Lennuk

Boeing 737-219 1979.aastal

Laura Knight, "Õhkutõus" (hävituslennuki interjöör, 1943)

Lennuk on jäikade tiibadega masin, mis tõstab suurel kiirusel õhku hulgaliselt inimesi, kel loomu poolest ei peaks üldse õhku asja olema, aitab neil elusast peast taevasse saada ja ka jälle alla tulla (enamasti). Sama nime kandis Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg" ka Kalevipoja laev.

"Kalevipoeg"

Kalevipoeg, kange meesi,
Laskis lodja valmistada,
Laeva teha hõbedasta,
Kallimasta hõbekarrast,
Õhukestest hõbelaudest.
Laevalagi hõbedasta,
Hõbekarrast laeva põrand,
Laevamastid hõbedasta,
Hõbekeedest laevaköied.
"L e n n u k" pandi laeval′ nimeks,
Et ta lendes lõhkus laineid.

• Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Kalevipoeg", XVI lugu

Luule

Pensioneerunud lennuk Jakovlev Jak-40 Eesti Lennundusmuuseumis

Lennukeis sünnivad luuletused.
Carlos Fuentes pidavat loenguidki pidama
            pealpool pilvi
Miljonär Gabo andmeil tulevat lovemaking
    õhulaeval oivaliselt välja.
Miks mitte siis luuletused.
Paras aeg on alustada, kui 1. klassi konjak
            pea juba pöörlema paneb.

• Jüri Talvet, "Lennukiunenägu" kogus "Hinge kulg ja kliima üllatused" (1990)

Minagi olen peatselt koduteel,
ajavahe on küll seitse tundi,
aga lennukid üsnagi mugavad —
Eestisse on nüüd lihtne pääseda.

• Leelo Tungal, "Pääsemised" Looming 7/2017

mu laps lendab üle mere
silmad kinni ja näol
õhklaines lennuki langus
pärani nõrkus ja kangus
vabaneb laugude alt
mu laps lendab üle mere

saad minult minu saare
mõtte- ja meelteoma
hoian sind vastu rinda
rattad lõikuvad pinda
rahuneb lennuk ja sina
saad minult minu saare

• Viiu Härm, "*mu laps lendab üle mere...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 30

Proosa

• Vist miski pole mulle elus nii suurt pettumust valmistanud, kui see, et lennukist sai tavaline liiklusvahend. Algusaegadel oli see unistuslik nagu linnu lend — joovastav sööst läbi õhu. Kuid nüüd, kui mõtlen, kui tüütu on istuda lennukisse ja lennata Londonist Pärsiasse, Londonist Bermudale, Londonist Jaapanisse — kas saab olla veel midagi proosalisemat? Tihedalt reisijaid täis kitsaste istmetega kast, aknast paistmas peamiselt lennuki tiivad ja kere, ja all vatitaolised pilved. Kui näedki maad, siis on see lame nagu maakaart. Oo jaa, illusioon on täielikult purunenud. (lk 245)
  • Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996

Vaata ka

• Urmas Lennuk