Öö

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Espoo kultuurikeskus öösel
Carl Blechen, Talvemaastik kuuvalgel (1836)
Vincent van Gogh, Tähine öö (1889)
Johan Christian Dahl, Dresden öösel (1845)
Aert van der Neer. Hollandi kanalimaastik kuuvalgel (17. saj)


Öö on ajavahemik, mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane) pinna punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike) horisondist allpool.


KUS ME LÄHME VASTA ÖÖDA,
pillume vasta pimedat?
Öö on pikka ja pimeda,
taevas laia ja lageda,
meri musta meeletuma.
Meie teeme tee iluda,
tee iluda, maa mõnuda,
et see tee ei teotaks meida,
väli laia laidaks meida.

Kus me lähme kolmekesti,
üle välja viiekesti?
Läheme Loojale loole,
Maarijale heinamaale,
Looja loogu võttemaie,
Maari heina niitemaie.
Mis meil sealta annetakse?
Kuus kullast vöökesta,
sada saksa naastukesta.
Kus mina viskan vöökesta,
saadan saksa naastukesta?
Vä(h)imehe värava peale,
küdimehe kübara peale,
äia sängi ääre peale,
ämma padjapööri peale.


  • Maailmas on viis miljardit puud, ma vaatasin raamatust järele. Iga puu all on vari, eks ju? Niisiis, millest tuleb öö? Ma ütlen sulle: nendest varjudest, mis viie miljardi puu alt välja ronivad! Sa mõtle ainult! Varjud jooksevad õhus ringi, võiks öelda, et ajavad vee sogaseks. Kui me ainult oskaksime välja mõelda, kuidas saaks teha nii, et need viis miljardit varju ei pääseks puude alt välja, siis me võiksime pool ööd üleval istuda, Doug, sest ööd ei oleks! (lk 22)


"Cassilda laul"==

Näen musti tähti veidras öös,
ja veidrad kuud on taevavöös,
kuid veidram veel on kadunud
         Carcosa

  • Robert W. Chambers, "Cassilda laul", tlk Mario Kivistik, kogumikus "Kuningas kollases rüüs", 2001, lk 5. Tekstisisene viide näidendile: ""Kuningas Kollases Rüüs", 1. vaatus, 2. stseen"


Ja öösiti nüüd ei ma enam maga:
mu süda õhetab kui hõõguv ääs –
ah, sirelite õitseaeg on käes!
Kuis võiks ükskõikne olla ma ja vaga!


Kui kuusirp heidab sädelust öö-uttu,
kus läbipaistvalt kumab põld ning paim,
maailmast võlutust täis muinasjuttu
ja rajatust mu hinges süttib aim.


Veel viimseid lumelaike paistab luhast
öösompude kord-korralt hajudes,
kuid puhkeb sirel, soojust tajudes
ja tärkab piibeleht kui tõustes tuhast.

  • Konstantin Balmont, "Elu sünnitades" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 54)


Nii õitseb lill ja puu ja kannab vilja
ning igavesti kestab loomistöö.
Nii laulab üksik ööbik õhtul hilja
Janiculumil läbi kogu öö.


  • [Polonius:] Arutada,
    mu kõrge kuningas ja auväärt emand,
    mis olgu majesteet ja mis on kohus,
    miks päev on päev, öö - öö, ning aeg on aeg,
    on päeva, ööd ning aega raisata.


  • Keegi ei teadnud, kuidas veetis Katarina karnevaliöö, kellelgi polnud ka selle vastu suuremat huvi. Igaüks oli huvitatud sellest, kuidas möödus see öö väljas — tänavail, platsidel ja lõbustuskohtades, ja see huvi oli omajagu segatud hirmuga. Oli teada, kui kergesti võis rõõmupidu muutuda vihapiduks ja veiniojad asenduda vereojadega.
    • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 103
  • Aga hertsog ise tantsib rüütlisaalis, ta ei saa magada. Juuniöö on liiga valge ega anna und sellele, kes kavatseb kuritegu.
  • Räägitakse, et indiaanlased pingutavad, et päike püsiks taevas. Kui nad päikeserituaalid jätaks, algaks igavene öö. Kui me ei pane kohvimasinat või pliiti tööle, ei saaks kohvi ja pliit oleks külm ja algaks igavene öö.
  • Pilkane-must mooniõis avab oma lehed. Ja suleb. Isemeelsemad värvidki lahustab öö. (lk 55)
  • On öö ja on Kuu. Öövarjus, kuu paistel näen mõnda selgemini kui päeval. Päikesevalgus on selleks liiga are. See tungib põhjani sealgi, kus põhja pole. See, mida mina näha püüdlen, näib tundvat inimvaimu nõrkust - otsida pinnalt või põhjast. Ja hõljub püüdmatult vahepeal. Kuupaiste piiril. (lk 56)
  • [Morse:] Karjäär ei kaitse sind öösel, kui hundid su ümber piiravad.
  • Career won't hold you three in the morning when the wolves come circling.

Vanasõnad[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel