Koosolek
Koosolek on kahe või rohkema inimese kokkusaamine, kus loetakse minuteid ja raisatakse tunde.
Proosa
[muuda]- Arthur, kes oskas meisterlikult koosolekuid juhatada, oli kohtumist lõpu poole tüürimas.
- "Kas oleme kokku leppinud, et see ettepanek on ajuvaba, absurdne, et see võib osutuda uskumatult kalliks ja rikub kõiki konservatiivse rahanduse kirjutamata seadusi? Me oleme kõik siin eri moel öelnud, et mitte ükski selge mõistusega inimene ei teeks sellega mitte mingit tegemist. Kui arvestada Cornishi Fondi aluspõhimõtetega, siis kas pole need kõik suurepäraseks põhjuseks, et see ettepanek vastu võtta ja täiendada seda veel niimoodi, nagu me arutasime, ja asjaga edasi liikuda?"
- Tal on tõesti muusikalist hoogu, mõtles Darcourt. Ta käsitleb iga koosolekut sümfooniliselt. Teema kuulutatakse välja, seda arendatakse mažooris ja minooris, seda räsitakse, õrritatakse, jälitatakse mööda pimedaid kõrvaltänavaid ja siis, kui hakkame sellest tüdima, ässitab ta meid üles erksaks finaaliks ja suunab mõne kõmiseva akordiga hääletama.
- Robertson Davies, "Orpheuse lüüra", tlk Marju Randlane, Varrak, 2025, lk 9, romaani algus
- Koosolek on tänapäeva inimese töö, tähtis ja vältimatu. Vanasti usuti, et mungad peavad pidevalt palvetama, et sellega hoitakse ära kui mitte just kõik halb, siis vähemalt halvim. Tänapäeval usutakse, et koosolekud peavad katkematult toimuma, ja konverentsid, ja nad toimuvadki ööpäev ringi ümber maakera, miljonid inimesed istuvad pidevalt saalides või ümber laudade ja hoiavad maailma õigel kursil, inimkonda hukatusest. Võib-olla, muide, hoiavadki, kust mina tean. Seni kui me elame, me ei tea ju õieti, mis meid elus hoiab. Ja kui enam ei ela, siis see meid enam vist ei huvita. Siis on hoopis üks teine koosolek. Kellega ja kus, ei tea, ehk eikellegagi ja eikuskil (see tähendab ikkagi kellegagi ja kuskil, ega sellest, mis on Jumal ja tema unenägu, maailm, ju väljapääsu pole, või kui, siis ainult selle jumala unenäkku, kes meie oma koos tema unenäoga unes näeb).
- Tõnu Õnnepalu, "Flandria päevik", 2007, lk 42
- Täna oli isa kord unejuttu lugeda ja Piia ootas põnevusega. Kui ema võttis alati pooleli oleva raamatu, siis isa puhul ei teadnud kunagi, mis tuleb. Vahel luges ta Piiale ajalehte, vahel spordiuudiseid või koosoleku kokkuvõtet. Kõige rohkem meeldisid Piiale kasutusjuhendid, sest seal õpetati alati, kuidas mitte elektrisokki saada. Piia unistas helendavast elektrisokist juba ammu ... Hea öösel vetsu minna, pole vaja tuld põlema pannagi!
- Kairi Look, "Piia Präänik kolib sisse", 2015, lk 72
