Julgeolek

Proosa

• Peters heitis Kallele raevuka pilgu.

"[---] Neetud jõnglased! See on algusest peale nende süü. Ma võitlen parema meelega kogu Rootsi julgeolekupolitsei kui nende kolmega."

Komissar astus kolme paadisillal seisva valge roosi juurde.

"Julgeolekupolitsei võib olla rõõmus, et tal on mõned nii tublid abilised." sõnas ta.

Kolm sõpra lõid häbelikult silmad maha. Ja Kalle mõtles, et sisuliselt polnud nad ju abistanud julgeolekupolitseid, vaid rangelt võttes üksnes Rasmust.

• Astrid Lindgren, "Kalle Blomkvist ja Rasmus", tlk Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat, 1971, lk 134–135

• Suurim julgeolekurisk on rumalad inimesed.
  • [Autor teadmata; samasisulist väljendit on kasutatud mitmel pool] Eesti Ekspress, 13. november 2014

• Keegi peaks küsima iga suurema ühiskondliku otsuse ja suundumuse kohta: "kuidas see mõjutab meie kaitsevõimet?" ning keegi peaks sellele küsimusele ka vastama. Kaitsevõime võiks ju kõigist asjadest ometi olla see, mis pole "kord oluline, kord mitte oluline".
  • Martin Luiga, "Eesti Vabariigi käimata rajad", ERR, 14. august 2020

• Kõige tähtsam ongi see, et Euroopa inimesed teaksid, et Eesti on tähtis osa Euroopast – ja meile on see julgeoleku jaoks vajalik, et nad mõtleksid nii.

Seega peab neil olema isiklik side selle kohaga: äriline side, nad peavad olema siin käinud, nad peavad meid teadma ja tundma. Ja kui meid peaks ähvardama mingisugune oht, siis on nad kõik valmis meie eest seisma ja meie eest sõna võtma. See on meie jaoks väga tähtis, jääb alati väga tähtsaks, sest väikeriikidel on alati maailmas väga keeruline toime tulla.

• Kui minu käest küsitakse, kas muretsen, siis alati vastan, et vaadake, jaapanlased elavad seismiliselt ohtlikus piirkonnas, aga ehitavad pilvelõhkujaid ja üldse ei muretse, vaid hoopis valmistuvad. Ja meil on siin samamoodi: meie elame geopoliitiliselt seismilises piirkonnas ja me ka ei muretse, me valmistume. Aga meil on üks oluline eelis jaapanlaste ees: võid valmistuda palju tahad, maavärinat ära ei hoia. Aga kui valmistud ja oled valmis ennast kaitsma, siis tõenäoliselt hoiad ära selle rünnaku. Ja see on meie selge eelis: geopoliitiliselt seismiline piirkond on ikkagi natuke mõnusam kui lihtsalt seismiline piirkond.
• Meil on nii selge kaitsetahe, et sellist siili ei ole mõtet rünnata. Siil on meie kaitsetegevuse mitteametlik sümbol. Väike loom, hirmus okkaline. Teda ei ole lihtsalt mõtet hammustada, vastik on ja palju ei ole sellest ka tulu.
  • Kersti Kaljulaid, intervjuu: "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv", Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Julgeolek on suuresti hoiak. Nii meie endi hoiak oma liitlaste suhtes kui liitlaste hoiak meie suhtes. Me ei tohi seda iial unustada.
  • Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril 2021; "Teeme hoolivat, korruptsioonivaba, enesekindlat Eestit" ERR, 24.02.2021

• [P]raeguseks hetkeks peaks juba kõigile olema selge, et Euroopa julgeolek, Euroopa demokraatia kaitsmine ei tule tasuta.
  • Alar Karis Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, "Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib", ERR, 15.05.2022

• Eesti olulisim mure on lääne ühtsus, sest polariseerunud maailmas on Eesti "tsivilisatsioonide piiril" olev eelpost – tõeline piiririik. Realiseerunud on Eesti 2010 üleriigilise planeeringu stsenaarium "Militaarne infooaas". Ühelt poolt tähendab see minimaalseid majandus- ja kultuurisidemeid Venemaaga, kokku kuivavaid era- ja välisinvesteeringuid ehk siis kardetavalt kehvakest majanduskasvu. Teisalt mobiliseerib kasvanud ohutunnetus sarnaselt Taiwani või Iisraeliga elanikkonna ja ettevõtted, suunab strateegilistesse ettevõtetesse ja taristuprojektidesse suurt avalikku raha. Riigi roll eluolu suunamisel kasvab. Jõulisem ruumi- ja regionaalpoliitika hakkab rohkem lähtuma elanikkonnakaitse vajadustest ja julgeolekuohtudest.
  • Garri Raagmaa, "Realiseerunud on Eesti 2010 stsenaarium "Militaarne info-oaas"", Postimees, 30. jaanuar 2023

• Pottsepp Aleksander Ljubajev rõhutab, et ahjud pole üksnes soojaandjad, vaid ka riikliku julgeoleku tagajad päevadepikkuste voolukatkestuste korral.
  • Rein Sikk, "Pottseppa tuleb oodata kuni pool aastat", rubriik: Uudised; Maaleht, 28. september 2023, lk 7

Kirjandus

• Eda Ahi, "Julgeolek". Tallinn: Verb, 2014