Õmblusmasin
Proosa[muuda]
- Iida tahtis endale meheks paksu poissi Pedraudse rauakauplusest. Karla Iidat naiseks ka — aga ainult siis, kui Iidal oleks sada rubla. Iidal aga kõigest seitsekümmend kaks ongi. Nüüd käivatki siis Karla õhtuti Tähtvere pargis kõndimas lesega, kellel nõutud summa juba olemas ja sinna juurde veel jalaga õmblusmasin, firma "Singer". Ja Iida on väga õnnetu.
- Leida Kibuvits, "Soomustüdruk", 1986, lk 93
- Vurr! oli Plirts kohe võõra linnu kukil ja särtsus:
- "Mis lind sa oled? Kas suur varblane?"
- "Mina olen õmblusmasin," vastas teine.
- "Pole kuulnud niisugust lindu. Aga mida sa nii kiiresti nokid?"
- "Õmblen riiet."
- "Kas see on maitsev? Ja kuidas seda ühes kohas nii palju on, et sa edasi ei hüppagi?" päris Plirts jälle.
- "Sellel pole üldsegi maiku. Ja ta jookseb ise minu juurde, nii et mul pole tarviski edasi hüpata," selgitas õmblusmasin.
- "Ohhoo," ütles Plirts kadedalt, "vaat kus alles vahva lugu. Aga miks sa niimoodi vuristad, aga lendu ei tõuse? Kas poisid on su tiivad vigaseks visanud?"
- "Mul polegi tiibu. Milleks mulle need? Mul on rattad sees ja need vurisevad niimoodi," selgitas jälle õmblusmasin.
- Venda Sõelsepp, "Lugu varblasetüdrukust Plirtsust" kogus "Targasti tehtud" (1970), lk 37
- " /---/ igatahes, ma ütlen Elaine'ile, et sa tuled heameelega, eks ole?" ütles ta [Bridgeti ema] oma seletamatut õmblusmasinat üles korjates ja ukse poole suundudes. "Ma pean nüüd lendama. Tšaooo!"
- Ei lase mina ennast veel ühel õhtul Mark Darcy nina ees nagu püreestatud kaalikat beebi suu ees hõljutada. Ma pean maalt lahkuma või midagi säärast.
- Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak, 1998, lk 212
- Mintsi oli aru saanud, et Põlluaas töötas päeval muuseumis, kus ta alatasa midagi pildistama pidi ja tegi oma rätsepatööd vaid siis, kui sai kodus olla. Vahel harva külastasid teda võõrad, kes küsisid Mintsi arvates lausa ebaviisakaid küsimusi tema tööde ja tegemiste kohta. Enamasti teati neid külalisi küll oodata ja mõned püksid-pintsakud seisid siis natuke aega vanade toas sirmi taga varjul ning jalaga Singeri õmblusmasin oli alla lastud. Nii nägi õmblusmasin välja nagu lauake, mis kaeti pruuni sametlinaga, ja selle peal ilutses siis suur jõulukaktus, mis muidu seisis laial aknalaual.
- Juta Kivimäe, "Suur tuba", 2021, lk 64
