Keha

Meesakt maastikul. Maurycy Trębacz (1887)

Keha on inimese ja looma organism kui füüsiline objekt.

Proosa

• Ma saan väga hästi aru, miks mõnel inimesel on nii raske oma keha mõistusega talitseda. See, kelle süda hakkab igas uues olukorras kohe puperdama, suudab selle vastu alguses mõistusega üsna napilt ära teha. Sedasi tõstabki püüd viga vältida selle veel hoopis iseäranis esile.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 5

• Neil, kes näevad erinevust hinge ja keha vahel, ei ole kumbagi.
  • Oscar Wilde. "Väljendid ja filosoofiad kasutamiseks noortele" ("Phrases and Philosophies for the Use of the Young")

• Sinu maine keha pole midagi muud kui kleit, mille sees on hulga peenem kleit ja selle peenema kleidi sees oled sina ise.
  • Manfred Kyber. "Väikese Veronika kolm küünalt"

• Keha on tantsu tempel.
  • Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", Välgi metsad, 2013, lk 220

• Vangla ongi vaid aken. Keha ongi olemas vaid selleks, et too, kes ei muutu ega vanane, saaks näha, kuulda, haista, tunda, kogeda. Too sisemine igiuus, too vang on justkui loode selles vananevas ja moonduvas. Kord ta sünnib.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 194

• Spänga raudteejaama raadiomast 1995. aasta kevadtalvel. Ta ronib jäise tuule käes masti otsa ja tema ees laiub inimtühi tardunud talvemaastik. Tema keha on vana ja habras, ent sisimas on ta noor ja väge täis. (lk 7)
• Jim ei ole enda moodi. Tema nägu on Cariño kõrvetavast päikesest hoolimata kahvatu ja ta kannab paar numbrit suuremat peent ülikonda ja elegantseid meestekingi, mis on tema puhul midagi uut. Varem kandis ta alati teksapükse, kulunud T-särke ja spordijalatseid. Ta oleks nagu iseenda matusteks riidesse pannud. Ja valgus, mis alati tema silmist kiirgas, on kadunud. Varem olid ta silmad tulvil ilusat, hirmutavat, sünget valgust, mis valgustas ööd tema ümber ning paljastas talle eriomase intensiivsuse ja hoolimatuse, pidurdamatuse, lõõskava tule või kuristiku. Ühe silma tumesinist iirist katab kerge piimjas kiht, pilk on rahutu, otsiv. Ilma naiste ja alkoholita, ilma sisemise leegitseva seksuaalse hävitustuleta on järel ainult tuhk, vananenud keha liiga suures ülikonnas, tulevikuta, lootusteta. Nagu suvel läbi õhu vuhisev salamander, väike vibreeriv elastne veest läikiv ja eluenergiast pakatav pingul keha, mis talvekülma saabudes kokku kuivab. (lk 15-16)
• Vahel tundub mulle, et Marion on Jimi moodi, neil on sarnane kõnnak. Lohakad, välkkiired ja veidi kramplikud sammud, äkiline rõõm, mis läbib keha nagu tuul. See tuul sunnib Marioni maailmast läbi jooksma ja Jimi alati edasi minema, mitte kuhugi pidama jääma, mitte kunagi end mugavalt sisse seadma. (lk 20-21)
  • Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017

• Enamik inimesi arvab, et vaim asub peas, kuid viimased füsioloogiaalased avastused viitavad sellele, et vaim ei elutse tegelikult ajus, vaid rändab hormooni- ja ensüümikaravanidega kogu kehas ringi ning otsib tarmukalt mõtet neist keerukaist ja imelistest nähtustest, mida me liigitame kompimiseks, maitsmiseks, haistmiseks, kuulmiseks ja nägemiseks. (lk 17)
• Seksuaalvahekord on ülim lähedus, ülim kompimine, mil me teineteist neelame nagu kaks kinglooma. Me mängime teineteise õgimist, teineteise seedimist, me toitume teineteisest, joome teineteise vedelikke, poeme sõna otseses mõttes teineteise naha alla. Suudeldes jagame ühte hingeõhku, avame armastatule oma keha suletud kindluse. Me poeme suudluste sooja võrgu alla. Me joome teineteise suu kaevust. Asudes teise keha suudlustega katma, kaardistame oma sõrmeotste ja huultega uut maastikku, peatume rinnanibu oaasis, reie künkal, lülisamba looklevas jõesängis. See on omalaadne puudutuste palveränd, mis viib iha templisse. (lk 132)
• Mitte kõike, mida me tunneme, ei tunne me küllalt tugevalt, et ajju sõnumit saata; paljud aistingud lihtsalt jooksevad mööda külgi maha ega ütle midagi. Paljugi läheb tõlkes kaduma või tsenseeritakse välja, ja igal juhul ei tulista kõik meie närvid ühekorraga. Mõned neist püsivad vagusi, sellal kui teised reageerivad. See teeb meie maailmanägemise veidi lihtsustatuks, arvestades, kui keerukas maailm on. Keha ei püri tõe, vaid ellujäämise poole. (lk 341-342)
  • Diane Ackerman, "Meelte lugu", tlk Riina Jesmin, 2005

• Keha on reetur, liikumine reedab isegi selle, kui inimene on maitselage. Kõike võib õppida, aga vaimukultuuri puudumist tehnika ei korva.
  • Mai Murdmaa, intervjuu: Lea Arme, "Mai Murdmaa - loojaks loodud", Kodutohter, 29. august 2012

Allikata

• Sport ja fitness pole ainsad füüsilise kogemuse viisid, mis kasutavad keha naudinguallikana, sest kulgemisseisundisse viib lai valik tegevusi, mis põhinevad rütmilistel või harmoonilistel liikumistel. Vanim ja tähtsaim neist on tõenäoliselt tants, nii selle üleüldise ligitõmbavuse tõttu kui ka selle võimaliku keerukuse pärast... Kuid just nagu atletismis, võib siingi ilma elukutseliseks hakkamata nautida keha väljendusrikkuse võimalusi.
  • Mihaly Csikszentmihalyi