Lendamine

Kajakal õnnestub lendamine silmapaistvalt hästi.

Mõni on lendamises märksa kehvem kui kajakas.

Lendamine on õhus või kosmoses soovitud suunas liikumine ilma soovimatult alla kukkumata. Enamik linde ja paljud putukad on selles loomupäraselt andekad, kasutades lendamiseks tiibu, ülejäänud olevused (sh ämblikud ja inimesed) peavad lennuks tarvitama muid abivahendeid nagu purjed, langevarjud, õhupallid ja lennukid.

• Sa võid langeda nii kiiresti, et usud end lendavat.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 30 2007

Lendamine, lidin ja laul,
taevasina, kevade aul:
päikeseselge ilm,
pääsusilm!

• Juhan Liiv, "Pääsukese silm" (1896)

Mis sest, kui tühjaks kingid end,
ei leia iial õiget vormi.
Ma tean, et vaba linnu lend
on ikka tormis, vastu tormi.

• August Sang, "Kevad"; postuumses koondkogus "Emajõe unisel veerel", Tallinn: Vagabund, 2003, lk 48

Notsu aga samal ajal soovis, et Kängu üldse poleks seda hüppamiskunsti osanud. Varem küll, kui ta pikka teed läbi Metsa koju kõmpis, oli ta mõnigi kord igatsenud, et ta näiteks lind oleks, aga nüüd, Kängu tasku põhjas, hüppas tal peas hoopis niisugune mõte:

"Kui see       nii                     paku          min
       lendam      moodi    siis ei    see           git
            ine               käib,                küll           lõbu."

"Uuuuuuu!" tuli vaese Notsu suust, kui ta üles õhku lendas, alla tulekul aga "auuuuu!". Ja kogu tee kuni Kängu majani ta aina korrutaski üht ja sedasama "uuuuu'd" ja auuuu'd".

• A. A. Milne, "Karupoeg Puhh", tõlkinud Valter Rummel, värsid tõlkinud Harald Rajamets; Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 77

Vanasõnad

• Ega surnud vares enam lenda.
• Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse.
  • Eesti vanasõnad