Zdeněk Jirotka

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Zdeněk Jirotka (7. jaanuar 1911 Ostrava – 12. aprill 2003 Praha) oli tšehhi kirjanik ja raadioajakirjanik. Eesti lugejale on kättesaadav tema humoristlik romaan "Saturnin".

Saturnin[muuda]

Tõlkinud Leo Metsar. Loomingu Raamatukogu 1961, nr 40-42

  • Teatavas mõttes oli onu selline mees, kes avastas terve rea kõige mitmekesisemaid keemilisi vormeleid ja valemeid. Kõik need reeglid olid avastatud juba teiste poolt enne teda, kuid onu ei teadnud sellest tuhkagi, ja seetõttu ei saa tema teenetest lihtsalt mööda minna. (lk 27)
  • Ja tõesti sai onu nii mõndagi kätte. Nii näiteks tegi ta kindlaks eksperimentaalsel teel, mis kulges väga vapustavalt, et vee kallamine väävelhappesse on viimane lollus. (lk 27)
  • Doktor Vlach räägib alati, et hajameelsuse kõige karistusväärsem vorm on see, kui inimesed unustavad elust rõõmu tunda, kui nad võtavad saatuse kuninglikke kinke vastu veendumuses, et see on enesestmõistetav. (lk 34)
  • Saturnin tahtis teada, kas härra doktor tuleks vaatama, mis lahti on, kui keegi hakkaks vastuvõturuumis revolvrit paugutama. See küsimus viis õe mõnevõrra segadusse, kuid ta arvas, et niisugusel juhul doktor kindlasti tuleks. Saturnin küsis, kas annaks seda asja ka teisiti seada, ilma tulistamiseta. Õde teatas, et tema võiks doktori lihtsalt siia kutsuda. Saturnin tähendas, et see oleks tõesti kõige parem, kui õde doktori lihtsalt siia kutsuks. (lk 52)
  • "Hebe, Erisel hakkas paha. Andke talle kaks supilusikatäit konjakit minutis ja harjutage teisi inimesi ettevaatlikult mõttega, et umbes tunni aja pärast on ta purjus."
"Kuidas, palun?" küsis hämmastunud tüdruk.
"Kohutavalt," lausus doktor Vlach ja rahulolevat grimassi tehes läitis ta oma Virginia sigari. (lk 172)

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel