Teooria

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti



  • Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht stiili, üht mõistete võrgustikku, üht autorit või teooriat. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui mõtlemises saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. Sõna on siis jälle kord Herakleitose tules – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni.
  • Vikipeedia probleem seisneb selles, et see töötab ainult praktikas. Teoorias on see täielik katastroof.
  • The problem with Wikipedia is that it only works in practice. In theory, it's a total disaster.
  • Kõige "varema" leidmiseks on kulutatud palju inimlikku nutikust. Teadmiste praeguse seisu võib kokku võtta järgmiselt: alguses polnud midagi ja see plahvatas. Teised teooriad ülimast algusest on seotud jumalatega, kes lõid maailma oma isa küljeluudest, sisikonnast ja munadest. Selliseid teooriaid on üsna palju. Nad on huvitavad – mitte selle pärast, mida nad jutustavad universumist, vaid selle pärast, mida nad ütlevad inimese kohta.
  • Elu mõte-mõtteke. Kuidas see Bohr ütleski? Need, kes arvavad, et oskavad kvantteooriast rääkida, ilma et see neil pead pööritama ajaks, pole teooriast midagi taibanud. Elu mõttekesega oli samamoodi. Kes arvab, et on sihist aru saanud, võib omadega erilises mädas olla. Või siis ka mitte, sõltub vaatenurgast. Asja võib vaadata ka Bulgakovi Saatana ballina. Kui usud, et oled pihta saanud, siis oledki, pea lendab otsast.
  • Pärastlõunaste kõhkluste ja etteheidete kiuste jäin kindlaks oma arusaamale, kui ebamäärane see ka ei olnud, et iga inimteadmiste või teooria või usu tähtsa kogumi tõsine uurimine, kui see on ette võetud kriitilisel, aga mitte õelal meelel, avaldab lõpuks mingi saladuse, mingi jääva väärtusliku pildi elu olemusest ja inimese tõelisest eesmärgist.
  • Mälu kui sellise teooria peaks olema midagi sellist, nagu on valguse või siis evolutsiooniteooria, mis ütlevad, mis asjad need (valgus, evolutsioon) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule.
    • Endel Tulving, intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179
  • On vaja meeles pidada, et teaduses on juba enne töötanud paljud teised, kes oma raske tööga on loonud vundamendi, millel seisavad kaasaegsed teadlased. Moskvas töötamise ajal räägiti mulle fantastiline lugu ühest vanast mehest, kes elas kusagil Siberi taigas väljaspool igasugust tsivilisatsiooni. Ta olevat saatnud oma elutöö Moskvasse ja see oli — tuli välja — diferentsiaalarvutuse teooria, mis oli tol ajal juba kõrgkooli õpikute tavaline osa. Tookord mõtlesime, kui harukordselt andeka inimesega oli tegu ja milline saatuse iroonia — ta pühendas oma elu jalgratta leiutamisele.
  • Prantsuse koljumõõtjatel tekkis Gröönimaal tõsiseid probleeme. Nad töötasid teooria kallal, et inimese intelligentsi ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui ahvide ja inimeste vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad.
  • Kõike, mis on teoreetiliselt võimalik, saab praktikas saavutada, hoolimata mistahes tehnilistest raskustest, kui seda küllalt soovitakse.
    • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: An Arresting Inquiry into the limits of the Possible: Failures of Nerve and Failures of Imagination" (1962)
  • [Tom:] Vana ja uus puritanism sarnanevad üksteisega nagu parema ja vasaku käe kinnas. Täpselt ühesugused, ainult ümber pöördud. Vanad head viktoriaanlased olid teoorias ranged, aga praktikas vaatasid meeleldi läbi sõrmede. Oli asju, millest ei sobinud rääkida, aga mille olemasolu vaikides aktsepteeriti. Uued puritaanlased on sõnades nii liberaalsed kui üldse mõeldav. Aga häda sellele, kes nende õpetuse järgi käib!"


"Jah, kiviaid! Aga mistarvis – kiviaid? Ma ütlesin ju
et aida võib lattidestki teha."
"Ei, Toots," hüüab Kiir, "sa ajad mu peris segamini!"
"Nojaa, seal on see asi! Konti pole me veel proovinudki nüüd tuleb välja, et su peagi on nõrk. Kuula teraselt. Üleüldse peavad need kivid siit ära saama, jah?"
"Jah."
"Noojah. Noh, nüüd, et: kuhu? Väljale tagasi me neid viia ei või, sest esiteks on sinna liig kauge maa, ja teiseks, oleksid kivid seal jälle ees. Jah?"
"Jah."
"Sohu viia, mülgastikku visata - jälle kauge. Jah?"
"Jah. Ei noh, kus sellega!"
"Pealegi läheb neid kiva paari aasta pärast tarvis - uue lauda jaoks? Eks?"
"Nojah."
"Aga kui me siiasamasse suure augu kaevame ja kivid maha matame?"
"Eih," naeratab Kiir, "siis on neid raske kätte saada, kui vaja on."
"Vat-vat-vat! Juba läheb sinnapoole. Õigus! Sellest järgneb siis, et - Noh, noh?"
"Et me nad tänavale peame veeretama ja kiviaia tegema."
"Noh - jumal tänatud! Hea, et see veel niigi läits! Võta siis ruttu kätte, veereta nad tänavale ja tee kiviaid. See, mis ma sulle praegu ütlesin – see on teooria; kui sa veeretama hakkad – siis on praktika."
"Ahah," pomiseb Kiir silmi pilgutades, "teooria ja praktika."


ABRAHAM: Mis sa ütlesid: kaheksa seaduserikkumist pidid olema roima kaaluga?
ROBERT (innustunult): Just! Nimelt! Mis sa naerad? (Taipab.) Kas sa siis aru ei saa, et sina oled ise väljaspool ohtu? Sa oled riigile vajalik inimene, sinuga ei juhtu midagi halba, sinu peas ei kõverdata juuksekarvagi.
ABRAHAM: Ja see peab siis olema õigusemõistmine?
ROBERT: Igal alal on teooria ja praktika kaks ise asja.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel