Eesti vanasõnad

Allikas: Vikitsitaadid

kui hommikul lähevad keeled siis

A[muuda]

  • Aeg aitab arstida (EVS)
  • Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale (EVS)
  • Aeg annab abi (head nõu; arutust) (EVS)
  • Aeg annab head nõu
  • Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju (EVS)
  • Aeg koolitab (EVS)
  • Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid (EVS)
  • Aeg küpsetab asju (EVS)
  • Aeg lõpetab leinapäevad (EVS)
  • Aeg maksab raha (EVS)
  • Aeg on õnne asutaja (EVS)
  • Aeg parandab haavad, aga jätab armid (EVS)
  • Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks (EVS)
  • Aeg võidab viimaks vaenu (EVS)
  • Aeg õpetab albi targemaks (EVS)
  • Aega ei saa (või) rahaga osta (EVS)
  • Aega kurel koolda, kuni soo sulab (EVS)
  • Aega läheb (kulub), asja saab (EVS)
  • Aegamööda asi parem (EVS)
  • Aegamööda asjad käivad (EVS)
  • Aegamööda saab härg jänesele järele
  • Aja viidad, asja saad (EVS)
  • Anna aega, aeg annab head nõu (EVS)
  • Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab (EVS)
  • Anna antust, murra murtust

E[muuda]

  • Ega aega ole aiateibast võtta (EVS)
  • Ega amet leiba küsi
  • Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole
  • Ega küsija suu peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse
  • Ega kõik lumi lange lagedale (EVS)
  • Ega maa vilja sigata, vaid taevas (EVS)
  • Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku) (EVS)
  • Ega töö jänes ole, et eest ära jookseb
  • Ega töö konn ole, et eest ära hüppab
  • Ega vihm (lumi) taeva jää (EVS)
  • Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits (EVS)
  • Ei lõppe tegija töö ja magaja uni
  • Ei märjale maale ole vett vaja (EVS)
  • Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud (EVS)
  • Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb (EVS)
  • Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval
  • Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas
  • Enam tehakse nõuga kui jõuga
  • Enda silmas palki ei näe, teise silmas pindu küll
  • Endine ei aita, kui praegune ei kõlba (EVS)
  • Endine lõpeb pea, kui uut peale ei panda (EVS)
  • Enne ehita kaev, siis maja! (EVS)
  • Enne mõtle, siis ütle
  • Enne saab külla küljest kui nälja otsast (EVS)
  • Enne tarvis isu, siis lusikat (EVS)
  • Enne veski, pärast veskilised (EVS)
  • Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom

H[muuda]

  • Hallpead austa, kulupead kummarda
  • Hea asi nõuab aega (iga asi tarvitab aega) (EVS)
  • Hea ilm ei riku kuube ega kasukat (EVS)
  • Hea naine võib halvast mehest asja saada, aga hea mees halvast naisest naljalt mitte
  • Heal ajal saadud, pahal ajal peetud (EVS)
  • Heal lapsel mitu nime
  • Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi (EVS)
  • Hilja on saksa rutt (EVS)
  • Hilja saab ilusaks, pea saab pilla-palla (EVS)
  • Hirmul on suured silmad
  • Hobu on loodud töötegijaks, aga mitte vaevanägijaks
  • Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad
  • Hommik on õhtust targem
  • Hulgusel kodu kõikjal
  • Hundid söönud, lambad terved

I[muuda]

  • Iga maa (põld) ei kanna igasugust vilja (EVS)
  • Igal maal oma viis (EVS)
  • Igal oinal oma mihklipäev
  • Igal pool hea, kodus kõige parem
  • Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada
  • Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi
  • Ilm õpetab hilja (EVS)
  • Ilm õpetab inimese, raske koorm hobuse (EVS)
  • Ilm teeb, ilm sööb (EVS)
  • Ilma ei saa (jõua) soojaks kütta (EVS)
  • Ilma suud ei jõua ükski sulgeda (EVS)
  • Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja lõpuks vanas eas
  • Isaga kaob pool kodu, emaga terve kodu
  • Isä külmä pohjatuuli, emä helejä päiväpaiste
  • Ika kant lõikab

J[muuda]

  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma
  • Jagajale jäävad näpud
  • Julge hundi rind on rasvane
  • Jänes šampust ei joo
  • Jõua aegamööda! (EVS)

