Ema

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Gustaaf Sorel, "Ema lapsega".
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel

Ema on naissoost lapsevanem: naine, kes on lapse sünnitanud või üles kasvatanud.


  • Kohtumispaigaks saab ühine elutuba. Juhul kui kohtuda tahetakse. Aga looduse poolt on nii juba määratud, et ema ja laps ikka tahavad. Nad kuuluvad ühte. Praegugi, siinses lagunemisele määratud sealaudas on Erikal oma riik, mille valitsejaks ta on. Sel riigil pole aga kindlaid piire, pealegi on emal alati võimalus neid piire vabalt ületada. Erika toa uksel pole lukku, nii nagu ühelgi lapsel ei tohiks olla saladusi. (lk 4)
  • Aeg Erika ümber pitsitab teda nagu kipslahas. Juhtub ema sellele rusikahoobi andma, mõraneb lahasest kohe rohmakaid kilde. Neil puhkudel tunneb Erika end kogu seltskonna naerualusena. Ajamõrasid täis kipskrae peenikese kaela ümber, tuleb tal tunnistada, et ta peab nüüd koju minema. Erika on peaaegu alati koduteel, ükskõik, kus teda ka ei kohta. (lk 5)
  • Ette hoiatamata kruvib ema TEMA peakuplil kaane pealt, pistab oma käe kupli alla ja hakkab seal usinalt sorima. Kuplis valitsenud kord teda ei huvita, ema loob seal temale endale sobiva korra. Ta ajab kõik segamini, viskab nii mõndagi, mis on enne luubi alla võetud, välja või sätib siis pärast harja ja nuustikuga küürimist ja energilist läikimapoleerimist jälle korralikult kupli alla tagasi ja kruvib kaane kinni. Kogu protseduur meenutab hakklihamasina puhastamist. (lk 18)
  • Nõmmeroosike Erika. Just nimelt sellele taimele on Erika oma nime eest tänu võlgu. Enne lapse sündi oli ema vaimusilmas alati ühe õrna ja tagasihoidliku olendi kuju. Kui ta enda üsast väljapressitud savikämpu nägi, asus ta jõude säästmata sellest kamakast kohe tema ettekujutustes hõljunud puhta olendi kuju välja tahuma. Sealt tükike ja siit tükike. Iga laps püüdleb instinktiivselt mustuse ja rooja poole, kui teda selles mitte takistada. (lk 19)


  • mul on mu ema
kes on ka pensionil
aga teenib lisa
müürivahes
oled ehk kunagi
möödunud sealt
kus mitte-väga-vanad naised müüvad
suveniire-mütse-kindaid turistidele
mu ema on see
kelle ümber on alati tuvid
sest ta toidab neid harutab lahti nende jalgu
mis on vahel nööriga või metalliga kokku seotud
teiste naiste kiuste
kes teda selle eest vihkavad
tuvid toovad ju viiruseid
parasiite
me kõik tahame olla nii terved terved
elada kaua kaua kaua


Allikata[muuda]

  • Ema on see, kes näitab sulle valgust, kui sina otsid pimedust.
    • Grimaldos Robin
  • Ema, kui ta näeb, et viie inimese jaoks on vaid neli pirukat, teatab kohe, et ta ei hooli pirukatest.

Vanasõnad[muuda]

  • Ega ema vits lapsele liiga tee.
  • Ema arm igaks ajaks.
  • Ema edevus, tütre takistus.
  • Ema ees, tütar kannul.
  • Ema hellitab, isa karistab.
  • Ema karistab küll tütart, aga ei kasvata poega.
  • Ema mees ei ole ikka lapse isa.
  • Ema piim kosutab, võõras piim kahandab.
  • Ema pilli tantsib pere.
  • Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe.
  • Ema sureb, isa põgeneb.
  • Ema toimetab enne koitu, tütar magab keskhommikuni.
  • Ema tuntud, isa tundmata.
  • Ema väga vana, tütar liiga noor.
  • Haige (vigane) laps emale kõige armsam.
  • Isa (ema) süda laste küljes.
  • Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine.
  • Kui isa sureb, siis ema kõduneb.
  • Kuidas ema, nõnda tütred.
  • Lapsel valutab sõrm, emal süda.
  • Mees saab naise, aga lapsed ei saa ema.
  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
  • Parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas.
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
  • Varssa vaadatakse märast, tütarlast tunnistatakse emast.
  • Venna arm vesine, sõsara arm sõkline, isa arm erapooletu, ema arm igavene.
  • Virk ema, laisad lapsed.
  • Üks ema toidab 9 poega, aga 9 poega ei toida üht ema.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929