Ballett

Kolm balletitantsijat demonstreerivad hüpet nimega grand jeté.

Gerda Wegener, "Ulla Poulsen "Chopinianas"" (1927)

Ballett on lavatantsu liik, mis sai alguse renessansiaegses Itaalias 15. sajandil ning arenes hiljem Prantsusmaal ja Venemaal tantsuetenduseks. See on laialt levinud, äärmiselt tehniline ja kõrget professionaalsust nõudev tantsuliik, mille erialaterminoloogia on prantsuskeelne. Seda õpetatakse kogu maailmas spetsiaalsetes balletikoolides.

Proosa

• Ballett on puhtnaiselik: see on naine, aed täis kauneid lilli, ja mees on aednik.
  • George Balanchine (cit. via Ellen W. Goellner, Jacqueline Shea Murphy "Bodies of the Text: Dance as Theory, Literature as Dance", Rutgers University Press, 1995, lk 36)

• Iga ballett, olgu see kunstiliselt või publikumenult edukas või mitte, on andnud mulle midagi olulist.
  • Mihhail Barõšnikov ("Mikhail Baryshnikov", Freedom From Religion Foundation)

• Ballett kehastab muusika noote. Ja vahel on sul tunne, et võid peaaegu näha, kuidas noodid laval tantsivad.
  • Robert Caro ("Music, visualized", Coast Weekend, 24. mai 2012)

• Ballett on uskumatult keeruline, kaunis kunstivorm, mis nõuab palju treenimist, palju aega ja palju rasket tööd.
  • Sutton Foster ("From Broadway to Bunheads, Sutton Foster Previews Her New ABC Family Series", Tiffany Vogt, 6. juuni 2012)

• Ballett on üks komplekssemaid liikumise viise. Klassikalise tantsu tehnika on keha jaoks ebaloomulik ja mõjub kaunilt üksnes siis, kui ta näib loomulik - see on nii kummaline. Kuidas selleni jõuda, ongi omaette kunst.
  • Age Oks, "Liblikalend: tants läbi elu", 2020, lk 68