Aasia

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Proosa[muuda]

  • Ma usun, et primitiivse kultuuri praeguse kiire allakäigu põhjusi ei tule kaugelt otsida ning need ei peitu tingimata Euroopa ja Aasia rasside suuremas võimekuses. (lk 25-26)
    • Franz Boas, "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013
  • Aasia sai elamiskõlblikuks esimesena, kuna seal paiknesid kõige kõrgemad ja laiemad mäeahelikud ning selle maailmajao seljakul laius tasandik, mis ei ulatunud kunagi mereni. Siin võis seega vägagi tõenäoliselt mõnes õndsas orus mäestiku jalamil ja mäepõues olla inimeste esimene valitud elupaik. Sealt levisid nad lõuna poole kaunitele ja viljakatele tasandikele jõgede kallastel; põhja poole moodustusid karmimad suguharud, kes liikusid ringi jõgede ja mägede vahel ning tungisid aja jooksul läände kuni Euroopani välja. (Esimene raamat, lk 46)
  • Lühidalt, Maa suured mäestikud näivad olevat niihästi inimsoo esimene elupaik kui ka murrangute ja kestma jäämise töökoda. Nii nagu nad jagavad Maale vett, jagavad nad talle ka rahvaid; nii nagu nad tekitavad sinna allikaid, purskub neistki julguse ja vabaduse vaimu, sellal kui laugem tasandik variseb kokku seaduste, kunstide ning pahede ikke all. Nüüdki veel on Aasia kõrgem osa enamasti metsikute rahvaste tegevusväljaks; ja kes teab, milliseid tulevaste sajandite üleujutusi ning uuendusi võib neilt oodata? (Esimene raamat, lk 47)
  • Mis see on, mis tegi Aasia nii ühtseks kommetelt ja eelarvamustelt, tegelikult ju rahvaste esimeseks kasvatusmajaks ning kujunemiskohaks? Esmalt ja peaasjalikult tõsiasi, et see on selline hiiglaslik maalahmakas, millel rahvad said mitte ainult kergesti levida, vaid pidid ka kaua ja pidevalt kokku hoidma, tahtsid nad seda siis või ei. Suur mäestik eraldab Põhja- ja Lõuna-Aasiat, muidu aga ei lahuta neid laialdasi alasid ükski meri; Kaspia meri on ainsana jäänud vana maailmamere jäämisena Kaukasuse jalamile püsima. Siin leidis niisiis traditsioon kergesti oma tee ja rikastus ühest või teisest piirkonnast pärit uute traditsioonidega. (Esimene raamat, lk 49)
  • Inimeste sugu kätki on Aasia maal ja säält on ka Eestirahvas Europasse ükskord tulnud.
    • Jakob Hurt, "Pildid isamaa sündinud asjust", 3. tr, Tartu: Mattiesen, 1879
  • Kaitseme "loodust" /---/, tellides maade ja merede tagant ökotooteid, mis meile lennukiga kohale toimetatakse, ja ise me peame ka lennukiga lendama, autoga sõitma, pesema aina suuremaid pesumasinatäisi pesu, mis meile kusagil Aasia õuduses valmis on õmmeldud. Ja mis meil muud üle jääb? Elada teisiti, elada mujal, elada teises ajas? Leppida? Aga millega?
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel