Tikutoos
Proosa
[muuda]- Ta kartis, et ei mahu tikutopsi ära, läikivas köögis ärkab leelõuka atavism, viimaks kasvab karv selga ja Vändra metsas lastakse karu pähe maha. Grotesk on uue aja sisu, kainus on uue aja vorm, külm koht, sirge selg. Kaalust vaja maha võtta. Aga teistpidi: milleks, milleks?
- Ene Mihkelson, "Kraav", Vikerkaar 10/1988, lk 5-11
- Kui keegi seda kohta kasutab, siis vajab ta tuld, eks ole? Ja kobamisi läbiviidud otsing kinnitas seda oletust. Ühte nišši seina sees oli susatud küünal ja pisut tikke.
- See leid mõjus kainestavalt nii Agnesele kui ka Perditale ühekorraga.
- Keegi kasutas siin seda proosalist tikutopsi, mida ehtis irvitava trolli pilt, ning täiesti tavalist küünlajuppi. Perdita oleks eelistanud leegitsevat tõrvikut. Agnes ei teadnud, mida tema oleks eelistanud. Asi oli lihtsalt selles, et kui üks salapärane isik seinte sees laulab ja majas vaimu kombel ringi liigub ja võib-olla, et inimesi tapab... noh, siis oleks temast oodanud midagi stiilsemat kui see tikutops irvitava trolli pildiga. Sellist asja võiks kasutada mõni mõrtsukas.
- Terry Pratchett, "Maskeraad". Tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Varrak 2005, lk 182
Luule
[muuda]Ei, ära liigu, tardu võetud poosi
ja jäta see.
Kui läheb valgeks, märkad tikutoosi.
Küll tood ka vee.
- Juhan Viiding, "Talveöö". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 273
