Töö

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Ilus on vaadata, kuidas inimene tööd teeb.

Töö on inimeste tegevus saaduste valmistamiseks.

  • Sest ka siis, kui olime teie juures, käskisime teid:
"Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!"
    • Uus Testament, Pauluse teine kiri tessalooniklastele, 3:10 (Piibel 1997)
    • Sellest tuletatud loosungit "Kes ei tööta, see ei söö!" kasutati laialdaselt ka Nõukogude Liidus.
  • Üks on laisk ja teine on loll ja mina pean üksi rabama!
  • Ma küsisin kelleltki, kes oli külastanud kadunud Lev Tolstoid, kuidas nägid välja saapad, mis kuulus kirjanik endale ise oli teinud. Olevat olnud väga viletsad. Kui inimene teeb tööd, siis peab ta seda tegema kas sellepärast, et see talle naudingut pakub, või sellepärast, et ta seda oskab, või lõpuks sellepärast, et ära elada. Kuid valmistada saapaid põhimõtte pärast, teha tööd printsipiaalsetel ja moraalsetel kaalutlustel tähendab teha tööd, millel pole peaaegu mingit väärtust.
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Aedniku aprill".
  • Tehaseelu, tööinimese mõtted ja taotlused, tema ellusuhtumine - see kõik kujundas otsustavalt ka minu maailmavaadet. See, millele pandi alus tookord, on säilinud kogu eluks.
    • Leonid Brežnev, meenutades 15-aastasena alustatud tööd metallurgiatehases ("Leninlikul kursil", IV kd, lk 433-434)
  • Igaüks saab hakkama iga tööhulgaga, kui see pole see töö, mida ta antud hetkel tegema peaks.
  • Madal töövõime on teine me probleem, mis on tuttav juba saksa teoorjuse ajast, aga mis ehk kõlab üllatavana. Jah, "vana hea eesti töö" on kõrgemal järjel kui mõnegi primitiivsema rahva oma, kuid madalamal Euroopa keskmisest. Küsimuses pole õigustatud isiklikud ostud-tööd, vaid aja surnuks löömine töökohal või mujal, pudeli najal või muidu. Kas töövilja saame meie või "nemad", ei loe siin. Harjudes viletsa tööga laostame iseendid vaimselt.
    • Rein Taagepera, "Variant kujutlustele Eesti tulevikust "30 aasta plaan". Esitet metsaülikoolis 1971. Viimistlus a 1972", Vikerkaar 10/1988, lk 39-45.

Vanasõnad[muuda]

