Kategooria

Proosa

• Enamiku tänapäeva inimeste silmis jaguneb elu hõlpsasti kolme kategooriasse: taimed (toiduks ja kaunistamiseks), loomad (nagu meie lemmikloomad, mereannid ja meie) ja mikroobid (hävitamiseks). Ma ei mäleta, millal ma aru sain, et see idee on samavõrd ohtlik kui levinud; kindlasti oli see juba ammu. Püüan asendada selle ülelihtsustatud kultuurilise jama arusaamdega, mis on raskelt kätte õpitud teaduslikele kirjeldustele märksa lähemal. Taimed ega loomad ei ilmunud Maale enne, kui bakterid olid läbi teinud vähemalt 2000 miljonit aastat keemilist ja sotsiaalset evolutsiooni. (lk 71)
• Igal taksonoomilisel skeemil on omad probleemid. Kui oleme millelegi kategooria määranud, kipume seda sildistama ja kõrvale jätma. Meie klassifikatsioonid pimestavad meid loodusliku korralduse metsikuse suhtes, pakkudes kontseptuaalseid kaste, mis sobivad meie eelarvamustega, kuid peaksid hoopis kajastama meie looduseuuringuid. (lk 87)
  • Lynn Margulis, "The Symbiotic Planet: a New Look at Evolution", Phoenix, 1999

• Ta oli ise koguja, kuigi teistsugune. Tema kogus mälestusi. Mälestusesemeid. Sedeleid, märkmeid, kuivatatud lilli oma elu tähendusrikastest hetkedest. Isegi tema esimene akvaariumikala - punane mõõksaba - oli nagu kuivatatud koorik vanas tikutoosis siidpaberi sees. Iga kunagi ostetud kinopilet, kuupäev ja filmi nimetus peale kirjutatud, oli mõnes sahtlis alles. Tagaküljele kirjutas ta, kellega koos ta filmi vaatas, ja mida ta sellest arvas. Oli kolm kategooriat. Head, üsna head ja kehvad.
  • Karin Alvtegen, "Võlg", tlk Mari Jesmin, 2004, lk 60