K[muuda]

  • Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett. (EVS)
  • Kassil saba koormaks
  • Kaste jäljelt küntakse kulda (EVS)
  • Kaste on vihma karjapoisike (EVS)
  • Kaua kits kiitusega elab (EVS)
  • Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi (EVS)
  • Kaua tehakse kaunikene, pea tehtud pilla-palla (EVS)
  • Kauaks lühikest laulu laulad või vaese vara jagad (EVS)
  • Kauaks sant kotiga viha peab; läheb kott raskeks, viskab maha, läheb ise külasse, võtab üles (EVS)
  • Keelatud vili on magus
  • Kelle küüned külmetavad, küll see kindad kätte võtab (EVS)
  • Kelle tubakas, selle tuli (EVS)
  • Kellel pea ei jaga, sellel jagavad jalad
  • Kes aega viidab, see aega saab (EVS)
  • Kes ees see mees
  • Kes ei taha paluda, see saata merele (EVS)
  • Kes ei tööta, see ei söö
  • Kes enne veskile tuleb, enne järge saab (EVS)
  • Kes kahju kardab, see kasu ei saa
  • Kes kassi ei toida, toidab hiiri
  • Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab
  • Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld (EVS)
  • Kes külje kõrvetanud, tunneb tule (EVS)
  • Kes oma last armastab, see teda ka karistab
  • Kes see muu koera saba kergitab kui mitte koer ise
  • Kes teab, mitu tuult jalgade all (EVS)
  • Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub
  • Kes teisele nime annab, see ise seda kannab
  • Kes tuult külvab, tormi lõikab (EVS)
  • Kes viimasena naerab, naerab paremini
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata
  • Kinnas kotti, pöial matti
  • Koera keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi
  • Kolm korda kolida on niisamma hää kui üks kord põleda
  • Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal (EVS)
  • Kuhu tuul tuiskab, sinna hange ajab (EVS)
  • Kui laastu on, siis pada ei külmeta (EVS)
  • Kuidas ema, nõnda tütar
  • Kuidas küla koerale, nõnda koer külale
  • Kuidas külvad, nõnda lõikad
  • Kuidas maa, nõnda marjad (mood) (EVS)
  • Kuidas maa, nõnda usk (EVS)
  • Kuidas töö, nõnda palk
  • Kukk talupoja kell, päike peremehe kubjas, lõuna saksa ärkamise aeg (EVS)
  • Kured lähvad, kurjad ilmad. Haned lähvad, hallad maas. Luiged lähvad, lumi taga
  • Kurg toob kevadel uued saapad (EVS)
  • Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti (EVS)
  • Kus kiitust, seal laitust
  • Kus hulkjal penil kodu, hajapenil ase
  • Kus hundist räägid, seal hunt aiataga
  • Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligem
  • Kus saun, seal eestlased
  • Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat (EVS)
  • Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe (EVS)
  • Kus suitsu, seal sooja (EVS)
  • Kus tuld, seal suitsu (EVS)
  • Kus vähe tuld, seal palju suitsu (EVS)
  • Kust tuul, sealt meel (EVS)
  • Kuu kehib kuiva, päev sapib sadu (EVS)
  • Küll pikk aeg vaagub kord hauale (EVS)
  • Külm ajab käed põue (EVS)
  • Külm ajab mehe reelt maha, istub ise peale (EVS)
  • Külm kisub kindad karmanist välja (EVS)
  • Külm paneb lindude aidaukse lukku (EVS)
  • Külm teeb jalad alla (EVS)
  • Külm teeb vete üle sillad (EVS)
  • Küsija suu pihta ei lööda
  • Külaline on kaks korda armas: kui tuleb ja kui läheb
  • Käbi ei kuku kännust kaugele
  • Kõik ajab oma aega taga (EVS)
  • Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud (EVS)
  • Kõik omal ajal (EVS)
  • Kõik pilved ei anna vett (EVS)
  • Kõva peer on pere naer, salasitt toob sekeldusi

L[muuda]

  • Laisa päev pikk
  • Laida meest, mitte mehe mütsi
  • Lapse suu seletab rohkem, kui mehe
  • Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast
  • Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks (EVS)
  • Loodetuul on taeva luud (EVS)
  • Lõoke toob lõunasooja, pääsuke päevasooja, ööbik öösooja
  • Lõpp hea, kõik hea
  • Lootus sureb viimasena

M[muuda]

  • Maa katab kõik kõverused kinni (EVS)
  • Maa (mulla) põues magus magada (EVS)
  • Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord (EVS)
  • Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele
  • Madal mets saab enne maasika kui kõrge (EVS)
  • Magavale kassile hiir suhu ei jookse
  • Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi
  • Meest sõnast, härga sarvest
  • Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja (EVS)
  • Mets vaese mehe kasukas
  • Mida ei saa jõuga, seda saab nõuga
  • Mida enam tuult, seda enam tuld (EVS)
  • Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea
  • Mida külvad, seda lõikad
  • Mida rohkem aega, seda parem töö (EVS)
  • Mida vaiksem tuul, seda lähem torm (EVS)
  • Mida varem, seda parem (EVS)
  • Millal savine vesi selgeks saab (EVS)
  • Mine tuult kinni püüdma (EVS)
  • Mis ajast, see arust (EVS)
  • Mis hiirtel viga elada kui kassi kodus põle
  • Mis kasu on jooksmiseks kui oled valel teel
  • Mis meelelt, see keelelt
  • Mis mõisa viiakse, satub kui tuulde (EVS)
  • Mis täna tehtud, see homme hooleta
  • Mis viga tuld teha, kui tunglad ees (EVS)
  • Mulla põues ei ole inimesel enam vaeva (EVS)
  • Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad (EVS)
  • Musul mulla magu (EVS)
  • Märjal maal pole vihma vaja (EVS)
  • Mölder elab vee ja tuulega
  • Mölder ja kõrtsimees põle ilmaskid ilmarahva meele järgi mette
  • Möldri matt ja kõrtsi mõõt olgu makstud

N[muuda]

  • Nagu ema, nõnda ka tütar
  • Nagu hane selga vesi
  • Naine mehe abi, mees naise tugi
  • Narri meest, aga mitte mehe mütsi
  • Narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda
  • Nii ligidalt sugulane kui viies vesi taari peal (EVS)
  • Nimi ei riku meest, kui mees ise nime ei riku
  • Nüüd elavad kõik suure võimusega maa pael (EVS)
  • Nüüd on kits kotis ja sarved väljas (EVS)
  • Nüüd on konn künka otsas (EVS)
  • Nüüd on kõik kanad õrrel (EVS)
  • Nüüd on kõik targad tööl (EVS)
  • Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas (EVS)
  • Näputäis tõtt on parem kui sületäis valet

O[muuda]

  • Odav kala, lahja leem
  • Olgu aed nii suur kui ta on, mulk ikka üks
  • On kolm lolli: kalamees, jahimees ja koduväimees, sest nad lähevad kodust välja ja ei tea, kas midagi saavad
  • Ostad hobuse, saad hoole; võtad naise, saad mure
  • Oma maa maasikas, võõras maa mustikas
  • Oma silm on kuningas
  • Omad koerad kisuvad, omad koerad lepivad
  • Oma tuba, oma luba

P[muuda]

  • Pada sõimab katelt ühed mustad mõlemad
  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand
  • Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad
  • Paranda, kui paras aeg! (EVS)
  • Parast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
  • Parem ikka sinna tuli teha, kus on tulease (EVS)
  • Parem kurjas kodus, kui lahkes toas
  • Parem pool muna kui tühi koor
  • Parem päeva kuumus kui vihma vilu (EVS)
  • Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel
  • Parem vaene ja tark kui rikas ja loll
  • Pea aega kalliks, aeg hea mees (kärme) mööda minema (EVS)
  • Piipu valva nagu varast öösi, - muidu riisub su puupaljaks (EVS)
  • Pill tuleb pika ilu peale (EVS)
  • Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine (EVS)
  • Põrm ei lahku maast (EVS)
  • Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane (EVS)
  • Põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad (EVS)

R[muuda]

  • Raske õppustel, kerge lahingus
  • Raud tugev, aga ajahammas veel tugevam (EVS)
  • Rauda tao, kui ta palav! (EVS)
  • Ree ja ratta surm on ikka tee pääl
  • Rikkad ei räägi kunagi rahast, nemad mõtlevad rahast kui pahast
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine
  • Rutta, et õigel ajal valmis saad! (EVS)
  • Räägi sa midagi naisele või pane plakat välja, see üsna üks
  • Räägud karjuvad, vihm ligidal (tulemas) (EVS)
  • Rääkimine hõbe vaikimine kuld


S[muuda]

  • Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt (EVS)
  • Segases vees hea kalu püüda (EVS)
  • Seisev vesi läheb haisema (EVS)
  • Seni lühike võtab marja maast kui pikk kummardab
  • Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud
  • Sile kass, teravad küüned
  • Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam (EVS)
  • Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit
  • Soe vihm vend, udu onupoeg (EVS)
  • Suits ei tõuse ilma tuleta (EVS)
  • Suur tükk ajab suu lõhki
  • Sügavas kaevus palju vett, siiski lõpeb vahel otsa (EVS)
  • Süsi hakkab söest (EVS)
  • Sõpra tuntakse hädas
  • Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi
  • Sõprus on väärt rohkem kui raha

T[muuda]

  • Tasa sõuad, kaugele jõuad
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal!
  • Terav kirves leiab kivi
  • Tõnisepäeval murtakse talve selg
  • Tühi kott ei seisa püsti
  • Tuleb aeg, tuleb nõu (EVS)
  • Tulel lai käsi, veel sügavam vagu (EVS)
  • Tuli ei ole nii palav, et aegamööda ei jahtuks (EVS)
  • Tuli ei taha tuhat tegijat, laps laiska hoidjat (EVS)
  • Tuli kõige peremees (EVS)
  • Tuli tõuseb, vesi vajub (EVS)
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma (EVS)
  • Tuul on teise inimise abi (EVS)
  • Tuul toob tervista, pilved pikka igada (EVS)
  • Tuul toonud, vesi viinud (EVS)
  • Tuulest ei või elada (EVS)
  • Tänasida toimetusi ära viska homse varna
  • Töö inimest toidab, laiskus teda rikub
  • Töö kardab meistrit
  • Töö on lolli teha
  • Töö on auasi
  • Töö on rikkuse alus
  • Töö kiidab tegijat

U[muuda]

  • Uhkus ajab upakile, ahnus neljakäpakile
  • Ussimaarjapäevast pidi uss mätast hammustama

V[muuda]

  • Vagas vees enam mutikaid kui käredas (EVS)
  • Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi (EVS)
  • Valel on lühikesed jalad
  • Vana arm ei roosteta
  • Vana arm vana karm
  • Vana hunt, kõva kont
  • Vana tee, vana sõber
  • Vanasõnad on kuldsed sõnad
  • Vara naerdakse, hilja nutetakse (EVS)
  • Varane kaer, raske kaer (EVS)
  • Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka) (EVS)
  • Varane vasikas läheb metsa (paska) (EVS)
  • Varas jätab varna seina, tuli ei jäta midagi
  • Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada (EVS)
  • Veel ei ole oksa, lainel latva (EVS)
  • Vesi ikka vesi, veri veri (EVS)
  • Vesi jääb veeks, vili väeks (EVS)
  • Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti (EVS)
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku (EVS)
  • Vesi vaese piima jätk (EVS)
  • Vihma käest räästa alla
  • Vihma sajab laisale, hea ilm virgale (EVS)
  • Volbripäävast on hobuse kaeravooder metsas
  • Voolas vesi ei lange ikka merre (EVS)
  • Võlg on võõra oma

Õ[muuda]

  • Õdagune uhetu om paremp ku hummugune mõstu
  • Õlu peab nii rammus olema, et kass võib poegadega peal istuda
  • Õnnetus ei hüüa tulles
  • Õpi palju, näe palju, ära palju pajata

Ä[muuda]

  • Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi p-e külge puutub! (EVS)
  • Ära hõiska enne õhtut!
  • Ära kanna vett merre! (EVS)
  • Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla!

Ö[muuda]

  • Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu
  • Ööl on üheksa poega

Ü[muuda]

  • Üheksa ametit, kümnes nälg
  • Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs
  • Üheksa korda mõõda, üks kord lõika
  • Üks loll võib rohkem küsida, kui kümme tarka vastata
  • Üürikeseks teisele, eluajaks enesele (EVS)

Vaata ka[muuda]

Välislingid[muuda]