • Lesk on katuseta hoone (EVS)
  • Libe keel kaval petis (EVS)
  • Libe keel, kibe meel (EVS)
  • Libe keel teeb palju sõpru ja paha sõna murrab võõra väe (EVS)
  • Liig kõverdamine murrab puu (EVS)
  • Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks (EVS)
  • Loll hommikul, loll õhtul (EVS)
  • Loodetuul on taeva luud (EVS)
  • Lootus sureb viimasena
  • Lustipidu ajab mõne korra kurja idu (EVS)
  • Läheb tütar toasta, läheb töö toasta (EVS)
  • Lõõke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja
  • Lõpeb üks töö, algab teine töö (EVS)
  • Lõpp iga asja kroon (EVS)
  • Lõpp (ots) hea, kõik hea (EVS)
  • Lõpul igaüks tark (EVS)

M[muuda]

  • Maa katab kõik kõverused kinni (EVS)
  • Maa (mulla) põues magus magada (EVS)
  • Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord (EVS)
  • Maailm läheb vanemaks, inimesed targemaks (EVS)
  • Maarjapäev toob keskhommiku, rukkivihu viib keskhommik (EVS)
  • Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
  • Madal mets saab enne maasika kui kõrge (EVS)
  • Madisepäev annab kanale võtme kätte (EVS)
  • Madleena annab hädaleiba, Jaagub suure kaku (EVS)
  • Madu poetab naha, aga ei poeta paha (EVS)
  • Magavale kassile hiir suhu ei jookse
  • Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi
  • Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib (EVS)
  • Mees, kes räägib, narr, kes üles räägib (EVS)
  • Mees mehe vastu, kaks meest kahe vastu (kuradi vastu) (EVS)
  • Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge (EVS)
  • Mees nägusam, kui piip suus, naine nägusam, kui laps süles (EVS)
  • Mees pulmas, hobu põrgus (EVS)
  • Mees püüab hüljest, hüljes meest (EVS)
  • Mees saab mehega kokku, mägi ei saa mäega kokku (EVS)
  • Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema (EVS)
  • Mees silmas, võlg meeles (EVS)
  • Mees tuntakse mütsist, naine tanust (EVS)
  • Meest mõõdetakse mõistusest (EVS)
  • Meest sõnast, härga sarvest
  • Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil (EVS)
  • Mehe ilu ja koti jämedus on üks (EVS)
  • Mehe kont maksab ikka raha (EVS)
  • Mehe poeg näeb mõnda (EVS)
  • Mehe rusikas on magusam kui mee lusikas (EVS)
  • Mehel mehe süda (EVS)
  • Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama (EVS)
  • Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja (EVS)
  • Mets vaese mehe kasukas
  • Mida armsam laps, seda valusam vits (EVS)
  • Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
  • Mida enam tuult, seda enam tuld (EVS)
  • Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
  • Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad (EVS)
  • Mida pikem juus, seda lühem mõistus (EVS)
  • Mida pisem keha, seda suurem süda (EVS)
  • Mida rohkem aega, seda parem töö (EVS)
  • Mida suu ketrab, seda käsi ei korruta (EVS)
  • Mida vaesem sant, seda suurem kott (EVS)
  • Mida vaiksem tuul, seda lähem torm (EVS)
  • Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad (EVS)
  • Mida varem, seda parem (EVS)
  • Mida vähem jõudu, seda enam kiusu (EVS)
  • Millal põrgu hingist täis saab ehk silm vaatamishimust (EVS)
  • Millal savine vesi selgeks saab (EVS)
  • Mina härra, sina härra, - kes siis kotikandja? (EVS)
  • Mine tuult kinni püüdma (EVS)
  • Mis ajast, see arust (EVS)
  • Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
  • Mis isa korjanud üsaga (sülega), poeg pillab hõlmaga (EVS)
  • Mis Juku õppinud, seda Juhan ei unusta (EVS)
  • Mis Juku õppinud, seda Juhan teab (EVS)
  • Mis jõu läbi (jõuga) ei saa, saab nõu läbi (nõuga) (EVS)
  • Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
  • Mis keegi teab, see ei söö leiba (EVS)
  • Mis meelelt, see keelelt
  • Mis mõisa viiakse, satub kui tuulde (EVS)
  • Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida (EVS)
  • Mis noormees teeb, seda vanamees rikub (EVS)
  • Mis noorus kogub, seda vanus leiab (EVS)
  • Mis näed, ära näe, mis kuuled, ära kuule! (EVS)
  • Mis oma käsi käänab, seda oma kael kannab (EVS)
  • Mis sa teed, teed iseenesele! (EVS)
  • Mis sant see, kel pole kotti (EVS)
  • Mis süda vihkab, seda silm ei ihka (EVS)
  • Mis südames keeb, sellest kõneleb (räägib) keel (EVS)
  • Mis täna tehtud, see homme hooleta (EVS)
  • Mis vanemad teevad, seda lapsed näevad (EVS)
  • Mis viga teise seljas (kukil) liugu lasta (EVS)
  • Mis viga tuld teha, kui tunglad ees (EVS)
  • Mis vihaga tehakse, läheb viltu (EVS)
  • Mis võtja võtab, kui andja ei anna (EVS)
  • Mis ühele hea, see teisele paras (EVS)
  • Muidu ei maksa midagi, muidu on oleks'i sugulane (EVS)
  • Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva (EVS)
  • Murra vitsa, kui vits veel nõrk! (EVS)
  • Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad (EVS)
  • Musul mulla magu (EVS)
  • Müts mehe au (EVS)
  • Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas (EVS)
  • Mägi ei saa mäega kokku, inimene saab ikka inimesega (EVS)
  • Märjal maal pole vihma vaja (EVS)
  • Mõistlik mees ei pane enne õhtut mütsi peast ära (EVS)
  • Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga (EVS)
  • Mõistlikkude vahel peab õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki (EVS)
  • Mõistsid alata, mõista lõpetada (EVS)
  • Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos) (EVS)
  • Mõnda ju nähtud, viimne veel nägemata (EVS)
  • Mölder elab vee ja tuulega
  • Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
  • Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud

N[muuda]

  • Nagu ema, nõnda ka tütar
  • Nagu hane selga vesi
  • Naine mehe abi, mees naise tugi
  • Naine mehe nõu, kübar mehe au (EVS)
  • Naine on maja lukk (EVS)
  • Naine ärgu naergu naist, tüdruk ärgu teotagu teist! (EVS)
  • Naise ja naise vahet saab sülega mõõta (EVS)
  • Naise pea ja kanapea on ühesugused (EVS)
  • Naise võtad, reed, rattad varsti taga (EVS)
  • Naise võtad, tüli tuleb majasse (EVS)
  • Naist ära vali silmadega, vaid kõrvadega (EVS)
  • Naist ära võta piduajal, hoost ära osta sõiduajal (EVS)
  • Naiste tahk ja kana ninarätik - need kaks vanapaganal teadmata (EVS)
  • Naistel pikad juuksed, kerge meel (EVS)
  • Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa (EVS)
  • Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma (EVS)
  • Naisterahval on pikemad patsid kui aru (EVS)
  • Naisterahval pikad juuksed ja lühike mõistus (EVS)
  • Narri meest, aga ära narri mehe mütsi! (EVS)
  • Narri naist, aga ära narri naise tanu! (EVS)
  • Narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda
  • Natuke hea, palju veel parem (EVS)
  • Neli silma näevad rohkem kui kaks (EVS)
  • Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal (EVS)
  • Nii mitu meest, nii mitu meelt (EVS)
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku (EVS)
  • Nimi ei riku meest, olgu pada ehk pang (EVS)
  • Nina mehe nägu (EVS)
  • Nina otsa näed, ea otsa ei näe (EVS)
  • Nisuleib ja tütarlapsed ei seisa kaua värsked (EVS)
  • Noor inimene on vanast seitse korda taga (EVS)
  • Noor jalg jooksma, vana püha pidama (EVS)
  • Noor nahk venib, vana rebeneb (EVS)
  • Noor veri, noor tahtmine (EVS)
  • Noorel nugise, vanal varese (öökulli) silmad (EVS)
  • Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine (EVS)
  • Noorikuna pill ja ilus, naisena nälg ja pisarad (EVS)
  • Noorte leskede südamed ja kivivaagnad on kerged jahtuma (EVS)
  • Nüüd elavad kõik suure võimusega maa pael (EVS)
  • Nüüd on kits kotis ja sarved väljas (EVS)
  • Nüüd on konn künka otsas (EVS)
  • Nüüd on kõik kanad õrrel (EVS)
  • Nüüd on kõik targad tööl (EVS)
  • Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas (EVS)
  • Näe palju, kuule palju, ärä palju pajata! (EVS)
  • Näputäis tõtt on parem kui sületäis valet
  • Nõid leiab nõu, kui poeg võlla viiakse; ehk: küll nõid jne. (EVS)
  • Nõu aitab meest, nõõ hoost (EVS)
  • Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega (EVS)

O[muuda]

  • Odav kala, lahja leem
  • Ole ise mees, pea ka teist meheks! (EVS)
  • Ole nobe noorena, siis saad vanana vaadata! (EVS)
  • Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks
  • Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees (EVS)
  • Olgu mees ühe jalaga ja ühe silmaga, naise saab ta ikka (EVS)
  • Olgu peig sunt ehk sant, kui aga mees (EVS)
  • Oma au, oma hais (EVS)
  • Oma ei jäta, võõrast ei võta (EVS)
  • Oma eit eidekene, võõras eit raisk (EVS)
  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks (EVS)
  • Oma kari, oma kaer (EVS)
  • Oma kiitus haiseb (EVS)
  • Oma kodu koeradki tunnevad (EVS)
  • Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene (EVS)
  • Oma leib toidab, oma ramm toedab (EVS)
  • Oma maa maasikas, võõras maa mustikas
  • Oma pesa kuldne pesa (EVS)
  • Oma põld, oma põrsas (EVS)
  • Oma silm on kuningas (EVS)
  • Oma suu on ikka lähem kui teise suu (EVS)
  • Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib (EVS)
  • Oma tarvidus on kõige parem kubjas (EVS)
  • Oma teenitud leival on saia magu (EVS)
  • Oma tehtud töö on meistri töö (EVS)
  • Oma tuba, oma luba (EVS)
  • Omad jalad viivad, omad jalad toovad (EVS)
  • Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
  • Omad vitsad kibedad vitsad (EVS)
  • Omad vitsad peksavad kõige valusamini (EVS)
  • Omaga saab inimene enesele vaenlasi (EVS)
  • On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
  • Ori magab õrre peal, vaeslaps varna peal (EVS)
  • Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda (EVS)
  • Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja (EVS)
  • Orjavitsal on ka õis (EVS)
  • Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure
  • Ots hea, kõik hea (EVS)

P[muuda]

  • Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
  • Paha ei paranda paha (EVS)
  • Paha keel tõstab tüli (EVS)
  • Paha mees, parem õnn (EVS)
  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand
  • Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad
  • Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt (EVS)
  • Palju päid ei sünni ühe mütsi alla (EVS)
  • Pane mõistlik kas liivakünka otsa, ta elab; pane mõistmatu kas kullapotti, ikka mees kammitsas! (EVS)
  • Paranda, kui paras aeg! (EVS)
  • Parast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
  • Parem aasta oodata kui kaks kahetseda (EVS)
  • Parem avalik vaenlane kui sala sõber (EVS)
  • Parem elav väeti laps kui surnud kuningas (EVS)
  • Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas (EVS)
  • Parem hea sulane kui halb peremees (EVS)
  • Parem hea sõber kui halb peremees (EVS)
  • Parem head vähe kui halba palju (EVS)
  • Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid (EVS)
  • Parem hommikul tehtud, kui õhtul mõeldud (EVS)
  • Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease (EVS)
  • Parem ise teha kui teist käskida (EVS)
  • Parem kurjas kodus, kui lahkes toas
  • Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe (EVS)
  • Parem nõukaupa kui jõukaupa (EVS)
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib (EVS)
  • Parem pisike peremees kui suur sulane (EVS)
  • Parem pool muna kui tühi koor
  • Parem päeva kuumus kui vihma vilu (EVS)
  • Parem suu sisse kõnelda kui taga selja sorida (EVS)
  • Parem suuga paluda kui käega võtta (EVS)
  • Parem tark vaenlane kui loll sõber (EVS)
  • Parem vaene ja tark kui rikas ja loll
  • Parem vana habeme all kui noore piitsa all (EVS)
  • Parem vana varjul kui noore ilul (EVS)
  • Parem üheksa sõbra kui üks vaenlane (EVS)
  • Parem üks sant totta kui üheksa (EVS)
  • Parem üks vana sõber kui kaks uut (EVS)
  • Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel
  • Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema (EVS)
  • Pea pool suud kinni! (EVS)
  • Pea tüdruk kinni, kui peigmees tuleb! (EVS)
  • Peaga ei pääse keegi läbi seina (EVS)
  • Peast vaadatakse peigu, jalast neidu (EVS)
  • Peotäis näha on enam kui sületäis kuulda (EVS)
  • Peremees ees, sulane järel (EVS)
  • Peremees hulgub, ori magab väsimust (EVS)
  • Peremees, kes põhku müüb, sandikoti kaela viib (EVS)
  • Peremees sööb piima, leiba, sulane sööb soola, leiba (EVS)
  • Peremees tüves, sulane ladvas (EVS)
  • Peremehe hea sõna kutsub külalisi sisse (EVS)
  • Peremehe jäljed väetavad põldu (EVS)
  • Peremehe nüri kirves lõikab enam kui kolme sulase teravad kirved (EVS)
  • Peremehe silm teeb loomad rammusaks (EVS)
  • Peramehe üks silm teeb enam kui sulase kaks kätt (EVS)
  • Piip ligem kui naine (EVS)
  • Piipu valva nagu varast öösi, - muidu riisub su puupaljaks (EVS)
  • Pikem jalg astub pikemad sammud (EVS)
  • Pill tuleb pika ilu peale (EVS)
  • Pillajast saab ori, kokkuhoidjast kuningas (EVS)
  • Pime kana leiab ka tera (EVS)
  • Pime õues - piits peos; koit õues - kott seljas; valge õues - vagu taga (EVS)
  • Pimeda silmad sõrmede otsas (EVS)
  • Pista sõrm suhu, katsu, kas oskab hammustada! (EVS)
  • Pojast poolgi turva, tühi turv tüttaresta (EVS)
  • Pojast põlv muutub (EVS)
  • Puhas suu, puhas käsi käib kõige maailma läbi (EVS)
  • Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt (EVS)
  • Pühapäev püha, esmaspäev edev, teisipäev tõsine, kesknädal kehv, neljapäev näljane, reede rikas, laupäev ladus (EVS)
  • Pühi oma õu enne puhtaks, siis pühi teise õu (EVS)
  • Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle (EVS)
  • Päeva lõhud, aasta parandad (EVS)
  • Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
  • Pärast tarku palju, ette ei ole ühtegi (EVS)
  • Pääsuke päeva alustab, ööbik lõpetab (EVS)
  • Põrm ei lahku maast (EVS)
  • Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane (EVS)
  • Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad (EVS)

R[muuda]

  • Raske õppustel, kerge lahingus
  • Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam (EVS)
  • Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
  • Ree ja ratta surm on ikka tee pääl
  • Rikkad ei räägi kunagi rahast, nemad mõtlevad rahast kui pahast
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine
  • Roobi suits ja tuki ving on saksa surm (EVS)
  • Rukis maja peremees (EVS)
  • Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga (EVS)
  • Rumal näeb palju vaeva (EVS)
  • Rumal peab targema ori olema (EVS)
  • Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski (EVS)
  • Rumal teeb kahju, kui tuld läheb näitama (EVS)
  • Rumal varas, kes oma jälgi ei oska kustutada (EVS)
  • Rumala aknad on alati tuhmid (EVS)
  • Rumalal ei kasva niipalju sulgi selga, et lennata võib (EVS)
  • Rumalale peab ruumi andma (EVS)
  • Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel (EVS)
  • Rutta, et õigel ajal valmis saad! (EVS)
  • Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
  • Räägud karjuvad, vihm ligidal (tulemas) (EVS)
  • Rääkimine hõbe vaikimine kuld


