Kultuur

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kolibakteri kultuur.

Kultuur (ladina sõnast cultura, 'maaharimine') on inimühiskonna aineliste vaimsete tegevuste ja nende tulemuste kogum. Sageli mõistetakse kultuuri vastandatuna loodusele - kõigele, mis ei ole inimese loodud. Kultuur hõlmab valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Samas on ka mitmetel loomaliikidel põlvkonniti pärandatavaid oskusi ja harjumusi, mis samuti vastavad teatud ulatuses kultuuri tunnustele.

  • Väited, et mingi leiutis "oli õhus" või "aeg oli selleks küps", on vaid viisid öelda, et leiutasid mitte leiutajad, vaid kultuurid.
  • Religioossed ideed on saanud alguse samast vajadusest kui kõik teisedki kultuurisaavutused: vajadusest kaitsta end looduse purustava väe eest.
  • Kuuldes sõna "kultuur", vallandan ma oma brauningu kaitseriivi!
    • [Thiemann:] Wenn ich Kultur höre... entsichere ich meinen Browning!
    • Hanns Johst, näidend "Schlageter", 1. vaatus, München 1933
  • Kes iganes kontrollib meediat - pilte -, kontrollib kultuuri.
    • Allen Ginsberg (cit. via Karl Albrecht, "Brain Power: Learn to Improve Your Thinking Skills", 1980, lk 6)
  • Kultuur pole looduslik ega kunstlik, ei geneetiliselt pärandatav ega mõistuslikult kujundatud. See on õpitud käitumisreeglite traditsioon, mida pole kunagi "leiutatud" ja mille ülesandeid tegevad indiviidid tavaliselt ei mõista. Kultuurilisest tarkusest on sama palju põhjust rääkida kui looduse tarkusest - välja arvatud ehk selles osas, et valitsusvõimu tõttu on kultuurilisi vigu raskem parandada.
    • Friedrich Hayek, "Law, Legislation and Liberty, Vol. 3: The Political Order of a Free People" (1979), "Epilogue: The Three Sources of Human Values"
  • Ma õppisin teisi kultuure tundma alles kolledžis ja ma oleksin pidanud õppima neid esimeses klassis. Esimese klassi õpilane peaks mõistma, et tema kultuur ei ole mõistusepärane leiutis, et maailmas on tuhandeid teisi kultuure, mis kõik töötavad päris hästi, et kõik kultuurid põhinevad pigem usul kui tõel, et meie ühiskonnale on palju alternatiive. Kultuuriline relativism on põhjendatav ja külgetõmbav. See on ka lootuse allikas. See tähendab, et me ei pea samamoodi jätkama, kui see meile ei meeldi.
  • Võib eeldada, et kui üksiku inimese bioloogilise eksistentsi jaoks piisab kindlate loomulike vajaduste rahuldamisest, siis ükskõik millise kollektiivi elu on ilma teatud kultuurita võimatu. Ühegi kollektiivi jaoks ei ole kultuur mitte fakultatiivne lisand minimaalsetele elutingimustele, vaid vältimatu eeldus, milleta tema eksistents oleks võimatu.
  • Kunagi määratles Taylor kultuuri kui instrumentaariumi, tehnilise varustuse, sotsiaalsete institutsioonide, usundi, kommete ja keele summat. Praegu on võimalik anda üldisem definitsioon: kogu mittepäriliku informatsiooni ja selle organiseerimis- ning säilitamisvahendite summa.
  • Kultuur ei ole siiski informatsiooni ladu. See on ääretult keeruka ülesehitusega mehhanism, mis säilitab informatsiooni, töötades pidevalt välja selle jaoks sobivamaid ja kompaktsemaid vahendeid, hangib uut; šifreerib ja dešifreerib teateid, tõlgib neid ühest märkide süsteemist teise.
    • Juri Lotman. "Kultuur ja informatsioon". Tõlkinud Tanel Pern. Rmt: "Kultuuritüpoloogiast". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 26-30
  • Me loomulikult teame, et Tikopial või Timbuktus on väga vähe keemiat ja veel vähem arvutust ning et bolševism, pagupunkti perspektiiv, hüpostaatilise ühtsuse doktriinid ning arutlused keha ja vaimu probleemi üle ei ole just üldlevinud nähtused. Kuid ometi tõrgume - ja antropoloogid tõrguvad veel eriti - tegemast säärastest tõsiasjadest järeldust, et teadus, ideoloogia, kunst, religioon ning filosoofia või vähemalt siseajed, mille teenistuses nad seisavad, ei olegi üldomased kogu inimkonnale.
    • Clifford Geertz. "Argitarkus kui kultuurisüsteem". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Rmt: Omakandi tarkus. Esseid tõlgendavast antropoloogiast. Tallinn: Varrak, 2003, lk 99-125
  • ... keele kreatiivsus ning info säilitamine on kaks erinevat asja - nende vaheldumist ja dünaamikat võib eristada koguni kultuuride või ajajärkude mõttes. Kreatiivne periood (koodiplahvatus) osutub kõlbmatuks info säilitajana. Inimkultuurid ei saa olla ülemäära kreatiivsed, sest ilma stabiilse kollektiivteadvuseta ei saaks nad eksisteerida. Teiste sõnadega - meie geniaalsust piiravad loodusseadused, vastasel korral ei saaks meid lihtsalt olemas olla. Stabiilsus on olulisem kui loovus, see viimane on inimteadvuse evolutsioonis pigem maitseaineks.
    • Valdur Mikita, "Metsik lingvistika". Tallinn: Grenader, 2008, lk 15
  • Varem arenes kultuur geograafiliselt - naabermaadest imbus kultuuri vähehaaval uut. Nüüd pole geograafial enam tähtsust. Ameerika on meile kultuurilise mõjutugevuse skaalal täna märksa lähemal kui näiteks Läti.
    • Valdur Mikita, "Lindvistika", Välgi metsad, 2015, lk 40
  • [Ia Remmel:] Mida tähendab meile meie kultuur?
[Kersti Kaljulaid:] Seda ei ole mõtet küsidagi, kultuuri olulisus on ära toodud meie põhiseaduse esimeses lauses, kus öeldakse, et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kultuur on üks meie põhiväärtusi, mis hoiab meid ühises mõistete süsteemis. Aga kultuur ei ole isoleeritud, vaid võtab vastu mõjutusi mujalt, aitab teiste rahvastega suhelda ning meie olemust tutvustada.
  • Kultuuritarbimine (pannes siia ka teadusinfo kasutamise) on leivatarbimisest oluliselt erinev selle poolest, et ta toodab uut kultuuri. Probleemi ehk polegi, kui õnnestuks keelustada vaid isiklikule lõpptarbimisele suunatud piraatlus – mis seal siis ikka nii väga hullu, kui nt pornotarbijad hakkavad maksma ausat täishinda. Tegelik probleem on aga selles, et kultuuris lõpptarbimist polegi. Väärtuslik läheb uuesti käibesse – kultuur ongi tsiteerimine.


Allikata[muuda]

Kultuur luules[muuda]

Maid olen näinud ja puha,
kõigis on oma kultuur.
Kussa on peldik puhas,
kus on roojus suur.
Kussa päevaleht kelgib:
haridus nii-nii suur.
Haridus pole peldik,
peldik on kultuur.

  • Hando Runnel. Unistus. "Laulud eestiaegsetele meestele". Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel