Kleit
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
|
Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama. |
- Mul ei ole teist kleiti kui see, mida ma igapäevaselt kannan. Kui te olete nii lahke ja mulle ühe annate, palun valige midagi praktilist ja tumedat, nii et ma saan seda pärast laborisse minnes kanda.
- Marie Curie, juhend pulmakleidi kinkimise kohta Pierre'iga abiellumise jaoks juulis 1895; cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"
- Sinu maine keha pole midagi muud kui kleit, mille sees on hulga peenem kleit ja selle peenema kleidi sees oled sina ise.
- Manfred Kyber. "Väikese Veronika kolm küünalt". Tõlkinud Mari Lill.
Su all, mu väike nõid, nüüd leban tallatu,
kuldkiharate voogavasse võrku püütu.
Su kleit nii lühikeseks lõigat, vallatu
ja mask su silmil otse häbematult süütu.
- Heiti Talvik, "Üle haudade" kogus "Palavik" (1934)
Kleit helesinine ja seelik roosa -
noist kahest valima pean kelle,
sest armsad mõlemad mu südamelle
kleit helesinine ja seelik roosa!
Vist oleks õndsam eneselle
truuks jääda nii kui bernardiin
keskajal palvetaden aian sellen
Kolmainsale, tonsuuri pleekiden.
Kaks kleiti: helesinine ja roosa,
et süda noorustule leekiden
mul sulab põvven nagu margariin.
- See oli seitsme või kaheksa aastane, kõhn ja kahvatu jumega, mille tõttu ta tumedad silmad näisid veelgi suuremad kitsas näos. Puhas helesinine kleit laskis aimata, et ta pidi olema värvali tütar, kellele midagi ei maksnud ka kulunud ürpi korraks värvipatta heita.
- Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 10-11
Lumi sajab, sajab kõige üle.
Tuttav ahastus ja meeleheit
kaugenevad, kuni enam pole.
Istun lumes, märg on roosa kleit.
- Doris Kareva, "Lumi sajab" kogus "Salateadvus" (1983)
- Ta [Stephen] läks kitsa ilma klaasita akna juurde ning nägi väljas tähevalgel tumedat padrikut. "Ja see on niisiis mets, millest Robert rääkis. Tõesti jätab kurjakuulutava mulje! Hm, kas siin ka kella helistatakse?"
- "Oh jaa!" sõnas läheduses seisev daam. Tal oli seljas tormide, varjude ja vihma karva kleit ning kaelas kee murtud lubadustest ja kahetsusest.
- Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell". 1. osa. Tõlkinud Hana Arras. Pegasus 2007, lk 192
- Mikk Pärnits, kelle julgeid tekste keelevähemuste kaitseks jagasid Näoraamatus sajad venelased, kaotas nende silmis igasuguse usalduse, sest nägi välja nägu homo.
- Oleks ta tulnud roosiaeda karmoškaga, punases kosovorotkas (juhuks kui keegi ei tea, see on osa vene meeste rahvariidest - pikk pluus püstkraega ja asümmeetriliselt paiknevate nööpidega) ja pidanuks kõne vene vähemuse kaitseks, oleks temast saanud kangelane.
- Aga vat see kleit...
