Mõistus

Francisco de Goya, "Uinuv mõistus sünnitab koletisi" ("El sueño de la razón produce monstruos"), u 1797

Mõistus ehk aru on võime mõtlemist rakendades ilmaasjust aru saada. Terve ehk kaine mõistus (vahel ka talupojamõistus) on mõistuse eriline alamliik, mis ülejäänud mõistuse tervisele kahtlust heidab.

Proosa

• Seda, et mõistus tuleb alles aastatega, ei tunnistata endale enne, kui mõistus ja aastad on käes.
  • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 36 2004, lk 17

• Aru pähe võtta ei saa see, kel seda juba peas ei ole.
• Mõistmine ulatub mõnikord märksa kaugemale kui mõistus.
• Mõistus, mis ei takista meil siin-seal mõnd suuremeelset lollust teha, on tubli mõistus.
• Mõistus lõpeb seal, kus algab edevus.
• Leidub särava mõistusega inimesi ja hiilgava mõistusega inimesi. Esimesed valgustavad oma ümbrust, teised varjutavad seda.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu nr 30 2007

• [Iiah:] "Sest neil pole ju mõistuse raasugi, mitte ühelgi neist, paljalt saepuru on neil peas ja seegi on sinna vist eksikombel sattunud." (lk 122)
• "Jänes on ikka tark küll," lausus Puhh mõtlikult.

"On jah," oli ka Notsu nõus. "Täitsa tark kohe."

"Ja mõistust on tal kah."

"Jah," kostis Notsu. "Seda tal on."

Tükk aega vaikisid mõlemad.

"Eks sellepärast ta vist ei saagi kunagi millestki aru," lisas Puhh lõpuks. (lk 204)

• A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". Tõlkinud Valter Rummel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977

• Valutav südametunnistus seab sihte, mõistus saavutab neid. Südametunnistus püstitab ideaale, mõistus otsib teed nende poole. See ongi mõistuse funktsioon - otsida teed. Ilma südametunnistuseta tegutseb mõistus vaid enda huvides, seega tühjalt.
  • Boriss ja Arkadi Strugatski, "Asustatud saar"

• Sõnad - nagu ma sageli kujutlen - on väikesed majad oma keldri ja pööninguga. Terve mõistus elab esimesel korrusel, alati avatuna "väliskaubandusele", samal tasapinnal teistega, möödujatega, kes kunagi ei unista. Minna sõna majas trepist üles, see tähendab eralduda aste astmelt. Laskuda keldrisse, see tähendab unelda, eksida ebakindla etümoloogia kaugetesse koridoridesse, otsida sõnadest aardeid, mida sealt pole võimalik leida. Poeedi elu - see on tõusmine ja laskumine sõnades. Tõusta liiga kõrgele või laskuda liiga madalale on lubatud poeedile, kes ühendab maise taevasega. Kas üksnes filosoofi on teised temasugused mõistnud elama alati esimesel korrusel?
  • Gaston Bachelard, "Ruumipoeetika". Tõlkinud Kaia Sisask. Vagabund 1999, lk 216

• Teadus on esmaklassiline mööblitükk inimese ülakorruse kambris, kui tal on allkorrusel terve mõistus.
  • Oliver Wendell Holmes "The Poet at the Breakfast Table", 1872

• Teadku igaüks, kuhu ta läheb, kust tuli, mis on talle hea, mis halb, mida ta otsib ja millest tuleb hoiduda, et tal on mõistus, mis teeb vahet, mille poole tuleb püüelda ja mille eest põgeneda, mis taltsutab meeletuid soove ja rahustab hirmude halastamatust.
  • Seneca, 82. kiri

• Mõistus ja fantaasia elasid tal väga õnnetus abielus.
  • Georg Lichtenberg "Sudelbücher", Heft E (215)
• Arvud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid.
  • John B. Fraleigh, Raymond A. Beauregard, "Linear Algebra" (1995).

• Matemaatikateadus on hiilgavaim näide, kuidas puhas mõistus võib edukalt laiendada oma valitsusala ilma kogemuse abita.
  • Immanuel Kant, "Puhta mõistuse kriitika" (1781)

• [Kirk:] Mida keerukam mõistus, seda suurem on vajadus mängu lihtsuse järele.
  • Theodore Sturgeon, "Shore Leave", episood telesarjas "Star Trek: The Original Series" (29. detsember 1966).

• Kui Jumal andis Aadamale mõistuse, siis andis ta talle ka valikuvabaduse, sest mõistus polegi muud kui valimine. (lk 22)
  • John Milton. "Areopagitica. Kõne Inglise parlamendile piiramata trükivabaduse kaitseks". Tõlkinud Henno Rajandi. Loomingu Raamatukogu 1987 nr 36

• Terve mõistus ei ole statistiline suurus.
  • George Orwell, "1984", II osa

• 42. Meil pole küllalt jõudu, et järgida kogu oma mõistust.
• 154. Saatus parandab meis palju puudusi, mida mõistus ei saaks parandada.
  • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid"

• On asju, milles valitseb terve mõistus: see, et nööbid pannakse pluusi ette, on loogika küsimus, sest väga raske oleks neid külje pealt lahti nööpida, selja tagant aga päris võimatu.
  Mõni asi jälle on nii nagu ta on sellepärast, et järjest rohkem inimesi on hakanud uskuma, et just nii see peabki olema.
  • Paulo Coelho "Veronika otsustab surra"

• Jah, mõistus ja mõistlikkus - miks ta neid Leitarile lubada ei tahtnud? Vaid lihtinimesed võisid lasta endal puhtalt tunnete järgi käia ning ka nendest paljud ei käinud. Mõistus seisis Kuuevallas omaenda mõttevägevusele toetudes tähtsal kohal.

Aga Leitarile need nagu ei - sobinud, oli vastus. (lk 102)

• Triinu Meres, "Kuigi sa proovid olla hea", 2019

• Kõik kired avaldavad näoilmele vastavat mõju; sagedasti esinedes märgistavad nad selle sama lahutamatute joontega nagu need, mis tulevad vanusest, kuid paistavad veelgi vähem võluvad. Järelikult on ilule väga tähtis need korralikult vaos hoida. Loodus on korraldanud nii, et kired on meie mõistuses vaid põgusalt ning toimivad looduslike ergutajatena, kiirendades vere ringlemist ja suurendades eluenergiaid. Seetõttu mõjuvad need mõistuse poolt talitsetute ja allutatutena nii ilule kui ka tervisele palju soodsamalt kui muidu.
• Näoilme muudab meeldivaks või eemaletõukavaks harjumuspärane meelelaad ja pidev mõttekulg. Me ei tohiks unustada, et "nägu on hinge peegel". Mõistuse harjutamine ja õilsate tunnete arendamine on mõlema täiuslikkuse jaoks ühtviisi tähtsad. Tuska, kadedust, pahatahtlikkust ja halba tuju ei tohiks kunagi taluda need, kes peavad väärtuslikuks oma väljanägemist, sest nende krooniliste meelehaiguste olemasolu ei saa varjata.
• Vormi sümmeetria on haruldane ja hinnaline and, kuid on teisigi omadusi, mis on ilule samavõrd hädatarvilikud. Olgu naise võlud ka vägagi mõõdukad, ent kui tema näoilme väljendab säravat mõistust ja lahkeid tundeid, tema kuju hiilgab tervisest ja tema rõivastus paistab silma maitseka lihtsuse poolest, mõjub ta vältimatult ülimalt ligitõmbavana, samas kui kehv tervis, tobe või ebasõbralik näoilme ja vulgaarne maitse rikuvad ka kõige sümmeetrilisema vormi ja joone mõju.
• Miski ei sigita kibedaid mõtteid enam kui jõudeolek ja ennui. Tegevusi tuleks valida väljavaatega edenemisele ja lõbustamisele. Need peaksid olema mitmekesised, vältimaks üksluisusest tulenevat loidust. Tõsiste meditatsioonide ja abstraktsete õpingute vahel peaks otsima leevendust kirjanduse kergematest harudest. Muusikaga tuleks tegeleda järjekindlalt, sest miski ei muuda mõistust peenemaks ega kõrgelennulisemaks; ka mitte pelk mehhaaniliste vägitükkide esitamine, olgu need vokaalsed või instrumentaalsed, kuna need, kui neid ei sooritata ülima ettevaatusega, suurendavad käsi ja väsitavad rinda, andmata eeliseid, millele me vihjame.
• Joonistamine sobib ülimalt hästi naiseliku ilu arendamiseks. Mõtted, mida see sünnitab, on rahustavad ja tõsised, selle nauditava tegevuse vältel tuntav leebe ind mitte üksnes hajutab melanhoolia ja morbiidsed tundmused, vaid arendab ka otsustusvõimet ja tundepeenust, andes palge väljanägemisele kõrgema loomutooni.

Laisad inimesed kalduvad uskuma, et neile niisugused või naasugused taotlused "ei meeldi", unustades, et meeldivaks võib saada niihästi mõistuse kui ka maitse teel ning see vajab vaid kindlameelset juhatust.

• Kergemeelne ajaviide ja mürgised tunded rikuvad kauneimagi näo, mis eales loodud. Õigupoolest on keha ja mõistus nii tihedalt seotud, et on asjatu püüda kaunistada üht, jättes teise hooletusse, eriti kuna kõigist ilu liikidest kõrgeim on mõistuse ilu.
  • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, "Tualett", 7. ptk, "Mõistuse mõju ilule"

Luule

Maa pisijumal elab endistmoodi —
on sama kentsakas kui siis, kui loodi.
Tal pisut kergem oleks kiratseda,
kui mõistus tema teed ei valgustaks.
See loomadest peab eraldama teda,
kuid teeb ta loomadestki hullemaks.

• Johann Wolfgang Goethe, "Faust". Tõlkinud August Sang. Tallinn: Eesti Raamat 1972, 2. trükk. Proloog taevas, Mefistofeles, lk 12

VALGE PULBER veel enam valgega
segada — see mu töö on.
Terveks teeb sante ja jalutuid
ja unetuid ravib, kui öö on.

Kellel mõistus ei ole korras,
ükspuha, mis vahekorras
kaalun — valge veel enam valgega —
lollid targaks teeb, osavaks äpud.

• Mari Vallisoo, "VALGE PULBER", Looming 11/2007, lk 1606

Allikata

• 95% majandusteadusest on kaine mõistus, mis on meelega keeruliseks aetud.
  • Ha-Joon Chang

• Partei on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus.
  • Vladimir Lenin

• Kuid geeniuste tagasihoidlikkus pole kaugeltki see, mida kujutab endast harituse keel, millel pole ei aktsenti ega dialekti, vaid, vastupidi, tema aktsendiks on asi ja dialektiks selle olemus. Ta unustab tagasihoidlikkuse ja tagasihoidmatuse ja toob esile asja. Vaimu üleüldine tagasihoidlikkus on mõistus, see mõtte universaalne sõltumatus, mis suhtub igasse asja nõnda, nagu seda nõuab asja enda olemus.
  • Karl Marx

• Kas sinu meelest on mõistlik avaldada oma pahameelt inimesele sellepärast, et teda vaevab mingi eemaletõukav tõbi? On ta siis süüdi selles, et ta lähedus on sulle vastik? Täpselt samamoodi peaksid sa suhtuma ka kõlbelistesse puudustesse. "Siiski," ütled sina, "selleks on inimesel mõistus, et endale teadvustada oma pahesid." Tõsi. Järelikult on ka sul mõistus, nii et sa võid aruka kohtlemisega suunata ligimest oma puuduste teadvustamisele; kasuta oma mõistust, oska äratada inimeses südametunnistust ja paranda ta nägemisvõimetust, ilmutamata raevu, kannatamatust ja kõrkust.
  • Marcus Aurelius

• Mõni suurepärane mõistus on küllalt, et varustada inimkonda koletusliku jõuga, kuid vaid mõnest suurepärasest südamest jääb väheks, et teha meid selle kasutamise vääriliseks.
  • Jean Rostand

Vanasõnad

• Habe kasvab kärmemini kui aru.
• Kellele Jumal ameti annab, sellele annab ta mõistust.
• Meest mõõdetakse mõistusest.
• Mõistlik mõistab, aruline saab aru, rumal katsub käpuga.
• Mõistus mehe peas, aga mitte mehe käes (rammu mehe peos).
• Rusikas igaühel, aga mõistust ainult mõnel.
• Vaesel ikka vaese aru.
• Vana mees, varsa aru (mõtted).
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

• Aleksandr Gribojedov "Häda mõistuse pärast"
• Enn Vetemaa "Jälle häda mõistuse pärast"

Vaata ka

• Jaan Aru