Probleem

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Kui tuli romaanivõistluse teade, võtsin ette enda sees pulbitsevad probleemid. Kui mind miski häirib, siis on kirjutamine minu viis end väljendada. Mõni moderntantsija viskub toa keskele ja teeb kava, mina panen kirja.



  • Gildide ja tsunftide põhikirjad kubisevad sätetest alkoholiga liialdamise teemal, mis näitab probleemi akuutsust. Samas sätestasid skraad, et jootudel osalemine on kohustuslik ja puudumine karistatav. Väga selget keelt alkoholismi probleemidest kõnelevad vähesed säilinud nn gildide trahviraamatud, nagu näiteks Riia õllekandjate gildi Strafbuch 15. sajandi keskpaigast, kus on fikseeritud sadade kaupa joomisest tingitud väärkäitumisi (laamendamisest ja oksendamisest avaliku urineerimise ja sittumiseni välja).


  • Tuleviku arstid ei anna ravimit, vaid õpetavad patsienti kandma hoolt inimkeha eest toitumise ning haiguste põhjuste ja ärahoidmise teel.
Võib-olla leitakse isegi vanaduse pisik. Ma ei ennusta seda, kuid võib-olla saab pikendada inimelu loomade elu arvelt.
Kirurgia, toitumine, antiseptikud - need kolm on tulevikus inimkonna tervisele eluliselt tähtsad. Haiguste probleemide kallal pole kunagi juurelnud nii palju võimekaid aktiivseid mõistusi kui praegu ning kõik nende avastused kalduvad ühe lihtsa tõe suunas - et loodust ei saa parandada.


  • Kui ma oma tööga biograafia kallal alustasin, ei räägitudki veel ülitundlikkusest ja ma olen viimane, kes tahaks Kafkale mingi sellise sildi külge kleepida. Aga kõik, mida ma ülitundlikkusest olen lugenud, kehtib ka Kafka kohta.
Ta oli müra suhtes väga tundlik, ta kannatas sageli unetuse all, oli väga tundlik solvangute suhtes, ei talunud konflikte, tal oli võimatu kellegi peale karjuda või kellelegi valetada. Palju selliseid asju, mida suur hulk inimesi siiski oma elus mõnikord teeb ja mis ei ole neile väga suur probleem, olid tema jaoks välistatud.
  • Alfred Kazin, "On native grounds: an interpretation of modern American prose literature", 7. peatükk


  • Aegu tagasi oli arusaam, et kui oled midagi õppinud, siis justkui ei tohiks muud teha. Jaotus on üsna meelevaldne, kunstiõpetuse õppekavad ju suuresti kattuvad. Kaasaegne lähenemine on kunsti kaudu mingeid probleeme lahendada või leida märksõnu. Nii on ka endale kasulik, hakkad ära tundma, kas mingi vorm sobib või, vastupidi, hakkab piirama.
Küllap kastid jäävad, ilma päris ei saa – muidu on kõik kunstnikud sarnased. Ma olen palju mõelnud, et oleksin võibolla pidanud selgemalt endale piirid paika panema.