Põlv
Põlv on reie ja sääre ühenduskoht jalas.
Proosa[muuda]
- Mäletan, kuidas ma kord Briti Muuseumi läksin, et lugeda midagi ühest kergemakujulisest haigusest, vist heinapalavikust, mida parasjagu põdesin. Sain raamatu ja vaatasin järele, mis mind huvitas; siis aga, ei tea isegi miks, pöörasin hajameelselt lehte ja hakkasin ajaviiteks teisi haigusi uurima. /---/ Jõudsin tüüfuseni, lugesin sümptomitest, sain teada, et mul on tüüfus, oli nähtavasti olnud juba mitu kuud, ilma et ise oleksin teadnudki. Tundsin huvi, mis mul veel võib olla. Leidsin tantstõve, ja nagu olingi arvanud, kannatasin ka selle all. Minu juhtum hakkas mind huvitama, otsustasin sellesse igakülgselt süveneda ja alustasin tähestiku järjekorras otsast peale. /---/ Kohusetundlikult uurisin läbi kogu tähestiku ning ainus haigus, mida mul ilmselt ei olnud, oli põlvekedra paistetus.
- Olin algul veidi solvunud - see tundus kuidagi ülekohtusena minu suhtes. Miks ei olnud mul põlvekedra paistetust? Millest niisugune ärritav erand? Vähehaaval siiski rahunesin.
- Jerome K. Jerome, "Kolm meest paadis" (1889), tlk Tiiu Viires
- Põlve pealt on jalad märkimisväärselt kiilad. (lk 30)
- Ta põlved olid külmemad kui mõnel šotlasel. (lk 55)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974
- "Kas kellelgi on kääre?"
- Preili Paulal olid käärid olemas, ja ta polnud enam Pipi peale vihane.
- "Võta, vapper tüdruk," ütles ta Pipile kääre ulatades. Pipi võttis ja lõikas kleidisaba tüki maad ülaltpoolt põlvi maha.
- "Nõndaks," lausus ta rahulolevalt. "Nüüd olen ma veelgi peenem. Väljalõige üleval ja väljalõige all, teist sihukest mõlemast otsast peent daami polegi olemas."
- Ta astus minema nii elegantselt, et põlved lõid iga sammu juures kokku.
- Astrid Lindgren, Pipi Pikksukk (raamat), rmt: "Pipi Pikksuka lood", tlk Vladimir Beekman, Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk, lk 152