Hoiak

Proosa

• Iga inimese kohustus on levitada moraali väljaspool teda ennast nii hästi, kui ta teab ja oskab, s.t hoolitseda selle eest, et igaühel oleks sama hoiak kui temal... Sellest järeldub, et moraalse kogukonna kui terviku lõppeesmärk on luua moraaliasjades üksmeel.
  • Johann Gottlieb Fichte, "Eetikasüsteem vastavalt teadusõpetuse printsiipidele"

• Ilmselt on inimese välimus kõiksugu imepeente vahenditega võimsalt muudetav: riietuse, soengute ja kõige rohkem hoiakutega. Inimesed näevad välja need, kes nad tahavad välja näha. Välimus on suur teater. Ja tahte küsimus.
  • Emil Tode, "Raadio". EKSA 2002, lk 95

• Kuid lugupidamine faktide vastu ei ole meis neutraliseerinud kogu religioossust. See hoiak ise on peaaegu religioosne. (lk 21)
  • William James, "Pragmatism. Uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks". - "Pragmatism ja elu ideaalid". Tõlkinud Märt Väljataga. Vagabund, 2005

• Albert Schweitzer, kes formuleeris printsiibi, et ülim eetiline hoiak on aukartus elu ees, ei mõelnud seda päris nii. Luterlasena asetas ta printsiibi jälgimise kohustuse inimese südametunnistusele: inimene peab iga hetk kaaluma oma tegude tagajärgi ja vastutama nende eest. Nii see tegelikult ju käibki ning samas on alati olemas eksimise võimalus.
  • Rein Kuresoo, "Loodus pole meist kuigi kaugel". Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11

• Vaadake, pärisahvilisel ja -inimesel on ürgne hoiak: see, kes jagab toitu, on ülemus. See on täiesti arusaadav, kuid hoidkem tagasi.
  • Aleksei Turovski, intervjuu: Heidi Toome Aleksei Turovski õpetab, mida teha, kui näed siile paaritumas Geenius.ee, 7. mai 2020

• Julgeolek on suuresti hoiak. Nii meie endi hoiak oma liitlaste suhtes kui liitlaste hoiak meie suhtes. Me ei tohi seda iial unustada.
  • Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit" ERR, 24.02.2021

• Mis minusse puutub, siis pidasin tantast kui kunagisest saksateenijast ja ilusais riideis linnainimesest ka lugu, aga seejuures ei meeldinud ta mulle ometi hästi. Sellepärast, et ta minuga porises: "Mis sa käid, tagumik torus, just nagu vana eit"; või: "Mis sa seisad, käed kõhu peal ristis, just nagu vana eit." Ja tema nõudis, et ma pean teretades "niksu" tegema, ega olnud kunagi minu "niksuga" päris rahul.

Küllap Amandal oli märkuste tegemiseks põhjustki. Kasvades vanade inimeste seas olin isegi muutunud väikeseks vanainimeseks. (lk 13)

• Alma Teder, "Elu õpilane", 1. osa, 1995

• Annan Rosiele müksu. "Ta sai aru, et me ei ole prantslased."

Ta ahmib seda taibates õhku. "Kuidas nii? Me ju ei kanna vikerkaarevärvilisi pükse nagu Lulu!"

"Ehk on asi meie hoiakus?" Täielik vastand uhkele ja sirgele rühile, mille hoidmise näivad prantslannad omandavat juba lapsena. (lk 57-58)

• Rebecca Raisin, "Aria ratastel raamatupood", tlk Piret Lemetti, 2022