Orkester

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008)

Proosa

• Klaveri eesmärk on asendada ühe esinejaga terve orkester.
  • William Dean Howells, "Modern Italian Poets" (1866), 1. köide, lk 373

• Tavaliselt mängis linnakese pulmades juudiorkester, mida juhatas tinutaja Moissei Iljitš Šahkes, kes võttis üle poole tulust endale. Kuna Jakov mängis viiulit tõesti hästi, eriti vene laule, kutsus Šahkes teda mõnikord orkestrisse ning maksis viiskümmend kopikat päeva eest, võtmata arvesse külaliste kingitusi. Kui Pronks orkestris istus, süs läks tal kõigepealt nägu higiseks ja hakkas punetama; oli palav, küüslauguhais mattis hinge, viiul vingus, parema kõrva ääres kähises kontrabass, vasaku ääres nuttis flööt, mida puhus kiitsakas punapäine juut, kellel oli üle näo terve punaste ja siniste soonekeste võrk ja kes kandis kuulsa rahamehe Rothschildi nime. See neetud juut suutis isegi kõige lõbusamat pala mängida kaeblikult.
• Anton Tšehhov, "Rotschildi viiul". Tõlkinud Anita Soovik. LR 21/22 2021, lk 32

• Kui maailmaareenil on asjad korrast ära, alustab orkester mängu.
  • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR nr 31 1999, lk 25

• Kirjapandud f a k t i d on ülepea kõige fantastilisemad kõigist olemasolevaist tegelikkuse kujutustest — samasugused nagu kurdile orkester: poogen liigub edasi-tagasi, põsk vaskpasuna kõrval läheb punni, hüpleb trummipulk, ent hääli ei ole, kuigi on näha liigutusi, mis neid tekitavad.
  • Aleksandr Grin, "Sädelev maailm", tlk M. Käbrik, lk 77

• Korraga kostsid eemalt pasunahelid ja saabus kohale valitseja ise koos sidrunitest ja sidrunikestest saatjatega. Vürst Sidrun oli üleni kollases riides. Ka barett oli tal kollane ja selle tipus tilises kuldkelluke.

Õukonnasidrunitel olid kellukesed hõbedast, lihtsõduritest sidrunikestel aga pronksist. Kõik need kellukesed koos tegid suurepärast kontserti ja rahvas jooksis seepeale kokku: inimesed arvasid, et on saabunud rändorkester. (lk 6)

• Gianni Rodari, "Cipollino seiklused", tlk Aleksander Kurtna, 4. trükk, 2011, lk 6

• "Eesriie tõuseb kahe minuti pärast," ütles Salzella. "Ma lähen parem ja ajan orkestri kokku. Nad on kõik praegu üle tee "Nuga selgas". Need põrsad suudavad veel enne, kui aplaus vaibub, endale pool pinti koonu vahele keerata."

"Kas nad mängida suudavad?"

"Ei ole kunagi suutnud, nii et ma ei näe põhjust, miks nad praegu peaksid sellega alustama," ütles Salzella. "Nad on ju m u u s i k u d , Pang. Laip segaks neid ainult juhul, kui see neile otse õlle sisse kukuks, ja ka siis oleksid nad nõus mängima, kui neile ainult Laiba Lisatasu pakutaks."

• Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 137

• Muidugi peab eri pooluste vahel valitsema mõistlik tasakaal, kuid üks on kindel — muusik, kes keskendub vaid soolomängule ja enda presenteerimisele, on oma olemuselt poolik, ükskõik kui hea ta ka ei oleks. Olgu see siis intiimne kammermuusika või sümfooniaorkestri stiihias osalemine. Teiste inimestega koos töötamine on parim viis enesearenguks, kuna tihtipeale oled sunnitud laskma lahti kinnistunud eelarvamustest ja maneeridest, luues seeläbi ruumi uutele mõtetele ja tunnetele. Kasulik on suuta ümber häälestuda erinevates keskkondades, ka kammeransamblis tuleb ette soololõike, ja orkestris samamoodi. Kui orkestris keegi mängib soolot ja teeb seda halvas mõttes nagu orkestrant, siis on see ebaprofessionaalne. Sellepärast peab olema võimalust ennast erinevates olukordades hästi väljendada.
  • Theodor Sink, intervjuu: Merje Mändla, "Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks" ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020

• Igasugune kultuur elab paljususest. Ka väikeses Eestis on see nii hinnatav, kui toimub midagi ka väiksemates kohtades. Näiteks kasvõi Pärnu orkester. Kultuurielu on siis, kui ka väiksemates kohtades on elu. Mitte et metropol ja provints, ühes on, teises pole. Kultuurielu olemus on, et ta juhtub siin, täna ja praegu, aga mitte kuskil kõrgel ja üleval.
• Saksamaal tuleb see ajaloost. Kui palju seal neid vürstiriike oli, ei julge praegu öelda. Igal vürstil oli auasjaks orkestrit omada. See pärand elab tänaseni. Umbes 130 orkestrit tegutseb praegu, igal pool midagi toimub, elu on tihe. Orkestridki on Saksamaal nelja kategooriasse jaotatud. Nagu spordis erinevad liigad. Ongi A, B, C ja D.
  • Kalle Randalu, intervjuu: Janar Ala, "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18

Luule

On akna taga tänawate looked
& käigud on mis kuskile ei wii
sees klaasidesse woolab jälke jooke
me waatame kuis werex muutub wiin
& naerame & taas on nõnda walus
orkester jälle matab mingit meest
& leegid muudkui tantsisklewad jalus
& põletawad pildi silme eest

• Liisi Ojamaa, "KÕRTS", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 52

Draama

• [Granovski:] Sa võiksid samahästi küsida, miks peaks orkester üheskoos mängima. Ja ikkagi suudab see mängida, olemata sotsialistlik.

[Turgenev:] See on tõsi! Mu ema peab Spasskojes orkestrit. Mul on siiski veelgi raskem aru saada, kuidas ta saab omada ööbikuid.

• Tom Stoppard, "Laevahukk", I vaatus