S[muuda]

  • Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam suru (EVS)
  • Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt (EVS)
  • Saks saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake ise! (EVS)
  • Saks sõidab saaniga, talupoeg reega, mina kehva kelguga: takka tulen, ette lähen (EVS)
  • Saksa katel keeb salaja (kaua) (EVS)
  • Saksa keel ja hõberaha käib kõige maailma läbi (EVS)
  • Saksa uni on sandi söömaaeg (EVS)
  • Sandi vagu pikk, oder ahtakene (EVS)
  • Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse (EVS)
  • Sandile anna, aga ära santi andidega tappa! (EVS)
  • Sant otsib naist, naine enese kõrvas (EVS)
  • Sant tänab kuni suu märg (EVS)
  • Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades (EVS)
  • Seda, mis tahad teisele ütelda, ütle enne enesele (EVS)
  • Segases vees hea kalu püüda (EVS)
  • Seisev vesi läheb haisema (EVS)
  • Selge silm ei peta, aga tahmane tüssab (EVS)
  • Seltsis segasem, hulgas hubasem (EVS)
  • Seni lühike võtab marja maast kui pikk kummardab
  • Seni poeg poeg, kui naise võtab (EVS)
  • Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud
  • Sikul sarved enese (selja) poole (EVS)
  • Sile kass, teravad küüned
  • Silm ei saa täis nägemisest, kõrv kuulmisest (EVS)
  • Silm kuningas, käsi tegija (EVS)
  • Silm on hinge peegel (EVS)
  • Silm on ihu küünal (EVS)
  • Silmad jäid õue (EVS)
  • Silmad näevad enam kui silm (EVS)
  • Silmadega küll vaadata, aga ei käega katsuda (EVS)
  • Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab (EVS)
  • Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest (EVS)
  • Sina härra, mina härra - kes meist teed annab? (EVS)
  • Sina vanaks, mina nooreks, kuu kullakarvaline! (EVS)
  • Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam (EVS)
  • Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
  • Sitika vilul lähevad laisad tööle (EVS)
  • Soe vihm vend, udu onupoeg (EVS)
  • Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid (EVS)
  • Suits ei tõuse ilma tuleta (EVS)
  • Suits suus ei tee veel poissi meheks ega saapad tee plikat saksaks (EVS)
  • Suksutajaid palju, päitse pähepanijaid vähe (EVS)
  • Suu ees sula sõber, selja taga kõrilõikaja (EVS)
  • Suu on südame tulk (mõõt) (EVS)
  • Suu seatagu sekki mööda (EVS)
  • Suu suurem kui mees (naine) ise (EVS)
  • Suu teeb suure linna, käsi ei tee (kärbse) käo pesagi (EVS)
  • Suule kui hunt, tööle kui sant (EVS)
  • Suur tükk ajab suu lõhki
  • Suust kergelt välja öeldud, aga ei saa tehtud (EVS)
  • Suvel hauguvad suured koerad, sügisel pole kutsikaidki kuulda (EVS)
  • Suvel silmad, talvel hambad (EVS)
  • Suvi ja talv taplevad teineteisega (EVS)
  • Suvi kogub, talv sööb (EVS)
  • Suvi soeb, jaanipäev teeb jalad alla (EVS)
  • Suvine rand ei pea kaua jääd (EVS)
  • Suvine tund enam kui talvine päev (EVS)
  • Südamel ei ole akent sisse vaadata (EVS)
  • Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa (EVS)
  • Sügis söödab, kevad kurnab (EVS)
  • Sügisel näed orast küll, aga vili ei ole veel salves (EVS)
  • Sügisel seitse söömalauda, kevadel ei kakukestki (EVS)
  • Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad (EVS)
  • Süsi hakkab söest (EVS)
  • Sõber aitab sõpra, Jumal kõiki (EVS)
  • Sõber koorib sõbra (naabri) püksid (EVS)
  • Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid (EVS)
  • Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest (EVS)
  • Sõber sülitab sõbra tasku (EVS)
  • Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks (EVS)
  • Sõber vesi niisama kui vaenalse mesi (EVS)
  • Sõpra tuntakse häda-ajal (EVS)
  • Sõbrale laenad, vaenlaselt nõuad (EVS)
  • Sõprus on väärt rohkem kui raha
  • Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi

T[muuda]

  • Taevas orjade tasuja, jagab orjale osada, sulasele summakuda (EVS)
  • Tahad head, ära tee kellelegi kurja! (EVS)
  • Tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha (EVS)
  • Takka järele Tallinna mees tark (EVS)
  • Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad (EVS)
  • Talupoja sugu ja paju võsu ei kaota keegi ära (EVS)
  • Talupoja tütar talupoja naiseks (EVS)
  • Talupojast saab küll saksa, aga saksast ei saa talupoega (EVS)
  • Talv ajab ahju taga (EVS)
  • Talv ajab karu pesasse (EVS)
  • Talv ei tule ühega ega lähe kahega (EVS)
  • Talv kisub kindad taskust (EVS)
  • Talvel kahe mehe jõud (EVS)
  • Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega (EVS)
  • Targem annab järele (EVS)
  • Tarkus läheb takkapoolt sisse (EVS)
  • Tarkus on enam kui rikkus (EVS)
  • Tarkus on hinge tervis (EVS)
  • Tarkus tuleb takka järele; ehk: takka ikka targem (EVS)
  • Tasa ja targu, madalasti ja märgu (EVS)
  • Tasa sõuad, kaugele jõuad
  • Tasane käib targu, madal märgu (EVS)
  • Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele (EVS)
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal!
  • Tehtud leib süüakse, kasunud laps leitakse (EVS)
  • Teine jalg hauas, teine haua äärel (EVS)
  • Teine koer tunneb teist (EVS)
  • Teine naine on ümmardaja (EVS)
  • Teine söödab, teine sõidab (EVS)
  • Teine talu, teine taar (EVS)
  • Teise haigus puu küljes (EVS)
  • Teise seljast on hea rihma lõigata (EVS)
  • Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne. (EVS)
  • Teise valu kivi küljes (häda puu küljes) (EVS)
  • Teisel maal teine viis (EVS)
  • Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS)
  • Terav kirves leiab kivi
  • Tule meile, too mulle: ma tulen teile, anna mulle, siis oleme ikka sõbramehed! (EVS)
  • Tuleb aeg, tuleb nõu (EVS)
  • Tulel lai käsi, veel sügavam vagu (EVS)
  • Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks (EVS)
  • Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat (EVS)
  • Tuli kõige peremees (EVS)
  • Tuli tõuseb, vesi vajub (EVS)
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma (EVS)
  • Tuul kosutab kanapoja, vihaleht lapse noore (EVS)
  • Tuul on teise inimise abi (EVS)
  • Tuul toob tervista, pilved pikka igada (EVS)
  • Tuul toonud, vesi viinud (EVS)
  • Tuulest ei või elada (EVS)
  • Tühjad pead ikka püsti (EVS)
  • Tüdrukul juba tüdruk, sulasel sulane (poisil poiss) (EVS)
  • Tüdrukuna tui, naisena nui (EVS)
  • Tühi kott ei seisa püsti
  • Tütar põlvekõrgune, veimevakk vaksakõrgune (EVS)
  • Tütar toob pidu peresse (EVS)
  • Tütarlaps olgu niikaua külas kui harakas aiateiba peale maha laskub (EVS)
  • Tütarlaps tööta kui teekäija vööta (EVS)
  • Täks täna, täks homme, kord ikka suur puu langeb (EVS)
  • Täna helmes, homme mullas (EVS)
  • Täna kuld, homme muld (EVS)
  • Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki (EVS)
  • Täna mulle, homme sulle (EVS)
  • Tänasid toimetusi ära viska homse varna! (EVS)
  • Tõnisepäeval murtakse talve selg
  • Tõnisepäeval talv harja peal, leib pooleks, põhk pooleks (EVS)
  • Töö inimest toidab, laiskus teda rikub
  • Töö kardab meistrit
  • Töö on lolli teha
  • Töö on auasi
  • Töö on rikkuse alus
  • Töö kiidab tegijat

U[muuda]

  • Uhkus ajab upakile, ahnus neljakäpakile
  • Ulli petetakse õunaga, tarka ei jõua taalrigagi petta (EVS)
  • Ullil palju vaeva, targal palju mõtlemist (EVS)
  • Umbrohi visa kaduma (EVS)
  • Usin läheb sigadega magama, tõuseb kanadega üles (EVS)
  • Usinus austus, laiskus häbistus (EVS)
  • Usinus toob leiba, laiskus nälga (EVS)
  • Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama

V[muuda]

  • Vaata tütarlast, enne kui lähed kosima! (EVS)
  • Vaenlaselt võid ka head õppida (EVS)
  • Vaga veri ei värise (EVS)
  • Vagas vees enam mutikaid kui käredas (EVS)
  • Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi (EVS)
  • Valekeel ajab maailma põlema (EVS)
  • Valel on lühikesed jalad
  • Valgus naerab pimeduse tööd (EVS)
  • Valmista talvel rattaid, - siis võid suvel sõita (EVS)
  • Vana arm ei hallita (roosteta) (EVS)
  • Vana arm vana karm
  • Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus (EVS)
  • Vana hunt, kõva kont
  • Vana inimene ja heinakoorem on üks (EVS)
  • Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida (EVS)
  • Vana karu ei õpi tantsima (EVS)
  • Vana kasukas on külma vastu parem kui uus kuub (EVS)
  • Vana koer valet ei haugu (EVS)
  • Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune (EVS)
  • Vana mees, varsa aru (mõtted) (EVS)
  • Vana nähtud, uus nägemata (EVS)
  • Vana peab oma luudega enam kui noor oma lihaga (EVS)
  • Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab (EVS)
  • Vana sõber nagu kuld, mis ei roosteta (EVS)
  • Vana tee, vana sõber (EVS)
  • Vana vits ei kõlba enam väädiks (EVS)
  • Vanad nõule, noored teole (EVS)
  • Vanad päevad, vaeva päevad (EVS)
  • Vanal on sitkem hing kui kassil (EVS)
  • Vanal valus hammas (EVS)
  • Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam (EVS)
  • Vanal varese, noorel nugise silmad (EVS)
  • Vanal õigus (kohus) koolda, hallil tarvis hauda minna (EVS)
  • Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega (EVS)
  • Vanast ei saa enam noort, küll aga noorest vana (EVS)
  • Vanasõnad on kuldsed sõnad
  • Vanatüdruk saab taeva, kuldkee kaela (EVS)
  • Vanema hool on enam kui noorema töö (EVS)
  • Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes (EVS)
  • Vanker sõimab talve (EVS)
  • Vanus ei teota kedagi, kui inimene vanust ei teota (EVS)
  • Vanus võidab, aiatagune tahab (EVS)
  • Vara naerdakse, hilja nutetakse (EVS)
  • Varane kaer, raske kaer (EVS)
  • Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka) (EVS)
  • Varane vasikas läheb metsa (paska) (EVS)
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi
  • Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast (EVS)
  • Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada (EVS)
  • Veel ei ole oksa, lainel latva (EVS)
  • Veli oma veli, teng võõras vahel (EVS)
  • Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene (EVS)
  • Venna viha lööb valusamaid haavu kui võõra mehe vaen (EVS)
  • Veri hoiab vere poole (EVS)
  • Veri paksem kui vesi (EVS)
  • Veri vihkab verevaeva (EVS)
  • Vesi ikka vesi, veri veri (EVS)
  • Vesi jääb veeks, vili väeks (EVS)
  • Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti (EVS)
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku (EVS)
  • Vesi vaese piima jätk (EVS)
  • Vihma käest räästa alla
  • Vihma sajab laisale, hea ilm virgale (EVS)
  • Vihtle alpi 50 veega, alp jääb ikka albiks (EVS)
  • Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal (EVS)
  • Virk ema, laisad lapsed (EVS)
  • Virk käsi leiab igal pool leiba (EVS)
  • Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab (EVS)
  • Volbripäävast on hobuse kaeravooder metsas
  • Voolas vesi ei lange ikka merre (EVS)
  • Voos vana vanetab, kaks lapse kasvatab (EVS)
  • Väimees puuakse võlla, kui naise-ema majas (EVS)
  • Väänä vitsa, kui vits väändib (väänämise aeg) (EVS)
  • Väänä vitsa võsult, ära mine palgilt väänama! (EVS)
  • Võlg on võõra oma
  • Võta matt ja saada sant ja maksa sandi laulu palk! (EVS)
  • Võta noores põlves nõela otsast, siis võtad vanast peast väitsega (EVS)
  • Võta silm näppu, - küll siis seletad (EVS)
  • Võta vana inimese õpetust, aga ära söö vana inimese südant! (EVS)
  • Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole (EVS)
  • Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb (EVS)
  • Võõra leib valus süüa (EVS)
  • Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla (EVS)
  • Võõrad teevad, võõrad viivad (EVS)
  • Võõrad veised ei seisa karjas (EVS)
  • Võõral laudil leib kõrges (EVS)
  • Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita (EVS)
  • Võõras on võlu peres (EVS)
  • Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka (EVS)
  • Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva (EVS)
  • Võõrast nahast kerge kingi lõigata (EVS)
  • Võõrast veist teised ikka pusklevad (EVS)

Õ[muuda]

  • Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
  • Õde sooja saunaleili, vend on vilu põhjatuuli (EVS)
  • Õhtu paneb hooled ukse peale, mured musta parre peale, vaeva valge varva peale (EVS)
  • Õhtu tuleb õnnega, hommik tuleb hoolega (EVS)
  • Õhtu vara õhtule, hommiku vara teele (EVS)
  • Õige sõber kaalub enam kui kuld (EVS)
  • Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda
  • Õnnetus ei hüüa tulles
  • Õpeta hundi poega murdma! (EVS)
  • Õpeta seale muru tuhnimist! (EVS)
  • Õpi iseennast tundma! (EVS)
  • Õpi noores eas, kui tahad vanas eas tark olla! (EVS)
  • Õpi palju, näe palju, ära palju pajata!

Ä[muuda]

  • Ära anna nõu teisele: tark ei taha ja rumal ei oska nõu järele teha! (EVS)
  • Ära arva piigat palest, vaid viisist! (EVS)
  • Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p-e külge puutub! (EVS)
  • Ära hõiska enne õhtut!
  • Ära kanna vett merre! (EVS)
  • Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!
  • Ära vana kaevu enne kinni aja kui uus valmis! (EVS)
  • Ära ütle: ma ei mõista, vaid: ma ei taha (EVS)

Ö[muuda]

  • Öö ees, surm selja taga (EVS)
  • Öö ei ole kellegi sõber (EVS)
  • Öö on varga vari (EVS)
  • Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu
  • Ööl on üheksa poega, päeval mõnda (mitu) mõtet (EVS)

Ü[muuda]

  • Ühe käega ei saa sõlme siduda (EVS)
  • Ühe naise lõimed, üheksa naise kude (EVS)
  • Ühe sitika sumisemise pärast ei tule veel õhtu (ei lähe päike looja) (EVS)
  • Üheksa ametit, kümnes nälg
  • Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
  • Üheksa mehe jõud ja ühe mehe nõu on üks (EVS)
  • Ühest kõrvast sisse, teisest välja (EVS)
  • Ühtegi head ei saa ilma vaevata (EVS)
  • Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema (EVS)
  • Üks hea, teine kaunis, kolmas taga targem (EVS)
  • Üks käsi ei pese üksi (EVS)
  • Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata
  • Üks näeb alevis rohkem kui teine linnas (EVS)
  • Üks päev kaebab teist taga (EVS)
  • Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut (EVS)
  • Üks säh! parem kui kaks: küll saab (EVS)
  • Üks teeb, üheksa kuulevad (EVS)
  • Üks vanast väeti, teine noorest nõdruke (EVS)
  • Ükski ei ole nii hea kui kiidetakse ega nii sant (halb) kui laidetakse (EVS)
  • Ükski meister pole meistriks sündinud (EVS)
  • Ükski tark pole taevast tulnud (EVS)
  • Ükski öö ei ole ilma täheta (EVS)
  • Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs
  • Üürikeseks teisele, eluajaks enesele (EVS)

Vaata ka[muuda]

Välislingid[muuda]