Teadvus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Teadvuse joonis inglise arsti Robert Fluddi raamatust "Utriusque cosmi maioris scilicet et minoris […] historia", II köide (1619).
Dante Gabriel Rossetti, "Unelus" (1880).

Teadvus on keerukate elusorganismide elutegevusega kaasnev spetsiifiline nähtus, võime kiiresti ja suures koguses vastu võtta ja töödelda informatsiooni nii väliskeskkonna kui organismi siseseisundi kohta ning sellele reageerida. Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus – teadlikkus oma teadvusest.


  • Mäletan näiteks, kuidas ma umbes kümne- või üheteistkümneaastasena juhuslikult jõudsin mõttele, et Marxi väljendus, mille järgi "olemine määrab teadvuse", peab paika ainult niivõrd, kuivõrd teadvusel läheb aega võõrandumise kunsti omandamiseks; pärast seda eksisteerib teadvus iseseisvalt ning võib hoopis olemist niihästi määrata kui ka eirata. (lk 5)
  • Teadvuse tõeline ajalugu algab esimesest valest. (lk 7)
    • Jossif Brodski, "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28


  • Ühelt poolt on Eesti tilluke sakilise servaga maatükk, mis on pressitud kusagile Prangli ja Ventspilsi vahele, teiselt poolt on see müütiline Kaleva, teadvuse staap, kus nägemusliku ja müütilise jõu toel otsustatakse praegu ühe kohutavalt suure asja saatus. (lk 12)
  • Metsades on tallel samapalju hirmuäratavat jõudu nagu vanades müütides. Mets on perifeerse teadvuse reservuaar. Ugrilane on metsast toonud teadmisi tuhandeid aastaid. Mõni rahvas on toonud neid mägedest, mõni kõrbest, mõni tundrast. Parasvöötme inimene on toonud teadmisi alati metsast. /---/
Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii ajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille viljad küpsevad alles tuhandete aastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus teadvuse nähtamatust niidistikust, universumi mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)


  • Loomade teadvus on lihtne ja seetõttu teravapiiriline. Loomad ei raiska iial aega sellele, et oma kogemust osadeks jagada ning juurelda kõikide nende osade üle, millest nad ilma on jäänud. Kogu universumi sõjavarustus on nende jaoks selgelt väljendunud objektidena, (a) kellega paarituda, (b) keda või mida süüa, (c) kelle eest ära joosta või (d) kes on kivid. See vabastab teadvuse ülearustest mõtetest ja annab talle vajaliku teravuse seal, kus see on tarvilik. Kui järele mõelda, siis ei ürita normaalne loom iialgi samaaegselt ringi käia ja närimiskummi järada.
    • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 81
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel