Janu

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
"Janu". William-Adolphe Bouguereau maal (1886)
Janused mesilased veekraani juures

Janu (ladina sitis) on paljudel selgroogsetel loomadel hüpotalamuses paikneva janukeskuse reguleeritav füsioloogiline tunne, mis väljendub kuivusena suus või neelus ning vajadusena juua ehk vedelikke tarvitada.


  • Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: "Mul on janu."


Nüüd pean ma pihtima, et janus keen.
On kõik mu maskid lõpuks kistud katki.
Suur tulelõõm on iga poor ja veen.
Ei hullemini laastada või katkki.


See on su janu --- olla tühjaks joodud,
ja joobumine --- jälle januneda.
Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu,
ja otsid, ilma et sa teaksid, keda.
/---/
On parem palju rüübata kui pisut,
sest kuskil lahtub tugevaimgi uim
ja näod ja naerud pudenevad uttu.

  • Artur Alliksaar, "Janud" 4


Kõrb olen kurjalt vinetavas põuas.
Ma kannan endas kosutavat kaevu
nii kaugel, et ta veeni ma ei jõua
ja põdema jään janu võikaid vaevu.

  • Artur Alliksaar, "Neli etüüdi" 4


Nii suurt janu ei kustuta kellegi jaks.
Selle saatsid Sa, jumal, ise,
kui Sa varjundirikkuses veetlevaks
muutsid mu valuse närbumise.

  • Artur Alliksaar, "Janud" 7


Meis voolavad täna ja hommegi veel
Armastusjõgi ja Styx
Me kardame ühtmoodi … Joome teed
Janu on kõikidel üks

  • Kristiina Ehin, "Ei tule meil lund ega ole ka jääd..." luulekogust "Janu on kõikidel üks"

Vanasõnad[muuda]

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel