Koosolek

Koosolek on kahe või rohkema inimese kokkusaamine, kus loetakse minuteid ja raisatakse tunde.

Proosa[muuda]

Koosolek on tänapäeva inimese töö, tähtis ja vältimatu. Vanasti usuti, et mungad peavad pidevalt palvetama, et sellega hoitakse ära kui mitte just kõik halb, siis vähemalt halvim. Tänapäeval usutakse, et koosolekud peavad katkematult toimuma, ja konverentsid, ja nad toimuvadki ööpäev ringi ümber maakera, miljonid inimesed istuvad pidevalt saalides või ümber laudade ja hoiavad maailma õigel kursil, inimkonda hukatusest. Võib-olla, muide, hoiavadki, kust mina tean. Seni kui me elame, me ei tea ju õieti, mis meid elus hoiab. Ja kui enam ei ela, siis see meid enam vist ei huvita. Siis on hoopis üks teine koosolek. Kellega ja kus, ei tea, ehk eikeilegagi ja eikuskil (see tähendab ikkagi kellegagi ja kuskil, ega sellest, mis on Jumal ja tema unenägu, maailm, ju väljapääsu pole, või kui, siis ainult selle jumala unenäkku, kes meie oma koos tema unenäoga unes näeb).
- Tõnu Õnnepalu, "Flandria päevik", 2007, lk 42

Täna oli isa kord unejuttu lugeda ja Piia ootas põnevusega. Kui ema võttis alati pooleli oleva raamatu, siis isa puhul ei teadnud kunagi, mis tuleb. Vahel luges ta Piiale ajalehte, vahel spordiuudiseid või koosoleku kokkuvõtet. Kõige rohkem meeldisid Piiale kasutusjuhendid, sest seal õpetati alati, kuidas mitte elektrisokki saada. Piia unistas helendavast elektrisokist juba ammu ... Hea öösel vetsu minna, pole vaja tuld põlema pannagi! (lk 72)
- Kairi Look, "Piia Präänik kolib sisse", 2015