Teadus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Teadus on uusaegses ühiskonnas levinud praktika uute teadmiste hankimiseks nende pideva kriitilise süsteemse kõrvutamise, katsetamise, põhjendamise, retsenseerimise ja kummutamise teel.

  • Parim kõigi teaduste juures on nende filosoofiline sisu, nagu elu orgaanilises kehas. Kui defilosofeerida teadused - mis jääb siis üle? Maa, õhk ja vesi.
  • Kogu teaduse ajaloos ei ole mitte ainustki näidet selle kohta, et mõnes vaidluses — näiteks Leibnizi ja Clarke’i vahel — oleks üks end teise poolt lööduks tunnistanud, isegi mitte poolenisti lööduks.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 62


  • Madu kasvab, vahetades nahka. See on teadusprogressi täpne sümboolne väljendus. Selleks et jääda truuks iseendale, peab kultuuri arenemisprotsess õigel ajal järsku muutuma. Vana nahk muutub kitsaks ja enam ei kaitse, vaid takistab kasvu.
  • Teadus võib purustada religiooni niihästi seda ignoreerides kui selle aluseid ümber lükates. Niivõrd kui mina tean, ei ole mitte keegi iial tõestanud, et Zeusi või Thori pole olemas - kuid tänapäeval on neil vähe järgijaid.
  • Clarke'i esimene seadus: Kui silmapaistev, ent vana teadlane väidab, et miski on võimalik, siis on tal peaaegu alati õigus. Kui ta väidab, et miski on võimatu, siis on väga tõenäoline, et ta eksib.
    • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962)
    • Võib-olla vajab omadussõna "vana" täpsemat määratlust. Füüsikas, matemaatikas ja astronautikas tähendab see vanemat kui 30 eluaastat; teistes teadusharudes lükkub seniilsuse avaldumine vahel edasi neljakümnendatesse eluaastatesse. Mõistagi leidub sellest hiilgavaid erandeid; ent nagu iga värskelt kolledži lõpetanud teadur teab, ei ole viiekümnenda eluaasta piiri ületanud teadlastest kasu muuks kui juhatuse koosolekuteks, ning nad tuleks iga hinna eest laborist eemal hoida!
      • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: The Failure of Imagination", rmt: "Profiles of the Future" (1962; täiendatud trükk 1973)
  • Teadus, see on nagu kiirrong. Astud korraks maha ja tema kihutab edasi koos sinu reisikaaslastega ja mitte kunagi ei saa sa neid enam kätte.
    • Film "Supernoova" (1965), Paalman Erikule
  • [...]teaduses on esimene asi, et inimene peab siiralt taipama, et ta loll on. Mitte poosetama, ütlema heebrea keeles, et ma olen loll, et las siis teised taipavad, kui tark ta on. Paari nädala eest läksin ka paari hea sõbra, eesti kirjanikuga vaidlema. Ja siis äkitselt taipasin, et nad siiralt usuvad, et nad ongi teistest targemad. See on lihtsalt õudne. Küsimus on selles, et kõik me oleme elamise puhul professionaalid. Kõik lihtsalt ei oska rääkida – üks oskab rauda taguda, teine oskab sõuda. Aga arvata, et mina olen teistest targem – kui inimene seda usub, siis ta paneb teiste inimeste mõistmise enda eest lukku.
  • Nüüd on tekkinud olukord, kus teadus liigub laiuti ja süvitsi – pea ei tea, mida saba teeb. Ühe eriala inimene on kaitsetu plära eest teiselt erialalt. Füüsikule võib ajaloost igasugust plära ajada – ta võib silda visata. Ajaloolasele võib aga füüsikast rääkida ulmet. Täppisteaduste juurde peab käima arusaam, et see pole tegelikkus. Ta õpetab teatud tüüpi edukust, teatud tehnikat. Ma olen nõus, et see kunst on vajalik. Aga küsimus on selles, mida me tahame saavutada. Kas me tahame saavutada kiiret edu mingis olukorras või seda, et inimene elaks täisväärtuslikku elu?

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel