Konn
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Konn on hüppav laululoom päriskonnaliste ehk anuuride (Anura) seltsist, mis kuulub kahepaiksete klassi.
Luule[muuda]
Kivil istub väike konn,
mõtleb, et ta üksi on.
Koivad välja sirutab,
päiksepaistel soojendab.
- Liina Raudsik, "Kurg ja konn", tuntud lastelaul Meeta Terri viisil.
Aeg-ajalt kerkivad vaid mustad mudakonnad,
soo sigitised, veest, mis mudas magav näis,
nii ohtrast limasest soolämust rõõmsad on nad
ja tantsivad, suurt kurjust täis.
- Konstantin Balmont, "Soo" (tlk Kalju Kangur, kogumik "Nii upuvad ööuttu laevad", lk 50)
Vähk keerab kavalalt vurru
ja mõtleb:
"Tunnen neid tüütuid pühapäevakütte,
ikka neil ühed ja samad on võtted.
Ikka pruukostiks pakuvad konna.
Naiivsevõitu ju on nad ..."
Ja jalutab väärikalt ära.
- Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14
Vanasõnad[muuda]
- Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale.
- Konn krooksatab ka, kui jalaga peale astud.
- Konn krooksub kevadel.
- Konn saab mättale, aga ei mõista mättal olla.
- Konn tahab härja suuruseks saada.
- Konnad head küll, kui kalu ei ole.
- Kus konn saadud, seal konn söödud.
- Nüüd on konn künka otsas.
- Saab konn künka otsa ja talupoeg saksaks, ei saa kumbki enesest enam aru.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
- Ega töö konn ole, et eest ära hüppab.