Kivi

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
John Atkinson Grimshaw, "Rahnud Storesforthi metsas" (1863)
Helga Marie Ring Reusch, "Poiss kivil" (1886)

Kivi on kalju väike kõva osa.

Piibel[muuda]

Tõesti, hõbedal on leiukoht
ja kullal pesemispaik,
2 raud võetakse mullast
ja kivist valatakse vask.
3 Piir pannakse pimedusele
ning viimseni otsitakse üles
pimeduse ja sünguse kivi.


  • Ja mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: "Õpetaja, hoiata oma jüngreid!"
40 Ta vastas: "Ma ütlen teile, kui need vaikiksid, peaksid kivid hakkama kisendama!"


  • Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma
4 ja ütlesid Jeesusele: "Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt.
5 Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?"
6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale.
7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: "Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!"

Proosa[muuda]

Keri kivid


  • Jõumeestest on Toomingas endale kivi jala peale kukkuda lasknud, ta istub nüüd sama kivi peal ja siputab jalga. Kui saabas maha tõmmatakse, tuleb nartsude seest sinine suurvarvas nähtavale. Küüne all on veri. See küüs läheb nüüd muidugi maha nagu vähja koor, ja enne läheb mitu nädalat mööda, kui varba peremees uue küünega uhkustada võib. Kellelgi on ühekorra niisugune juhtumine olnud: löönud joostes varba vastu kivi ära... seitse nädalat võtnud aega, kuni...
"Nojaa," tähendab Imelik viimasele, "sinul läks varvas vastu kivi, Toomingal aga kivi vastu varvast, nii et siis siin ikke veel kauem läheb kui seitse nädalat."
"Mispärast siis siin kauem läheb?" küsitakse.
"Sellepärast," vastab Imelik, "et varbal on ikke oma asi, tema vaatab veel vähegi ette, kuda ta läheb, aga mis siis kivi hoolib."
  • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat, 2006, lk 235


  • Kahekümne üheksa aastaselt tundis Pauline end palju vanemana, eatuna. Aastad täis kannatlikku kivi ja savi vormimist ning vajadus olla järjekindel olid ta nagu võluväel vanaks muutnud. Ta oli rahul oma eaga. (lk 55)
  • Ühe paadi juures on musträstas risu sisse kinni jäänud. Ta ei saa lendu tõusta. Üks lastest, räpases kleidis pikakoivaline tüdruk, torgib teda kepiga.
Lind peksleb tiibadega, kuid ei suuda välja rabelda. Kui ta vabaks saaks, lendaks ta ära ja oleks pääsenud, kuid see risu hoiab teda kinni.
Üks laps viskab lindu kiviga. "Pagana loll lind," ütleb keegi. Frank viskab kiviga. Nad kõik loobivad kive. Lind ei taipa kõrvale pöörata. Tema suled on märjad ja määrdunud. Kivi tabab linnu pead. "Säh!" hüüab Frank suurt kivi visates. See kukub plartsatades vette ja mõned tüdrukud kiljuvad.
Vaatan, kuidas nad kive loobivad. Seisan eemal. Mõtlen, et kui see lind sureb, pole enam miski tähtis. Baaris mängib muusikaautomaat. (lk 78)
  • Joyce Carol Oates, "Neli suve", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 72-90


  • Üldiselt on teada, et kivi suudab mõtelda, sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu elektroonika, kuid mõnedes universumites kulutavad inimesed terveid igavikke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma jalge alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tujus edasi-tagasi ja tormavad üksteisele otsa puhtast liikumisrõõmust ning lootuses oma kaljusid maha nühkida.
    • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 142


"See, kes ärimehelt varastab, laenab Issandalt," kirjutas Pentti. Hotellipiiblid vehkis ta alati sisse.
Tõime kaasa ka kõige tähtsama: Pentti märkmevihikud täis luuletusi, millest sai ligi pool luulekogust "Ma vaatan üle Stalini pea välja".


  • Ka head materjali pole kerge leida – sellist paekivi näiteks, mis vastu peab. 1990. aastatel tehti valla initsiatiivil Padise kloostri kõrvale karjäär, kust kloostri tarbeks paekivi toodi. Nõukogude ajal veeti kivi Väo karjäärist, Vasalemmast on müürikivi raske võtta. Nii et Padise on laotud kohalikust karjäärist pärit kivist. Kas teate, kuidas kõik need kivid praeguste konserveerimistööde ajal kloostrisse said? Karjäärist veeti alustega kivid õue peale ja Ämarist telliti NATO pataljonid: sõdurid tassisid kivid ülesse, neile oli see trenni eest.
  • Juba Rooma ajal ehitati ju enamasti sellest kivist, mis kohapeal võtta oli, mujalt transportimiseks polnud võimalusi. Ka meie kloostrid ja mõisad on reeglina ehitatud läheduses olevatest materjalidest. Viljandis veeti maakive kokku. Ristiusk tõi meile tellise- ja lubjapõletamise oskuse. Eesti kiviarhitektuur hakkas arenema alles XIII sajandil. Arhitektuuritudengitelt ikka küsin, kui vana meie arhitektuur on, just see osa, mida saame käega katsuda. Eesti arhitektuur algab tegelikult just XIII sajandi väikestest kivikirikutest. Selleks, et neid väärikalt rekonstrueerida või konserveerida, tuleb õppida tundma materjali, mõista toonaste meistrite mõtteviisi, uurida, kuidas müüre laoti. Alles siis saab mõelda, kuidas sellele tänapäeval läheneda. Tänapäeva kiviladujad lähenevad müürile nagu rikka mehe kaminale: kõik peab olema loodis ja sirge, aga omal ajal ju nii ei tehtud.
Praegu pole muidugi lähedalasuvatest materjalidest alati võimalik ehitada. Kunagi olid kõik Tallinna kõnniteed paekivist. Praegu pole karjäärist võimalik sellist vastupidavat kivi saada. Puuduvad karjäärimeistrid, kes oskaks öelda, millisest kihist saab kõnniteeplaati, kust trepiplaati ja kust müüriladumise kivi. Ise tuleb leida selline karjäär, kust võtta õige kivi, mis väljas ka vastu peab.

Luule[muuda]

Mandrijää kantud suured kivid on tuntud rändrahnudena.


Kivi igatsusest sipelgate jumalast
ei tea ma midagi.
Su silmad minu kohal ma ei tea
nende jumalat, sinu suu
võibolla igatsusest väsind ja üle.
Võibolla kivi tahaks olla vares.
Ma tõesti midagi ei tea.
...
Võibolla vares tahaks olla kivi.
Tõesti tõesti kuidas võiks ma teada
sipelga imestust kui ilm on ilus?
Kas kivi kui ta valutab
tunneb ennast nagu süda?

  • Ilona Laaman, "Armastades", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 7


Juba kaugelt kõrge puude rivi
viipab sõbralikult mulle vastu:
tule! Tule, pilguks puurist lastu!
Ongi aed ja mulk ja mulgust veerend kivi.

Ka see kivi, samblapadjast pehme,
kutsub lahkelt; istu, puhka puhu.
Vaarikas poeb varrelt ise suhu.
Heinputk poetab sülle valge ehme.

  • Muia Veetamm, "Rohuaed tee veeres", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974, lk 46


TEMA, SEE KUULUS MÕTTETEADLANE
kuulutab -
ja kuulutab kohe täitsa tõsiselt:
kivil olla hing sees!

Kangesti tahab ta meile teada anda
et kivi on selle koha pealt
jusku inime

Aga mina-mees olen endamisi mõelnd
et mõni inime
on südamepoolest nigu kivi

Mis pean mina nüid
oma arvamisega peale akkama?

  • Enn Vetemaa, "TEMA, SEE KUULUS MÕTTETEADLANE" kogus "Varasügise aiad" (1996), lk 11-12


Kiwid on kodu
& wäljapääs waewast
Walud & lootused lõikawad taewast
Kiwid on kodu
täis aegade sooja
ylalpool yxindust roppust & rooja

Kuigi et kylmad
Mis sellest et pime
Kiwid on kodu
See kodu on ime

  • Liisi Ojamaa, "KIWID ON KODU", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 29

Allikata[muuda]

- Meil Saaremaal lendas kivi korstnasse.

Vanasõnad[muuda]

  • Jaan viskab kuuma kivi merre, Jaak jahe ja Mihkel külma.
  • Kivi ei jahvata ühe poolega.
  • Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest.
  • Kivi sammaldub, kui seisab; veerev kivi haljendab.
  • Kivisüld kergem mõõta kui kokku kanda.
  • Olgu kivi palavam kui palav, kui peale sülitatakse, jahtub ometigi.
  • Pisike kivi viskab enne koorma ümber kui suur.
  • Teise valu kivi küljes (häda puu küljes).
  • Vanemate süda laste küljes, laste süda kivi küljes.
  • Veega võib janu ajada, kiviga ei või isu ajada.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel