Kleit

Anthony van Dyck. Carlisle'i krahvinna Lucy (1637)

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Proosa

• Mul ei ole teist kleiti kui see, mida ma igapäevaselt kannan. Kui te olete nii lahke ja mulle ühe annate, palun valige midagi praktilist ja tumedat, nii et ma saan seda pärast laborisse minnes kanda.
  • Marie Curie, juhend pulmakleidi kinkimise kohta Pierre'iga abiellumise jaoks juulis 1895; cit. via: Eve Curie, "Minu ema Marie Curie"

• Sinu maine keha pole midagi muud kui kleit, mille sees on hulga peenem kleit ja selle peenema kleidi sees oled sina ise.
  • Manfred Kyber. "Väikese Veronika kolm küünalt". Tõlkinud Mari Lill.

• See oli seitsme või kaheksa aastane, kõhn ja kahvatu jumega, mille tõttu ta tumedad silmad näisid veelgi suuremad kitsas näos. Puhas helesinine kleit laskis aimata, et ta pidi olema värvali tütar, kellele midagi ei maksnud ka kulunud ürpi korraks värvipatta heita.
  • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, lk 10-11

• Ta [Stephen] läks kitsa ilma klaasita akna juurde ning nägi väljas tähevalgel tumedat padrikut. "Ja see on niisiis mets, millest Robert rääkis. Tõesti jätab kurjakuulutava mulje! Hm, kas siin ka kella helistatakse?"

"Oh jaa!" sõnas läheduses seisev daam. Tal oli seljas tormide, varjude ja vihma karva kleit ning kaelas kee murtud lubadustest ja kahetsusest.

• Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell". 1. osa. Tõlkinud Hana Arras. Pegasus 2007, lk 192

• Mikk Pärnits, kelle julgeid tekste keelevähemuste kaitseks jagasid Näoraamatus sajad venelased, kaotas nende silmis igasuguse usalduse, sest nägi välja nägu homo.

Oleks ta tulnud roosiaeda karmoškaga, punases kosovorotkas (juhuks kui keegi ei tea, see on osa vene meeste rahvariidest - pikk pluus püstkraega ja asümmeetriliselt paiknevate nööpidega) ja pidanuks kõne vene vähemuse kaitseks, oleks temast saanud kangelane.

Aga vat see kleit...

• Yana Toom, "On erakordselt rõve, kui täiskasvanud inimesi vaevab uudishimu selle kohta, kuidas naaber seksib" EPL, 12.09.2020

• Pipi juuksed olid täpselt porgandi värvi ning punutud kahte kõvasse patsi, mis harali hoidsid. Ta nina oli nagu pisike kartul ja üleni tedretähti täis. Nina all oli päris suur suu tervete valgete hammastega. Ta kleit oli õige iseäralik. Selle oli Pipi ise õmmelnud. Kleit oli pidanud sinine tulema, kuid sinist riiet polnud jätkunud, nõnda tuli Pipil siia ja sinna punaseid lappe sisse õmmelda. (lk 10-11)
  • Astrid Lindgren, "Pipi Pikksukk", rmt: "Pipi Pikksuka lood". Tõlkinud Vladimir Beekman. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 4. trükk

Luule

See kleit on ikka tõusnud sulle pähe
Kui mürgilõhna hajutav jasmiin:
Eks pesitse kuldlubadusi siin
Siidvoltides, mis nagu roosilehe

Peenpehmest koest. Kui armuke see mähe
Mu liikmeid silib; kaela valge liin,
Kus hõõgumas su suudluste rubiin,
Su silmi pimestab kui kallis ehe.

• Marie Under, "Ehtides" II kogus "Sonetid". Siuru 1917, lk 44

Su all, mu väike nõid, nüüd leban tallatu,
kuldkiharate voogavasse võrku püütu.
Su kleit nii lühikeseks lõigat, vallatu
ja mask su silmil otse häbematult süütu.

• Heiti Talvik, "Üle haudade" kogus "Palavik" (1934)

Kleit helesinine ja seelik roosa -
noist kahest valima pean kelle,
sest armsad mõlemad mu südamelle
kleit helesinine ja seelik roosa!
Vist oleks õndsam eneselle
truuks jääda nii kui bernardiin
keskajal palvetaden aian sellen
Kolmainsale, tonsuuri pleekiden.
Kaks kleiti: helesinine ja roosa,
et süda noorustule leekiden
mul sulab põvven nagu margariin.

• August Alle, "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"

Lumi sajab, sajab kõige üle.
Tuttav ahastus ja meeleheit
kaugenevad, kuni enam pole.

Istun lumes, märg on roosa kleit.

• Doris Kareva, "Lumi sajab" kogus "Salateadvus" (1983)