Pilv

Allikas: Vikitsitaadid
Benjamin Westi maalil "Joshua Passing the River Jordan with the Ark of the Covenant" (1800) näitab Jahve pilvesamba kujul juutidele teed läbi kõrbe Iisraeli, nagu on kirjeldatud Teises Moosese raamatus.[1]
Jacob van Ruisdael, "Kosk küla lähedal" (1660ndad)
Oscar Herschend, "Tumedad pilved rannaküla kohal" (1885)
Nikolai Dubovskoi, "Vaikus" (1890)
Rhona Haszard, "Aleksandria, Egiptus" (1930)
Arthur Dove, "Pilved ja vesi" (1930)

Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.

Proosa[muuda]

  • Kui pilvituse pükstes on auk, võib loota, et ilm läheb selgeks. (lk 15)
  • Valged laigud lehmade tumedal nahal on nähtavasti pilvede peegeldus. (lk 28)
  • Õhtupilved tõttavad loojaku poole, et välja lasta oma veri ja kukkuda nagu tarbetud puuvillatordid teise poolkera ämbrisse. (lk 29)
  • Kui pilved eriti kiiresti sõuavad, tõttavad nad kustutama tulekahjut, mis on puhkenud silmapiiril. (lk 30)
  • Pole paremat tööotsa kui olla "pilvede ülevaataja" ja võrkkiiges lesides päev läbi pilvi vahtida. (lk 38)


  • Mõelgem selle üle, et pilved on vaid tükike maad, mateeria, ja nende maine materiaalne elu viib meid kõrgusse ning kaugustesse, kus me peale nende enam midagi ainelist näha ei suuda. Sellega seletubki pikemata pilvede sümboolsus. Pilved tähendavad meile maise jätkuvat peegeldust ebamaises, mateeria püüdu haihtuda, maa siirast žesti, igatsuse žesti valguse, kõrguse, hõljumise, eneseunustuse poole. Pilved on looduses seesama kui kunstis tiivad. Geeniused ja inglid, kelle maistel inimihudel on tiivad ja kes trotsivad raskusi.
    • Hermann Hesse, "Tegevusetuse kunst", cit. via "Võluri sõnad", tlk Liina Ootsing, 2000, lk 109


  • Pilved tulid ja kadusid. Majade, linna ja mere taga asus pilvevabrik. Musti kõuepilvi, valgeid põuapilvi, pilvi nagu merd. Kaugel teispool silmapiiri elasid punnis põskedega mehed ja tootsid pilvi.
    • Ilmar Jaks, "Eikellegi maal. Ülestähendusi Siimonist", 1991, lk 6


  • Ma olen oma mälestustes senini rääkinud rohkem isa varjupoolest, aga tal oli ka ilusam pool olemas. Jah, mälestused on nagu pilved, heidad pilgu taevasse, imestad korraks: oi, millise huvitava kujuga pilved täna on! - ja unustad need sealsamas, sest päevarutt tuleb vahele. Ilu vaatlemine nõuab aega ja rahu. Kui sa suudad päevarutus pilvi kauem silmitseda, hakkab taevas sulle avanema ja sa leiad seal ilu, mille küljest ei saa enam silmi lahti.

Luule[muuda]

"Küll on mõnus olla pilv,
aina taeva sinas uju!"
Väga uhkelt laulab pilv,
alati tal hea on tuju.


Külm puhang lõõtsub kõrgel kõik pilved pikka rongi.
Raudketil tuuletundi lööb kiikuv kaevukonks.
Mäenõlval nurme taga kesk härmatanud hongi
veel hõõgub üksik vaher kui punav lühtripronks.


Luikvalgeid pilvi tuule tuua taamal;
on valla oru roheline värav.
Kõik on kui ammu - mälestustest särav:
mind polnud kaua sellel osasaamal.


Pilve pime hari
kerkib nagu moone,
kartma hakkab kari,
otsib, kus on hoone,

välke jookseb maasse,
mürin müüre lõhub,
vesi mutta, maasse
valmid viljad rõhub.

  • Hando Runnel, "Süda on mul vaevas". Looming 9/1975, lk 1496


Pilvede kirjeldamisega
tuleb kiirustada,
sest hetke pärast
ei ole nad enam needsamad.

Neid iseloomustab
kordumatu
vorm, varjund, poos ja asend.

Neid ei rõhu mingid mälestused,
nad hõljuvad vaevata faktide kohal.


Karjatan pilvi
nagu mõtteid:
te kiiremini sõudke,
just nüüdsama siia saabus
loodetuul —
jah, toosama — taevaluud.

Hei, sina, suur ja kohev
otsekui talvekasukaga emajänes,
ära tee selliseid haake,
siin hundi asemel
on liikvel hoopis lopergune lest!
Ja sina sääl kõige taga,
mida sa kohmitsed nagu valaskala,
tee su ees on ammu vaba!

  • Livia Viitol, "Karjatan pilvi", rmt: "Suur suleaeg", Libri Livoniae, 2020, lk 14

Film[muuda]

Vanasõnad[muuda]

  • Kõik pilved ei anna vett.
  • Mustad pilved muidu käivad, savikarva sajavad.
  • Pärast põuda pilved, pärast ilu istlemine.
  • Tõsta ronk katusele, ronk arvab enese pilvedel seisvat.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Viited[muuda]

  1. Gertz, Jan Christian (2014). "The Miracle at the Sea: Remarks on the Recent Discussion about Origin and Composition of the Exodus Narrative". The Book of Exodus: Composition, Reception, and Interpretation. Leiden, The Netherlands: Brill. p. 111. ISBN 978-90-04-28266-7.

Kirjandus[muuda]

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel

Vaata ka[muuda]