Laev

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Purjelaev.
Ivan Aivazovski maal "Tallinna merelahing" (1846) kujutab Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud lahingut, milles Venemaa Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk. Laeval on reeglina vähemalt üks laevatekk ja vähemalt kajut (laevaruum) või tekiehitis. Laevast väiksemat sarnaste omadustega veesõidukit nimetatakse tavaliselt kaatriks või paadiks.

  • "Rotid põgenevad uppuvalt laevalt," ütles Xavier. "Kõik nad püüavad Ameerikasse, kõik, kellele oleme varjupaika andnud. Nad on võinud elada meie keskel ja siiski jääda iseendaks, olgu nad venelased, poolakad, juudid või hispaanlased. Aga mis ootab neid Ameerikas? Suur sulatusahi, mis nad varsti ümber muudab, kõik ühesugusteks ameeriklasteks. Aga nad arvavad, et Euroopa on hukkuv laev ja on õnnelikud, kui nad siit pääsevad."
    • Karl Ristikivi. Lohe hambad. Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 248
  • Esimesed tunnid pärast sadamast lahkumist on alati pidulikud ja täis pinget, olgu siis vihma või päikesega, ja ma ruttasin kärsitult tekile. Mind haaras nii tuttav ja meeltülendav täiskäigu tajumise tunne, milles ei puudu põhjendamatu uhkus ja rõõmsa osasaamise nauding. Olen alati olnud võhik purjeasjanduses, kõiges, mis puutub seisvasse või jooksvasse taglasesse, kuid laiuvate purjede vaatepilt selgaheidetud pea kohal — kui vaadata neid alt üles — on selline, et näha neid nendega kaasa liikudes on suurimaid ja omakasupüüdmatumaid rõõme, mis ei nõua pealegi eriteadmisi. Läbikumavad, raanokkadel teravate nurkadega lõppevad purjekumerused paisuvad tilal ja ümberringi. Nende lend on suletud mastide ja raade liikumatusse. Purjed viivad edasi aeglaselt lainetesse sukelduvat keret, ja neisse on püütud rinnutsi rõhuv ja paisutav tuul. (lk 207)
  • Laeval möödub päev kiiresti. Alguses näib ta pikk; nii päike tõuseb ookeani kohal, lähevad segi aeg ja ruum. Jumal teab, millal kord õhtu tuleb! Ometigi unustad sa kella, näed varsti, kuidas lõunasöök lauale tuuakse, ja siis tuleb ka tõtlik öö. (lk 239)


Väga vaikne. Läänemeri loksub.
Kuskil kaugel upub üksik laev.
Süda rinnus õnnelikult tuksub.
Homme tuleb jälle ilus päev.


  • Trotsides katastroofi
tormipuskarit rüüpab laev.


Laev tõstetud purjedega
mu rannale ligineb.
Ma aiman, ma tunnen seda ---
ja seisan, selg higine.


Laev eksind põhja merele,
ta mehed meresse langend —
üle jäänud on üksainuke,
külmast sellegi käed kanged.

Ei laeva jõua ta juhtida,
pool omapääd luusib see veedel.
Ei laeva jõua ta juhtida,
laev sõuab juhuse teedel.


Kuldrannake,
mil jõuab laev su kaldale!

Ma ohkan siin kui väsind lind,
et vaikne elumere pind
ja torm ei laeva lendes a'a –
nüüd hilja sinu randa saa!


meid kõiki maha jätab valge laev,
kuid sadamad on igale meist lahti.
Kui ainult unistada oleks mahti,
saaks ookeaniks umbne vanglakaev.


 Homme astume laeva ja sõidame teise randa,
 mitte et võimatut püüda - meri ja müürid on üks.

  • Karl Ristikivi, "Kuidas võib õis, puhkenud elavast oksast"




Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
Enne seda, mu kallis, sain taeva
ja õitseva maa sinu käest.
...
Pärast surma ma laeva ei vaja.
Olles elus, ma palun Su käest:
ära iial mind minema aja,
minu viimaseks laevaks jää.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel