Mine sisu juurde

Vesi

Allikas: Vikitsitaadid
Vee allegooria. Giuseppe Arcimboldo, 1566
Elizabeth Jane Gardner, "Tüdruk kaevul" (1885)
Johan Krouthén, "Vesine vegetatsioon. Östergötlandi motiiv" (1885)
Hans Andersen Brendekilde, "Sula" (1895)
Anna Sahlstén, "Runni kaevul" (1898, Runni on kuulus Soome tervisveeallikas)

Vesi ehk divesinikmonooksiid on toatemperatuuril vedel aine, mida esineb Maal suurtes kogustes, kuid just suurtes kogustes ta ohtlik ongi. Samas on vesi ka eluks hädatarvilik, eriti mõõdukalt puhas vesi. Küsitluste andmetel pooldavad mitmed poliitikud divesinikmonooksiidi keelustamist.

Proosa

[muuda]
  • Imaam Džafarilt küsiti, mis maitse on veel.
"Elu maitse!" vastas ta.


  • Ilusa värske jume tagab kõige paremini harjumuspärane pehme vee kasutamine, kõigi ärritajate hoolikas vältimine, nagu karm tuul, tolm, suits, kõrvetav päike ja koldekuumus; range tähelepanu toitumisele, korrapärane puhastus, millele järgneb hõõrumine, sage vannivõtmine ja igapäevased harjutused, mis on piisavalt energilised, et ajada higistama, mis puhastab süsteemi, viies sellest välja pahaloomulised nõred, ning suurendab märgatavalt naha sära. ("Tualett", 1. ptk, "Jume")
  • Kõik stimuleerivad määrded on juustele kahjulikud; neid tuleks lõigata kord kahe kuu takka; nende puhastamiseks pole midagi paremat kui vahule löödud muna, mis on hõrutud juustesse ning pärast leedriveega maha loputatud; kuid kõigiks puhtusetarveteks sobib puhas pehme vesi, mis on juustele palju parem kui tavaliselt ette kujutatakse. ("Tualett", 2. ptk, "Juuksed")
  • Miski ei mõjuta daami väljanägemise elegantsi ja peenust rohkem kui õrnad käed, ja on hämmastav, kuivõrd suurel määral saab igaüks kohase hoole ja tähelepanuga neid parandada. Igal võimalusel tuleks kanda kindaid ja need peaksid kindlasti olema tallenahast. Siidkindad ja käpikud võivad olla küll kenad ja maitsekad, kuid ei täida kaugeltki sama eesmärki. Käsi tuleks korrapäraselt pesta leiges vees, kuna külm vesi muudab nad kõvaks ja paneb nad pragunema, kuum vesi aga ajab nad kortsu. Kõigi tindi jms plekid tuleks eemaldada otsekohe sidrunimahla ja soolaga; iga daami tualettlaual peaks olema selleks otstarbeks valmis pudel selle seguga. ("Tualett", 4. ptk, "Käed")


  • Laske kõige hajameelsemal inimesel sügavasti mõtteisse vajuda, tõstke ta püsti, pange tema jalad liikuma ja ta viib teid eksimatult vee juurde, kui kogu ümbruskonnas üldse vett leidub. Kui te Ameerika Suures kõrbes peaksite kunagi janu kannatama, proovige seda eksperimenti - loodetavasti juhtub teie karavanis olema ka mõni professor-metafüüsik. Jah, igaüks teab, et mõtiskelu ja vesi on teineteisega igavesti paari pandud.


  • Meie veri on suuremalt jaolt soolane vesi, me vajame ikka veel soolalahust (soolast vett), et silmi pesta või kontaktläätsi ette panna ning läbi aegade on kirjeldatud naiste tupe "kalalõhna". Õigupoolest läks Freudi jünger Sandor Ferenczi koguni nii kaugele, et kuulutas oma raamatus "Thalassa. Genitaalsuse teooria": mehed armatsevat naistega vaid seepärast, et naise üsk lõhnab heeringasoolvee järele ning mehed üritavad pääseda tagasi ürgookeani - kindla peale on see teooria omataoliste seas üks kõige tähelepanuväärsemaid. Seda, miks naised meestega vahekorda astuvad, ta ei selgitanud.


  • Vesi on lõppeks ju peaaegu eimiski. See erineb õhust selgesti vaid kalduvuse poolest tulvata, uputada ja põhja lasta, ja isegi see erinevus võib olla pigem suhteline kui absoluutne.


  • Lõpuks koosneb jõgi ju veest ja kõik on ühel meelel, et veel on mälu. Vesi teab, kuidas asjad käivad: sa aurustud, hõljud pilve sees ringi, kuni keegi on kõik ära korraldanud, siis aga sajad vihmana maha. See käib kogu aeg nii. Kiirustada pole mingit mõtet. Kui esimene plartsatus on ära olnud, oled sa juba kõike näinud.
  • Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, 2012, lk 251


  • Enamjagu keemilisi elemente on ümmarguselt kümme miljardit aastat vanad ning on tekkinud hiiglaslike tähtede plahvatustest ehk supernoovadest. Sellest tähetolmust koosneb ka inimene - just nõnda, nagu on kirja pandud meie vanades rahvalauludes. Kuna suurema osa inimesest moodustab vesi ja vesiniku aatomid pärinevad juba universumi sünnihetkest, siis on inimese atomaarne vanus umbes kolmteist ja pool miljardit aastat. Ja viimaks kerkib iga mõtleva inimese peas küsimus, kas universumi sünnihetk oli kõikide asjade absoluutne alguspunkt või pärineb meis midagi ka mõnest "varasemast" universumist. Meie koduversum, kaasa arvatud inimene, võib osutuda nõnda iseendastki vanemaks.


  • Vett ei ole? Tuleb minna jõe äärde, kus on allikas. Ei ole nii, et lähed ja võtad. Allika juures on kahe tunni jagu järjekorda. Ümberringi plahvatavad raketid ja mürsud. Kaheksa nädala jooksul ei ole ühtegi käiku, mille ajal poleks raketid ja mürsud ümbruses plahvatanud. Vett on vaja ka naabritele. Vee järel tuleb käia iga päev. Tuleb ennast veidikenegi pesta. Säilitada rituaalsed hügieeniharjumused, et säiliks inimväärikus.

Luule

[muuda]

Olen rannas ja mul hakkab suurest tühjusest pea
ringi käima, tahaksin tagasi pöörduda sinna, kust
ma alguse sain - vete rüppe. Ma ei igatse surma,
vaid unenäolist hõllandust. Mina, keerukuju,
igatsen sügava vee lihtsust, sest maal on palju
nimesid, aga vesi on ise isa.

  • Eeva-Liisa Manner, "Maa on vee ülemvõimu all", tlk Ly Seppel, rmt: "Hüüd tuulde" (2007), lk 36


 Vett vedama ei saagi minna keegi,
 vett lihtsalt pole
 nii külmal ajal. Ära parem teegi.
 Kui saad, siis ole.

  • Juhan Viiding, "Talveöö" kogust "Selges eesti keeles" (1974), lk 72


Kogu tema luule,
kogu tema kogu
on nii habras, et...
    
läbi elutuule,
keset udukogu
joon ma seda nagu
väga puhast vett.

  • Juhan Viiding, "Kogu tema luule" - kogust "Tänan ja palun" (1983), lk 34

Vanasõnad

[muuda]
  • Ega võõra silma tule vett.
  • Kandjal ei puudu maad ega sõudjal vett.
  • Kevadine vesi tark, sügisene loll.
  • Kõik pilved ei anna vett.
  • Külm teeb vete üle sillad.
  • Liikuv vesi läheb selgemaks, seisev vesi pahemaks.
  • Millal savine vesi selgeks saab?
  • Nüüd on vesi ahjus ja tuli ojas.
  • Sinna vesi valgub, kus koht kõige nõgusam.
  • Sõber vesi niisama kui vaenlase mesi.
  • Tuli tõuseb, vesi vajub.
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma.
  • Tuul toonud, vesi viinud.
  • Tõsi kui vesi, vale kui vasikarokk.
  • Vagas vees enam mutikaid kui käredas.
  • Vaikne (vaga) vesi, sügav põhi.
  • Varga vargus kaob kui vesi sõelast.
  • Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada.
  • Veel ei ole oksa, lainel latva.
  • Veri paksem kui vesi.
  • Vesi ikka vesi, veri veri.
  • Vesi jääb veeks, vili väeks.
  • Vesi laulab möldrile: kinnas kotti, pöial matti.
  • Vesi pikka piima jätku, aganad leiva jätku, kaevukook kalja jätku.
  • Vesi vaese piima jätk.
  • Voolas vesi ei lange ikka merre.
  • Ära hakka lootsikut tegema, kui vesi perse külge puutub!
  • Ära kanna vett merre!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
Vikipeedias leidub artikkel