  • Austa tööd, töö austab sind.
  • Ei ole töid, ei ole leiba.
  • Ei virgal puudu tööd ega laisal aega.
  • Enne töö tehakse, pärast palk maksetakse.
  • Esimene vasikas läheb ikka aia taha.
  • Hakka peast kinni, saad sabasse!
  • Heal tööl käib kasu kannul.
  • Hommikune töö kuld, õhtune muld.
  • Homseks hoia leiba, aga mitte tööd!
  • Hulk teeb hulga töö.
  • Hull kiidab orja tööd, laisk kiidab lapse tööd.
  • Iga aeg küsib oma tööd taga.
  • Iga (kõik) katsetöö on raske.
  • Iga päev toob isetööd.
  • Iga töö ajab oma aega taga.
  • Inimene on loodud tööd tegema, lind laulma.
  • Inimene saab töö eest, lind laulu eest.
  • Keda ei tunneta toimis, seda ei silmata siidis.
  • Kel pole tööd, otsib tööd.
  • Kel õnn, see elagu, kel tervis, see tehku tööd.
  • Kelle jalg tatsub, selle suu matsub.
  • Kelle käsi liigub, selle suu maigub.
  • Kes ei taha tööd teha, ei pea sööma.
  • Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab.
  • Kes palju teeb, see palju saab.
  • Kes tööd taga ei aja, seda ajab töö taga.
  • Kes tööd teeb, leiba leiab.
  • Kes tööd teeb, mustaks saab.
  • Kes tööd teeb, on rikas ja nõid.
  • Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.
  • Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi!
  • Kui töö lõpeb, lõpeb leib.
  • Kui töö tehtud, magus puhata (hea hingata).
  • Kui tööd teed, tee, et tänatakse!
  • Kuidas pakk, nõnda talb.
  • Kuidas töö, nõnda palk.
  • Kuked puule, laisad tööle, usinad und nägema.
  • Kus puid raiutakse, langeb laaste mõlemale poole.
  • Kus vai pääseb, kui nui pihta annab.
  • Käed teevad tööd, pea toidab.
  • Läheb tütar toasta, läheb töö toasta.
  • Lõpeb üks töö, algab teine töö.
  • Magaja uni ja tegija töö ei lõpe.
  • Magajal und, tegijal tööd.
  • Mida higisem nahk, seda magusam leib.
  • Mida rohkem aega, seda parem töö.
  • Mine adrata kündma või noodata kalu püüdma.
  • Mis aitab istumine, kui ei aita astumine.
  • Mitmed pead, mitmed mõtted, mitmed käed, mitmed tööd.
  • Naisterahva töö ei lõpe eladeski otsa.
  • Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma.
  • Nüüd on kõik targad tööl.
  • Nõuga tehakse paremini tööd kui suure väega.
  • Oma teenitud leib on magus.
  • Oma teenitud leival on saia magu.
  • Oma tehtud töö on meistri töö.
  • Parem oma riide soe, kui teise töö soe.
  • Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega.
  • Pikk vikat niidab laia kaare.
  • Piskust tööst saab enam kui suurest seisust.
  • Päev lükkab ööle, laisad lähevad tööle.
  • Päiline vaatab päeva peale, süda kütab külimitu peale.
  • Ruttu tehtud rumal töö!
  • Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob.
  • Sirbi järele käib ader.
  • Suule kui hunt, tööle kui sant.
  • Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
  • Tasa ja targu sõidad (teed), edasi jõuad.
  • Tee tööd higiga, sööd leiba himuga!
  • Tee tööd ja palu Jumalat!
  • Tee tööd, kinnita vööd; kui sööma lähed, siis nõrguta!
  • Tee tööd, näe vaeva, siis saad taeva!
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal!
  • Tegija käed leiavad tööd, magaja magu näeb nälga.
  • Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra vaevast. Ehk kes teise jne..
  • Terve jalg läheb tööle, haige ahju peale.
  • Tuim tööle, kärme suule.
  • Tühi kõht ajab tööd tegema.
  • Tõmba hinge, tee tööd!
  • Töö ei lõpe enne kui kaks kätt rinna peal.
  • Töö ei teota kedagi, laiskust laidab igamees.
  • Töö ei toida kedagi, kui õnne ei ole.
  • Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost.
  • Töö kiidab iseennast.
  • Töö kiidab tegijat, loom loojat.
  • Töö maksab kopika, amet kaks.
  • Töö on oma käega teha, palk ei ole oma käega võtta.
  • Töö tehtud, hea hingata.
  • Töö teisele, õpetus omale.
  • Töö tänaseks, jõud homseks (jutt homseks).
  • Töö töö ajal, jutt jutu ajal.
  • Töö õpetab tegijat.
  • Tööd tühjas talus, hoolt eluhoones.
  • Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus.
  • Tööl viha juur, aga magus vili.
  • Tööta ei saa ükski süüa.
  • Töötegijale teng, hoolekandjale kaks.
  • Unekotist ei saa iial töötegijat.
  • Õnneta ei saa elada, terviseta tööd teha.
  • Ära lase juttu võita tööd, lase töö juttu võita!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
  • Ei lõppe tegija töö ja magaja uni.
  • Taar söök, taar jook, taar töö ka.
  • Töö inimest toidab, laiskus teda rikub.
  • Töö kardab meistrit.
  • Töö on rikkuse alus.

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel