Härg

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
BrahmaBullFeria09.JPG

Härg on suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud isane veis.

  • Härg hakkab ka möirgama ja täkk hirnuma, kui on hea ninaesine ja midagi ei tee.
  • Kaugel, kaugel silmapiiril neid seal härga karjatab. Mis härg see on, ta meetreid pikk! Viiskümmend, ehk rohkemgi ta veel. Ning valge. Miks härg on valge? Ning need sarved! Need pikad on Ja falloslikud. Oi, tere - minu poole kappab kiskja. Puksib, hüpleb - ei, ei pullikene - mind sa söögiks küll ei saa. Neid on püsti. Käsi laubal jälgib mind. Mis neid; ta puha naine! Ning mina mees. Ja valge sarviline härg me vahel.
  • Lugu, mida ma tahan siin jutustada, sai oma alguse 1906. aastal, kui Sir Francis Galton külastas Plymouthi loomalaata. Selle üheks tõmbenumbriks oli ennustusvõistlus. Publiku ligimeelitamiseks korraldati külastajate vahel võistlus, kes suudab täpsemalt hinnata härja kaalu. Külastajad said väikese raha eest osta pileti, kuhu peale nad kirjutasid koos oma nimega selle, kui palju kaalub nende arvates selleks võistluseks välja valitud eriti suur ja uhke härg. Võidab see, kelle piletile kirjutatud hinnang on kõige lähemal härja tegelikule kaalule. Pärast hinnangute kokkukogumist asetati härja kere kaalule, mis näites 1198 naela ehk natuke üle 540 kilogrammi. Francis Galton palus korraldajatelt pärast võistluse lõppu anda talle kõigi 787 võistluses osalenu piletid. Kaaluennustuste põhjal avaldas Galton väikese uurimuse "Üks hääl, üks väärtus" ajakirjas Nature. Mitte ükski ennustusvõistluses osalenu ei olnud kaalu täpselt ära arvanud. Kuid kui 787 ennustust kokku liita ja nende põhjal leida tehtud pakkumiste keskväärtus, siis see erines härja tegelikust kaalust vaid ühe naela ehk poole kilogrammi võrra.


  • Feminismi mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse aktivismini. Aga ikka mõjub see sõna mõnele ühiskonnagrupile kui punane rätt härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti metafooris kinni?


Jasmiiniõied ja tapetud härg.
   Lõputu põrand. Maakaart. Saal. Harf. Koidukaar.
   Tüdruk jasmiinidest härjaga mängib
   ja härg on hämaruse värisev verelaam.
...
Jasmiini ja härja vahel
   on magajate rida - elevandiluukett.
   Jasmiini sees on elevant ja pilved
   ja härja sees tüdruku skelett.


Ja mitte ühelegi mäele,
mida nüüd kõplaga rohitakse,
ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast:
need jäävad härgade uitepaigaks
ja lammaste tallermaaks.


Mees pole pikem kübarast,
härg viimsest vaelast raskem,
ei rahvas parem rahvusest;
mis on nad — olla laskem!


Veel viibi, vinav veteväli sinav,
peal udupleed!
Suur sammas sammub, arutumalt ammub
härg tulles teed.
...
On vaja kära, et ei lendaks ära
me kodu märg.
Seis, tumesinav tromb, seis, kurjalt inav
ning ähkiv härg!

Vanasõnad[muuda]

  • Hea härg sööma, verisarv vedama.
  • Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
  • Häda ajal antakse härg, kui häda möödas, ei härja händagi.
  • Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt!
  • Konn tahab härja suuruseks saada.
  • Kui enne maarjapäeva härg räästa alt juua saab, ei saa pärast maarjapäeva kana nokka kasta.
  • Kukk tegema, härg sööma.
  • Kus punane härg maganud, tunnukse aset üheksa aastat.
  • Kõrtsis kõikidel 5 paari härgi, kodus ei vasikatki.
  • Küll vasika nahk viiakse turule niisama kui härja nahk.
  • Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja.
  • Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga.
  • Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest.
  • Sõnast meest, härga sarvest.
  • Talupoeg on tööle tarka, härg on künnile kavala, toidab saksad, toidab sandid, toidab ilbakad isandad.
  • Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki.
  • Tõbi tuleb hoostega, läheb härgega.
  • Vananeb härg vasikata, miks ei naine lastega.
  • Ära peksa härga, härg läheb pekstes hullemaks!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
  • Konn tahtis olla härg, paisus ja paisus, kuni läks lõhki.

Vaata ka[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel