Euroopa

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
"Europe röövimine". Francesco Albani, 17. sajand

Euroopa on vaidlusaluse idapiiriga maailmajagu ja kultuuripiirkond Euraasia lääneosas, see piirneb Aasiaga idas ja Aafrikaga lõunas. Euroopas elavad paljud eurooplased.

  • Euroopa sündis tõlkest ja tõlkes. Euroopa rajanebki vaid tõlgetel.
    • Henri Meschonnic, "Tõlkimise poeetika ajalooline ülevaade". – Vikerkaar, nr 2–3/2000, lk 108–124; lk 108
  • Enam kui viissada aastat on olnud Euroopa määratlemise põhiprobleem, kas jätta Venemaa sisse või välja.
  • Jah, see on Euroopa, Atlandist Uuraliteni, see on kogu Euroopa, mis otsustab maailma saatuse.
  • Oui, c'est l'Europe, depuis l'Atlantique jusqu'à l'Oural, c'est toute l'Europe, qui décidera du destin du monde.
  • Me võimalused määrab me asukoht, suurus ja taust. Oleme asunud Euroopa kultuuri kahe haru piirimail, küllaltki tuulises kohas. Kummagi kultuuri seisukohast oleme äärepealsed, kultuuri loojaina ebaolulised. Meie huvides on, et need kaks Euroopa kultuuri haru taas ühinevad. Tuulise piiri asemel oleme siis vaikses, loovas keskpaigas. Praegu on me huvides olla mõjusid vahendavaks sillaks kahe piirkonna vahel. Olla ühe või teise kultuuri tõkkepuuks ei ole me huvides.
Euroopa kultuuri kahe haru taasliitumine on juba sajandeid olnud teoksil, ja Eesti pinnal on olnud tähtis koht ses arengus. See on me ajalooline missioon — olla sillaks, kuni vajadus silla järgi kaob, sest kuristik on täidetud. Soodsais oludes võib see teostuda järgmise 30 aasta jooksul kõigis kultuuri aspektides. Olla edukas sild tähendab soetada sidemeid mitte ainult lähi-naabreiga, vaid võimalikult paljude rahvastega mõlemas piirkonnas. Hispaaniast Kirgiisiani. Me ei pea olema ühesuunaline sild. Mõlema piirkonna kultuuriväärtustega tuleb meil harjuda, et neid teisele Euroopa poolele edasi anda neile arusaadaval kujul.
    • Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.
  • Praegu tormame suure hooga Euroopasse. Tegelikult ei ole mingit ühtset Euroopat olemas, on üksikud Euroopa riigid ja rahvad. Vaid suurlinnad oma olmekultuuriga on igal pool ühesugused.
    • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 27
  • Euroopa on ju paljurahvuseline ning kui tahad, et Sind austataks, sinu tavasid tuntaks, sinu keelt õpitaks, siis tuleb samaga vastata ka teiste suhtes. Nii lihtsalt on. Tuleb palju rohkem osata meie naabrite keeli: läti, soome, vene… miks mitte ka kaugemate naabrite keeli. Saksa keelt, mis on eesti ja vene keele kõrval minu üks väga lähedasi keeli, tasub osata mitmetel põhjustel, olgu need põhjused ajaloolised või majanduslikud või muud. Kui tahta tänases Euroopas õppida ja töötada, siis on saksa keelt kõnelevaid maid ikkagi kõige rohkem. See on fakt.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel