Loodus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mustoja maastikukaitseala Võromaal
Aedkimalase (Bombus hortorum) kuninganna hariliku ussikeele (Echium vulgare) õiel

Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Looduses olevaid seaduspärasusi uurib loodusteadus. Looduse hulka ei kuulu artefaktid. Uusajal levima hakanud mõistekasutuses vastandatakse loodus kui loomulik substants kultuurile kui tehislikule ehk kunstlikult loodud substantsile.


ELUAEG OLEN TAHTNUD ÕUE.
Kas sa tead, mis see tähendab?
See, mu arm, on looduse nõue.
Ta meid asjasse pühendab.


    Nüüdsest tean, et Loodus eal
ei hülga seda, kes on tark ja puhas;
kui tahes kitsas paik, kus leidub loodust,
kui tahes tühi kõrb võib köita meeli
ning hoida südant ärkvel Armastuse
ja Ilu jaoks!

  • Samuel Taylor Coleridge, "Pärnalehtla, mu vangla", (1797). Tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 25-28


  • Loodus on ikka üks hiiglama võimas asi!
    • Kingpool, naksitrall (multifilmis "Naksitrallid")
  • Kes läheb Eestis sõtta looduse vastu, sõdib tegelikult jumalaga. Kes läheb metsa kallale, läheb ususõtta. (lk 20)
  • Kui tänapäeval arutatakse selle üle, et loodusele tuleks tagasi anda subjekti staatus, siis teatud mõttes võib öelda, et Eesti looduselt pole seda kunagi ära võetudki. (lk 22)
    • Valdur Mikita, "Kukeseene kuulamise kunst": Läänemeresoome elutunnet otsimas. Välgi metsad 2017
  • Eesti käekäik järgmise saja aasta jooksul sõltub suuresti sellest, kuidas läheb maailma loodusel. Globaalseid konflikte kipub põhjustama järjest rohkem looduskeskkonna, mitte uskude erinevus. Loodusliku valiku surve inimkonnale kasvab.
  • Meil on suur roheline kogudus, kuid väga vilets roheline partei. Partei ei huvita eesti inimest, teda huvitab kogudus. Selle koguduse hingekarjaseks võib olla loodusteadlane, kirjandusteos või hoopis vana rahvausk. Eesti loodusel on inimestele väga tugev sakraalne külg.
Meie mõtteviis ja suhe loodusesse pärinevad suuresti riiklike struktuuride eelsest ajast, kui elu maa peal ei juhtinud mitte partei, vaid šamaan. Seega ei otsi eesti inimene mitte parteijuhti, vaid pühameest, kes võtaks koguduse oma rüppe. Lennart Meri fenomeni võiks sõnastada niiviisi, et ta oli partei esimees, kes ei unustanud kogudust.
  • Igatahes on praegune olukord viinud selleni, et riigil on justkui üks loodus, rahval teine. Riigi- ja rahvaloodus ei lange Eestis absoluutselt kokku. Nende aluseks on täiesti erinev maailmavaade – selles ongi kogu konflikti juur.
  • [---] me kas suudame lähema kümnendi jooksul oma suhtumise loodusesse ümber kujundada või põlistame end degradeerunud ökosüsteemide ja ohtliku kliimaga looduse ning konfliktialdiste ja kannatusrohkete ühiskondade teele.
  • Looduskaitse, mis keskendub vaid kaitsealadele, on minevik. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise tuleviku nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: loodus olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on väärtus, hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.
  • Ühegi kaitseala loomine, kus ühel pool on looduse mitmekesiseid väärtusi mõistvad arusaamad ja mitmekesiseid tulevikuvõimalusi hoidev vaade ning teisel pool lühiajaliselt mõõdetav majandusargument, ei ole läinud valutult ja vaidlusteta. Küsigem aga endalt: kas meie uhkuseks olevad rahvuspargid, vaiksed ja silmapiirini ulatuvad rabad, maailma liigirikkaimad puisniidud, ilveste ja huntide koduks olevad metsad, ligipääsetav ja kaunis rannajoon ning endiselt oma sängi mööda voolavad jõed on teinud meie kodumaa rikkamaks või vaesemaks?
  • Loomhõljumi keerukas käitumine on tõestus looduse kui ühe suure üldsuse tarkusest, mis on loonud otsekui ideaalselt toimiva keskkonna.


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel