Sirp

Sirp on kõvera teraga tööriist teravilja ja rohu (heina) lõikamiseks.

Piibel

Ja tema mõistab kohut paganate vahel
ning juhatab paljusid rahvaid.
Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks
ja piigid sirpideks;
rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu
ja nad ei õpi enam sõdimist.

Jesaja raamat, 2:4

Ma nägin, ennäe: valge pilv, ning see, kes istus pilvel, oli Inimese Poja sarnane, tal oli kuldpärg peas ning vahe sirp käes.

15 Ja üks teine ingel väljus templist, hüüdes suure häälega sellele, kes istus pilvel:

"Hakka tööle oma sirbiga ning lõika, sest lõikustund on tulnud, sest ilmamaa lõikus on juba küps."

16 Ja see, kes pilvel istus, pistis oma sirbi ilmamaa külge ning ilmamaa lõigati paljaks.

17 Üks teine ingel väljus templist taevas ning temalgi oli vahe sirp.

18 Ja üks teine ingel, kellel oli meelevald tule üle, tuli altarist, ning hõikas valju häälega sellele, kellel oli vahe sirp: "Hakka tööle oma vaheda sirbiga ning lõika maha ilmamaa viinapuu kobarad, sest selle marjad on küpsed!"

19 Ja ingel pistis oma sirbi ilmamaa külge ning lõikas paljaks ilmamaa viinamäe ning viskas marjad Jumala raevu suurde surutõrde.

Johannese ilmutuse raamat, 14:14-19

Proosa

Ei salli ma seda vennikest, surma nimelt. Ta ei ole eesti mees. Käib ringi, vikat õlal. Aga vikat on peaaegu sama mis sirp, ja kus on juba sirp, sealt pole vasargi kaugel. Aga seda, mida tähendavad sirp ja vasar, pole tarvis lapselegi seletada. Seda jälkust ei jõua kirjeldadagi!
- Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 89

Luule

Väljas koiduvagu viirgab,
kahvatule näole kiirgab
vaikne naeratuse vine.
Mine, mine.
Teised vaagigu su vilju,
sa ent sirbi tasahilju
pistad räästapilusse.
Kandes elu sirvilaudu,
lähed kõrge ukse kaudu
ära mätaste vilusse.

Betti Alver, "Leib" kogus "Tähetund", lk 221