Mine sisu juurde

Kunst

Allikas: Vikitsitaadid

See artikkel räägib kunstist üldises tähenduses; kitsamate tähenduste kohta loe artikleid Kujutav kunst ja Maalikunst.

Anne Vallayer-Coster, "Maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri atribuudid" (1769)
Muusade tants Helikoni mäel. Bertel Thorvaldseni reljeef (1807)
Sarah Sophia Beale, "Kunsti võlud" (1871)

Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti (teater).

Proosa

[muuda]
  • Elu on lühike, kunst pikk.
  • Ὁ βίος βραχὺς, ἡ δὲ τέχνη μακρὴ.


  • Me tunneme ainult üht maailma — maailma inimese suhtes; me ei taha mingisugust kunsti peale ühe, mis on selle suhte jäljend. (lk 35)
  • Tegelikku ilma kõlbelise suhteta nimetame labaseks. (lk 39)
  • Tehnika ühenduses maitsetusega on kunsti kõige kardetavam vaenlane. (lk 42)
  • Ei ole olemas isamaalikku kunsti ega isamaalikku teadust. Nagu kõik kõrged väärtused, nii kuuluvad ka need mõlemad kogu maailmale ning saavad areneda ainult kõigi samal ajal elavate vaba vastastikuse mõju tingimustes, pidevalt arvesse võttes kõike, mis meile minevikust on tuntud ja pärandatud.



  • Kogu kunst on ühtaegu pealispind ja sümbol.
Need, kes tungivad pealispinna alla, teevad seda oma vastutusel.
Need, kes tõlgendavad sümbolit, teevad seda oma vastutusel.
Kunst peegeldab tegelikult vaatajat ja mitte elu. Mingi kunstiteose kohta avaldatud eri arvamused näitavad, et teos on uudne, keeruline ja eluliselt tähtis.




  • Iga õige teadus on kunst. Ja igasugune hea kunst on teadus.


  • Raketisuvi. See sõna liikus suust suhu avatud, õhutatavais majades. Raketisuvi. Soe kõrbeõhk kaotas jäämustrid akendelt, kustutas maha kunsti. (lk 7, ptk "Jaanuar 1999: Raketisuvi")
  • [Spender:] Nad teadsid, kuidas elada koos loodusega ja kuidas sellega hakkama saada. Nad ei püüdnud kõigest väest olla läbini inimesed ja mitte loomad. See on viga, mille tegime meie, kui Darwin esile kerkis. Me embasime teda ja Huxley'd ja Freudi naerunäol. Ja siis me avastasime, et Darwin ja meie religioonid ei sobi kokku. Või me vähemalt mõtlesime, et ei sobi. Me olime lollid. Me proovisime paigast nihutada Darwinit ja Huxley'd ja Freudi. Nad ei tahtnud hästi nihkuda. Siis, nagu idioodid, püüdsime religiooni uppi lüüa. See õnnestus meil päris hästi. Me kaotasime usu ja käisime ringi, juureldes selle kallal, milleks on elu vajalik. Kui kunst pole midagi muud, kui ainult iha nurjunud väljaheide, kui religioon pole midagi enamat, kui enesepete, mis see elugi siis väärt on? Usk oli meile andnud vastused kõigile küsimustele. Aga kõik selle pühkisid minema Freud ja Darwin. Me olime ja oleme praegugi kadunud inimesed. (lk 73-74, ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav")
  • [Kapten:] "See kõlab, nagu olnuksid marslased üsna naiivsed."
[Spender:] "Ainult siis, kui tasus olla naiivne. Nad lakkasid liigselt ponnistamast, et kõike hävitada, et kõike alandada. Nad sulatasid kokku religiooni, kunsti ja teaduse sellepärast, et põhiliselt pole teadus muud, kui ime uurimine, mida me ei suuda kunagi seletada, ja kunst on selle ime interpretatsioon. Nad ei lasknud kunagi teadusel purustada esteetilist ja ilusat. Kõik seisneb lihtsalt määras. Maa inimene mõtleb: "Sellel pildil tegelikult ei ole värvusi. Teadlane võib tõestada, et värvus sõltub valgust reflekteerivate rakkude paigutusest aines. Sellest järeldub, et värvus ei ole vaadeldavate esemete reaalne osa!" Kaugelt nutikam marslane ütleks: "See on ilus pilt. Ta sündis inspireeritud mehe käe ja vaimu läbi. Selle idee ja värv on elust võetud. See asi on hea"." (lk 75, ptk "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav")


  • Kunstis on imelisim see, kui mõjub nii, et ei saa aru, kuis see on tehtud, olgu pildil, raamatus või lavalaudadel. Küll peab palju selleks enne tegema, et jääks vägev tõmbus, nagu poleks midagi tehtud. Või siis teine tee, et puistad looduse helduses, linnutee külluses, nagu Bosch, Brueghel või Viiralt.
Ja kuskil need teed ühinevad: andekülluses, pingeväljas, mõtte intensiivsuses ja loomingu ürgjõus.
Jõud võib-olla ongi kunsti naba.


  • Kunstist rääkimine ei ole mitte ainult raske, vaid tundub ka tarbetu. Kunst, nagu öeldakse, kõneleb iseenda eest: luuletus ei pea mitte tähendama, vaid olema; kui te peate küsima, mis asi on džäss, siis ei saa te seda küll iialgi teada.


  • Pole ju saladuseks, et kunst iseenesest ei ütle kellelegi enam midagi, küll aga on kõnekad mõnede kunstnike signatuurid - sama kõnekad, kui need pangapresidentide signatuurid, mis on trükitud dollaritele ja teistele pangapiletitele. Inimesed hindavad stabiilset, kindlat vääringut.


  • Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks. Kunstiga tegelemine, ükskõik kui hästi või halvasti, aitab hingel kasvada, ausõna.


  • Fred Colon jäi kõhklema. Ta teadis südames, et posti küljes keerutamine, pea alaspidi, seljas kostüüm, mida võiks hambaniidina kasutada, ei ole kindlasti mitte kunst, aga see, kui maalitakse naisterahvast,kes lebab voodil, kehakatteks ainult väike viinamarjakobar ja naeratus, on korralik ja kindel kunst, kuid seletada, miks täpselt see nii on, oli natuke keeruline.
"Seal pole urne," lausus ta viimaks.
"Mis urne?" ei saanud Noobel aru.
"Paljad naised on ainult siis kunst, kui nende läheduses on mõni urn," ütles Fred Colon. See seletus tundus isegi talle endale nõrgavõitu, niisiis lisas ta: "Või postament. Kõige parem muidugi, kui on mõlemad. Saad aru, need on salajased märgid, mis pannakse pildile, et näidata, et see on kunst ja seda võib vaadata."
"Aga potitaim?"
"See võib ka olla, kui potiks on urn."
"Aga mis siis, kui ei ole ei urni ega postamenti ega potitaime?" küsis Noobel.
"Kas sul on midagi mõttes, Noobel?" küsis Colon kahtlustavalt.
"Jah, "Jumalanna Nervia tõuseb söögiriistade seast"," vastas Noobel. "See on neil siin olemas. Selle maalis mingi sell, kellel on nimes kolm i-tähte, ja mulle tundub küll, et see on üsna kunstniku moodi."
"i-tähtede arv on tõesti oluline, Noobel," nõustus seersant Colon, "kuid sellises olukorras tuleb endalt küsida: "Kus on inglike?" Kui pildi peal on väike paks lapsuke, kes hoiab peeglit või lehvikut või midagi samast, siis on ikkagi tegu kunstiga. Isegi kui ta irvitab. On ju selge, et igale poole urni ei pane."


  • Kunst ja müstika asuvad erineval inimtunnetuse skaalal, neid ei ole põhimõtteliselt võimalik teineteisele taandada. Nii on kunst võib-olla hoopis inimeselt ära võtnud ühe olulise tunnetusvahendi. Usun, et müstika midagi armastusetaolist, milleta inimlik kogemus ei saa olla täiuslik.
Esteetiline kogemus on olemuselt kollektiivne, kunstinorm on midagi heade kommete sarnast, mille inimene elu jooksul omandab. Müstika on aga rohkem seotud isikliku teadvusega, ei ole olemas "müstika kaanonit", vähemasti mitte selles tähenduses, nagu on olemas kunstikaanon. Seega saab müstiline kogemus edeneda üksnes niisuguses kultuuris, mis aktsepteerib isiklikke maailmu.




  • Aegu tagasi oli arusaam, et kui oled midagi õppinud, siis justkui ei tohiks muud teha. Jaotus on üsna meelevaldne, kunstiõpetuse õppekavad ju suuresti kattuvad. Kaasaegne lähenemine on kunsti kaudu mingeid probleeme lahendada või leida märksõnu. Nii on ka endale kasulik, hakkad ära tundma, kas mingi vorm sobib või, vastupidi, hakkab piirama.
Küllap kastid jäävad, ilma päris ei saa – muidu on kõik kunstnikud sarnased. Ma olen palju mõelnud, et oleksin võibolla pidanud selgemalt endale piirid paika panema.
  • Minu kunstitegemise kõige olulisemad impulsid on varajased lapsepõlvekogemused, kus väikese inimese ettekujutus maailmast avardub iga hetkega ning kõik tema meeled on kõigele erakordselt vastuvõtlikud. Varajaste kordumatute kogemuste eripära jääb inimest saatma terveks tema eluks. Mälupildid võivad olla üllatavalt detailsed, mõned läbi lapsesilma nähtud lausa mikroskoopilised.
Tagantjärele on kõik läinud vaikselt ja märkamatult, pole teadlikku äratundmist olnudki. Ega ma väga rahul sellega ole, kuidas asjad läinud on. Ma pole olnud sihikindel ja süstemaatiline, palju on kokkusattumisi. Kui kindlat otsust pole, siis satud oma teele vaikselt.
Prügi oli algselt mu jaoks lihtsalt üks materjal, tähendus on sellele aastakümnete jooksul tekkinud. Nüüd olen omamoodi sunnitud selle omaks võtma. On muidugi hea, et ma pole midagi röögatut ette võtnud, kõik on olnud väga ökonoomne. Minu kunstitegemise jalajälg on väga väike, ökoloogiline.
Minu prügikunsti põhiolemus seisnebki ehk selles, et muudan väheväärtusliku materjali millekski uueks, tõstan ta tavapärasest prügikategooriast väljapoole. Selliselt muudetud objekt muutub mitmetähenduslikuks, ühest küljest säilib äratuntavalt tema algupärane olemus, see, milleks ta kunagi ette oli nähtud ja toodetud, teisalt loob tehtud kunstiteos loodetavalt ka ise uue kujundi.



Vanasõnad

[muuda]
  • Kunst on alasti inimesele taskusse sittuda.
  • Kes kuntsi teab, see kuntsi peab.
  • Kunts kuuljal, magu maial, pära pidajal, taba teadjal.
  • Kunst kunsti pidäjälle, vana' viisu' vidäjälle.
  • Kes kõik kunstid piab, see kõik näljad näeb.
  • Kes kuntsisid peab, see persekärinaga sureb.

Vaata ka

[muuda]

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Kunst&oldid=128191"