Suudlus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Dante Gabriel Rossetti. Roosiaed (1864)

Suudlus on kellegi või millegi rituaalne või erootiline puudutamine suuga.


  • Jooda mind oma suu suudlustega,
sest sinu armastus on parem kui vein!


  • Aga tema äraandja oli andnud neile tähise: "See, kellele ma suud annan, ongi tema. Tema võtke kinni!"
49 Ja otsekohe astus Juudas Jeesuse juurde ja ütles: "Tere, rabi!" ning andis talle suud.


  • Ainult üks kord aastas nelja nädala kestel saavad mõlemad südaöö ajal kokku, ja kui Hämarik paneb kustuva päikese armsama kätte, järgneb sellele käepigistus ja suudlus, ja Hämariku põsk punetab ja peegeldub roospunasena taevalt, kuni Koit jälle süütab valguseandja ja kollakas kuma taeval kuulutab uuesti tõusvat päikest.


  • Gabriel langes äkisti põlvili ja kummardus uinuja näo üle. Magus joovastus tõusis talle pähe. Lähemal silmapilgul oli "kuritegu" tehtud. Gabriel surus oma kuumad tuksuvad huuled uinuja soojale pehmele suule, esiti õrnalt, vaevalt puutudes, siis ikka tugevamini: üheainsa tilga oli ta õnnekarikast rüübata tahtnud, aga ta tundis, et janu kustutamatu oli!
    • Eduard Bornhöhe, "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad", 7. peatükk

Suudlen purju enese, puhken nagu lill.
Ah, kuis õnnejoovastus hoiab elevil!

  • Sergei Jessenin, "*** Hele järverätt on täis ehatikandeid". Tõlkinud Artur Alliksaar. Rmt: S. Jessenin. Luuletused. Tallinn: Eesti Raamat 1970, lk 8



Ah, et närbub urb, et märgub naerev silm!
      Suudle, suudle mind
      Surnuks sa, enam veel:
Lahku armuta veab eluneel.
      Nüüd veel ihkan sind,
      Oh mu kevadlind.


Ja puna-punasemaks paisumas mu huuled –
ei suuda keegi suudelda neilt ära
neid lugemata valmind suudlusi.

  • Marie Under, "Kevad" IV kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees 1918


Leib ja suudlus - õnne alammäär.
Sooja sõnata jääb tuimaks leivakäär.

Süda panetub, kui päeva alata
tihti ilma leivapalata.
...
et ei kuivaks rõõmu lättesoon,
et ei puuduks lihtne reisimoon -

võileib pauna, suudlus palgele.
Nendest inimlaps saab jaksu jalgele,

jaksu jalgele ja jõudu hingele,
toitu kärsitule pingele.


  • Kui saabub silmapilk, mida igatsen, ei suudle ma teda, vaid me suudleme teineteist.
    • Zdeněk Jirotka, "Saturnin". Tõlkinud Leo Metsar. Loomingu Raamatukogu 1961, nr 40-42, lk 95

Vanasõnad[muuda]

  • Anda õlut pesemata kätega, sülitada selle peal trampimata, aevastada seda põrmuga katmata, suudelda keelega keskpäeval varju andmata - need on jäledused Utu[1] ees.
    • Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature, "Proverbs: collection 3", Segment A, 3.8)

Viited[muuda]

  1. Sumeri päikesejumal

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel